Entoderm Somiit Müotseel Lateraalne Korda Nefrotoom mesoderm Ektoderm · Pinnaektoderm · Epidermis, karvad, küüned, nahanäärmed, rinnanääre, hüpofüüsi eessagar, hambaemail, sisekõrv, silmalääts · Neuroktoderm Neuraaltoru · Keksknärvisüsteem · Reetina · Epifüüs · Hüpüfüüüsi tagasagar Neuraalharjad (ganglioniliist) · Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid · Neerupealise säsiosa · Pigmentrakud Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm Kolju Jäsemete sidekude ja Pea lihased ja sidekude lihased Hamba dentiin Pleura, perikardi ja · Paraksiaalne mesoderm peritoneumi serooskest (somiidid) Vere- ja lümfirakud
Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal 6. Kolmanda kuni kuuenda kaelalüli iseärasused? Madal ogajätke, tugevad liigesjätked, kaheosalised ristijätked. 7. Mille poolest erineb seitsmes lüli teistest kaelalülidest? Pikk ogajätke, kahestumata ristijätke, lühike lülikeha, kaudaalne roidelohk, ristijätkemulgu puudumine 8. Rinnakorvi iseloomustus. Rinnakorv kaitseb rinnaõõnes (cavum thoracis)paiknevaid
Selgroosirgestaja Niude-roiete lihas - m. Nimme niude-roiete lihas - Niudeluuhari ja -tiib, Viimased roided, Ühepoolse lihase toimel iliocostalis ... lumborum puusaköber nimmelülide roiejätked selgroo rindkere- ja Rindkere niude-roiete lihas - Roiete kraniaalsed servad Roided allpool roidenurka nimmeosa küljele ... thoracis ülevalpool roidenurka; (Car) kuni 6 kaelalülini painutamine, mõlemapoolsel nimme niude-roite lihas aga nende fikseerimine.
subscapulares abaluualune lihas lihase-naha närv – n. musculocutaneus prox haru: õlavarre-kakspealihas, kaarnajätke õlavarre lihas; dis haru: õlavarrelihas mediaalne küünarvarre-nahanärv – n. eesjäseme nahk cutaneus antebrachii medialis kaenlanärv – n. axillaris abaluualune lihas, deltalihas, õlavarre- pea lihas kraniaalsed rinnanärvid – nn. pectorales pindmine rinnalihas, rangluualune lihas craniales pikk rindkerenärv – n. thoracicus longus saaglihas rindkere-selja närv – n. thoracodorsalis seljalailihas lateraalne rindkerenärv – n. thoracicus kerenahalihas lateralis kaudaalsed rinnanärvid – nn. pectorales alanev rinnalihas caudales kodarluunärv – n. radialis küünar-, randme- varbaliigese sirutajad,
Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt Ühe poole sensoorseid ja motoorseid talitlusi juhib teise poole peaaju hemisfäär. Vasaku poole motoorikat suures osas juhib parema poole motoorne koor. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (PNS) - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Somaatiline (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad kesknärvisüsteemi informatsiooni lihaste ja jäsemete asendi, aga ka väliskeskkonna kohta väljaspool keha. PNS jaguneb: Somaatiline ja autonoomne. Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest, mis toovad senoritest infot ja viivad lihastesse käsklusi. Selle süsteemi närvid on kontaktis nii ajuga (kraniaalnärvid) kui ka seljaajuga
Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt Ühe poole sensoorseid ja motoorseid talitlusi juhib teise poole peaaju hemisfäär. Vasaku poole motoorikat suures osas juhib parema poole motoorne koor. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (PNS) - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Somaatiline (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad kesknärvisüsteemi informatsiooni lihaste ja jäsemete asendi, aga ka väliskeskkonna kohta väljaspool keha. PNS jaguneb: Somaatiline ja autonoomne. Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest, mis toovad senoritest infot ja viivad lihastesse käsklusi. Selle süsteemi närvid on kontaktis nii ajuga (kraniaalnärvid) kui ka seljaajuga
ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas. Vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses,
Suurim moodustis on mõhnkeha e. corpus callosum, mis ühendab kahte ajupoolkera. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS) koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Perifeerne närvisüsteem (PNS) ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Somaatiline - (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad kesknärvisüsteemi informatsiooni lihaste ja jäsemete asendi, aga ka väliskeskkonna kohta väljaspool keha. (3) Somaatiliste motoneuronite aksonid, millised innerveerivad skeletilihaseid, loetakse ka somaatilise närvisüsteemi osaks, ehkki nende rakukukehad kuuluvad KNS-i. Autonoomne osa PNS-st on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele
vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas. Vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses, kusjuures piiri märgitud õõnte
Keskusi informeeritakse kujunenud käitumisreaktsioonide vastavusest püstitatud eesmärgile ja vajadusel on tegevust võimalik korrigeerida. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (PNS) - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. See on anatoomiline, mitte funktsionaalne jaotus. PNS: Somaatiline ja autonoomne: Somaatiline - (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad kesknärvisüsteemi informatsiooni lihaste ja jäsemete