või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) oma peremehele kokku veab. Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Tal on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu toite. Kui peremees unustas kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta. Tüütust abilisest vabanemiseks andis peremees kratile võimatuid ülesandeid: liivast nööri punumine, soo veest tühjendamine jne. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam mitmesugustest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk, et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja
kratiga, kelle nimi oli Joosep. Tollel ajal oli varastamist väga palju. Rööviti peamiselt mõisa, kuid ka enda naabreid ning sõpru. Selleks, et kõige selle näppamisega hakkama saada, tõttasid rahvale appi kratid. Kratte sai vanapaganalt kolme vere tilga eest osta, kuid see oleks tähendanud oma hine põrgusse müümist. Rehepapp mõtles välja viisi, kuidas kohutavast verevandest pääseda. Nimelt ohverdas ta oma vere asemel kolm tilka sõstramahla. Nii sai ta oma meisterdatud kratile hinge sisse ning põrgusse jäi ka minemata. Ta jagas lahkelt oma sõstraid kõigi külaelanikega, kes soovisisd oma kratile hinge osta. Tollel ajal liikus metsas ringi väga palju huvitavaid olendeid, kes ei olnud just kõige siiramate kavatsustega. Ühed kurikuulsamad nendest olid tõved. Tõved hõikasi metsakäiale abi palveid. Rumal inimene vastas sellele ning tõbi leidis kohe inimese, kelle tervist piinata. Rumal oli Koera-Kaarel, kes salapärasele häälele vastates endale
Tütarlaps ei saanud aru miks ta inimestelt sellist pahameelt vastutasuks sai. Järsku nägi tütarlaps ühte lõbusat poissi , ning ta arvas et tema oskab kindlasti teda aidata. Ta kõndis ruttakalt poisi juurde , ning rääkis talle oma loo ära. Poiss oli mõistev ja tahtis ise tüdrukule krati valmistada , tegi selle krati siis puust valmis ja andis tüdrukule kaasa , sõnades tüdrukule veel et ükskõik millal tal tuleb tuju kratiga koos olla koputagu kratile kolm korda paremale õlale ja kratt ärkab ellu ja kui ta kratist ära tüdineb siis koputagu kolm korda talle vasakule õlale. Tütarlaps ei suutnud kauem vastu pidada jooksis koju ja koputas kratile kolm korda paremale õlale. Kratt ärkas ellu ja hakkas kohe ringi uudistama. Tütarlaps sai kratiga väga hästi läbi kuni järgmise neljapäevani . Tüdruk läks kodust ära , et süüa tuua , ja kratil hakkas
· Uskumusjutud räägivad võõra krati varastamisest spetsiaalsete nõiasõnadega. · Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. · Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. · Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest. · Kratil on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu toite. · Kui peremees unustab kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta või muutuda mingiks loomakeseks. · Et tüütust abilisest vabaneda, andis peremees kratile võimatuid ülesandeid: liivast nööri punumine, soo veest tühjendamine jne. · Krati saamiseks kasvatab peremees seitse aastat kukke, kes muneb kaks väikest muna, mida peremees ja perenaine hoiavad kaenla all kolm või kuus nädalat.
"November" on fantaasiafilm, mis põhineb eesti mütoloogial, seal saavad kokku maagia, must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamiseks mureks on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Selle jaoks pole miski tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile - puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks, kes meenutavad üha rohkem kratte. Rasmus Rammo arvas filmist järgmist: „Suhtusin projekti esialgu küllaltki ükskõikselt, kuna ei suutnud sugugi aduda, kuidas "Rehepapist" kasvõi hüpoteetiliselt konkreetset linateost välja on võimalik võluda. Huvi tekkis alles siis, kui Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" äsjavalminud
Kõik Gorge vennad surid poegadeta (ja peale Meleagrose üldse lasteta). Seega päris Aitoolia trooni Gorge ja Andraimoni poeg Thoas. Kratt - kodukaitsja, varavedaja Kratt varastab peremehe jaoks naabritelt vilja, raha jmt. Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees.Krratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Kui peremees unustab kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta või muutuda mingiks loomakeseks. Fööniks-ta on väga ustav ja tark lind. Fööniks on mütoloogiline lind, kes "tõuseb tuhast": mingi aja tagant ta sureb, süttides leegina põlema ning seejärel sünnib ta kohe uuesti pisikese linnupojana sealsamas tuleasemes, kus ta hetk enne leekidesse lahvatas. Fööniksi pisaratel on ravivõime, mis parandavad isegi surmavad haavad.
Sisukokkuvõte ,,Rehepapp" räägib saksa aegsest eestlaste elust. Sellest, kuidas inimesed käisid vargil mõisa ja ka teiste külaelanike sahvrites ning eestlaste uskumustest ning tõekspidamistest. Vargil käidi tavaliselt krati ehk pisuhänna või puugiga. Kratt ehitati kättesaadavatest tarvetest nagu vanad luuad ja kopsikud ning peale ehitamist tuli minna keskööl ristteele vanapaganaga kohtuma. Vanapagan andis kratile elu ning vastutasuks tuli anda oma hing. Selle kinnituseks tuli tilgutada vanapagana hingederaamatusse kolm tilka verd. Kuid ka vanapagan ei jäänud tüssamisest ilma. Kratt vedas kokku kõike seda kraami mida palusid, kuid mitte midagi rohkemat. Puukidest oli raamatus märksa vähem juttu, kuid tean seda, et nad vedasid kohale piima. Rehepapp Sander on selline mees, kelle juurde võib alati minna küsima, kui on mingi mure, või on vaja haigusest lahti saada
Talurahvas on Kivirähnu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast tööle pakkuda kirikuõpetaja juurde - teenistus on teenistus. Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks." Ka elutark Rehepapp peab rüütlikombeid ja -aateid lolluseks ning seletab oma kratile, kes süüdistab teda varastamises: "Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu - mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas. Mets on täis tonte ja hunte, tõved luuravad põõsastes, katk võib iga hetk sisse astuda, mõis kamandab oma tahtmist mööda. Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida." "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka omamoodi aatelisi,
magama. Talurahvas on Kiviräha kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast tööle pakkuda kirikuõpetaja juurde – teenistus on teenistus. Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks." Ka elutark Rehepapp peab rüütlikombeid ja -aateid lolluseks ning seletab oma kratile, kes süüdistab teda varastamises: "Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu, mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas. Mets on täis tonte ja hunte, tõved luuravad põõsastes, katk võib iga hetk sisse astuda, mõis kamandab oma tahtmist mööda. Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida." "Rehepapi"
vastupidav see on. Lõpuks hakkaski üks ratas roboti all logisema. Rohelise särgiga, Jaanusest natuke lühem poiss, pakkus end appi roboti ratast parandama. Ta tutvustas ennast ja ütles, et tema nimi on Rein ning nii said poisid sõpradeks. Jaanus küsis vanaisalt luba naabripoissi garaazi endaga koos meisterdama ja vanaisa ei olnud selle vastu, sest ta tundis Reinu vanavanemaid. Jaanus ja rein putitasid nüüd juba kahekesi ja muutsid Kratti ikka tugevamaks ja võimsamaks. Tänu Kratile sai Jaanus omale uusi sõpru ning ta hakkasiki oma koolivaheaegu vanavanemate juures koos sõpradega veetma.
15) Naaberküla rehepapp Villu tuli teisi katku eest hoiatama ja külarahvas pääses taaskord tänu Sandri kavalusele kindlast surmast. 16) Hommikul otsiti katku. Timofei leidis hõberaha, mis hiljem osutus valge seana katkuks, kellel rehepapp palus sõrg piiblil palvetada, lõi siis sellest noaga läbi ja lükkas ahju. 17) Aida Oskar tegi hiigelsuure krati ja kirjutas vanapagana raamatusse allkirjaks Jeesus Kristus. Kui Hans soovis oma kratile hinge, võttis Vanapagan ise küünega õlast verd. 18) Aidamehe kratt jäi väravaauku kinni ja läks vihast põlema. // Hansu tehtud lumest kratt rääkis meelierutavaid lugusid. 19) Jaan ei viitsinud Koera Kaarli heaks rabada ja läks niisama mõisa, Ints saatis ta ahvukaadi järele. Mees sai aru, et ta peab ahvi tooma ja pidas vankri peale võetud meest siiralt ahviks ja käitus kõrge advokaadiga nagu loomaga. 20) Rehepapp lõi kolli oimetus, kes ennist tahtis teda ära süüa
Sündmuste toimumise aeg ja koht: Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. Täpsemalt on ära märgitud 2. november e hingedepäev ja 30. november e.andresepäev Peamised tegelased: - Rehepapp e Rehe-Sander - päris vana mees, aga ikka kõbus, alati hea nõu ja abiga platsis.Sõbralik, abivalmis, heatahtlik, elutark, mõõdukust propageeriv, külarahva poolt lugupeetud üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep. Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda. Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli.
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1) Mütoloogilised tegelased on: Koll/Tont- sõõb, tapab ja hirmutab inimesi, koduloomi. Neid nähes tuleb lugeda jumalasõna või nende poole ristimärki teha. Näide raamatust: ,,Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllias sealt, silmad punnis. rehepapp tegi tema poole ristimärgi." Kratt- Kratt täitis oma peremehe käske ja nõudsid tööd. Kratile pidi alati uus töö valmis olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas tuli ta hukata, talle pidi andma võimatu töö millega ta hakkama ei saa, nt: ehitada leivast redel, siis läks kratt äravusest ja pingelisest tööst põlema. Krati tegemiseks oli vaja valmistada krati kuju erinevatest materjalidest, siis tuli minna ristteele ja ootata kuni ilmub Vanapagan, kui ta välja ilmus tuli tilgutada ta raamatusse verd, kui see tehtud oli kratil hing sees ja
pseudonüümi sõbra nime, varjunime, hüüdnime 2. Külarahvas sai kratist teada, sest a) majja oli kogunenud nii palju vara, et see hakkas juba uksest ja aknast välja voolama; 9. ökonoomsema kiirema, väiksema, säästlikuma b) talumees kiitles, et on tänu kratile teeninud ühe päeva ja ööga terve varanduse; 10. arhailise vanaaegse, pähklipuust, kulunud c) kratt kandis liiga kiiresti ja ohtralt vara kokku, nii et peremees ei mahtunud koju; 2p 2 11
viimaks magama. Talurahvas on Kivirähni kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast tööle pakkuda kirikuõpetaja juurde - teenistus on teenistus. Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks." Ka elutark Rehepapp peab rüütlikombeid ja -aateid lolluseks ning seletab oma kratile, kes süüdistab teda varastamises: "Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu - mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas. Mets on täis tonte ja hunte, tõved luuravad põõsastes, katk võib iga hetk sisse astuda, mõis kamandab oma tahtmist mööda. Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida." "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka omamoodi aatelisi,
Kuradi pakutuga, verepiiskade loovutamine ja Krati meisterdamine. Kahe armunu kohtumine, Tüdruku isa selge eitus sellele armusuhtele. Krati ja Sulase kohtumine, kus viimane aimab, et miski on teoksil. Suurepärane töö libreto kirjutajalt. Ka teine vaatus oli sama arusaadavalt ülesehitatud: töölispidu, Krati kiusamine, Krati kättemaks ettevõtte mahapõletamise läbi, Peremees kasiinos ja raha kaotus. Peremehe veel suuremad nõudmised Kratile. Kratil saab viimaks peremehe täitmatusest kõrini ja ta laseb ahnusel Peremehe hukutada. Juba esimese vaatuse algul oli selgelt aru saada, et Tubin on oma teose loonud ajendatuna rahvaviisidest. Paljud muusikamotiivid olid tuttavad laulu- ja tantsupeo kavadest. Tubina muusika oli kaasahaarav ja samas lihtsa ülesehitusega. Tal on õnnestunud loomulikult ja orgaaniliselt ühendada rahvamuusika, kaasaegne helikeel ja sümfooniline helilaad. Kuna Tubin on kasutanud
EESTI VANA USK LOENG 1 08.09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi...
kott see on. Oskar ütleb, et see on tema vili - tal olevat kahju, et härral nii vähe on ja selle pärast tôi ta kodust oma vilja. Härra vihastab ja käsib tal viljaga koju kasida. Kuna tee peale jääb vanker surnud Hansuga, hüppab ta sinna sisse ja kihustab rehepapi poole. Tee äärde jäänud viljakoti hiivavad aga ära Imbi ja Ärni. Rehepapp on ônnetu, sest eile mattis ta nôia ja homme peab matma Hansu. Ütleb kratile, et nende sugu on inimeste ônnetustes süüdi, kuid Joosep vastab, et süüdi on hoopis inimeste ahnus - saada tahavad alati, aga maksta mitte kunagi. 28. november - Liina saab teada, et Hans on surnud ja tahab end jôkke uputada, kuid Imbi ja Ärni (tulid talle järgi, sest arvasid, et ta läheb aaret vaatama) ei lase. Jôest tuleb välja valge hobune, kuid Imbi ütleb, et see on näkk ja ta kaob minema. Ärni arvab, et kui juba näkk on, peab ka rahapada olema.
on. Oskar ütleb, et see on tema vili - tal olevat kahju, et härral nii vähe on ja selle pärast tôi ta kodust oma vilja. Härra vihastab ja käsib tal viljaga koju kasida. Kuna tee peale jääb vanker surnud Hansuga, hüppab ta sinna sisse ja kihustab rehepapi poole. Tee äärde jäänud viljakoti hiivavad aga ära Imbi ja Ärni. Rehepapp on ônnetu, sest eile mattis ta nôia ja homme peab matma Hansu. Ütleb kratile, et nende sugu on inimeste ônnetustes süüdi, kuid Joosep vastab, et süüdi on hoopis inimeste ahnus - saada tahavad alati, aga maksta mitte kunagi. 28. november - Liina saab teada, et Hans on surnud ja tahab end jôkke uputada, kuid Imbi ja Ärni (tulid talle järgi, sest arvasid, et ta läheb aaret vaatama) ei lase. Jôest tuleb välja valge hobune, kuid Imbi ütleb, et see on näkk ja ta kaob minema. Ärni arvab, et kui juba näkk on, peab ka rahapada olema
kaikad käes. Ja kõik need mehed sööstsid nagu sääseparv Õuna Endli kallale, nüpeldasid teda nagu vana kartulikotti, endal hallid habemed lehvimas. Nad kolkisid teda seni, kuni Endal vajus pikali vereloiku, ja jooksid veel siiski mööda lamaja turja ning muudkui andsid valu.“ (lk.191). Mõnel külaelanikul polnud veel kratti, kes aitab varandust kokku tassida. Kratti tehti tavaliselt vihtadest või puuokstest, hing saadi kratile sisse kui müüd enda hing Vanapaganale. Hinge müümiseks oli vaja anda Vanapaganale kolm tilka verd, külarahvast tavaliselt pettis Vanapaganat ning vere asemel pritsis sõstardest vedelikku. Kui kratt surma sai ja Vanapaganale olid verd andnud, siis Vanapagan keeras inimese nina tagurpidi ja vana krati omanik sai surma. Mitte keegi ei elanud ilma üleloomulike jõududeta, see oli just kui igapäeva elu normaalne osa. 5. Mida tahab Kivirähk oma teosega lugejale öelda?
Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vanapagan tahab kolme tilka verd ning annab siis kratile eluvaimu sisse. Kratt räägib Hansule igasuguseid armastuslugusid ning Hans kuulab teda terved päevad ja öösel käib preili juures. Hansu armub Liina, kes käis teda libahundina iga öö kuulamas. Rehepapp korraldab Hansu ja Liina kohtamise öösel pimedas. Kui hansu kratt sulab, siis tuleb Vanapagan Hansu hinge nõudma ning keerab Hansu kaela kahekorra. Kui Liina sellest kuuleb tahab ta end uputada, aga Imbi ja Ärni segavad vahele. Muidu
annaabi.ee 
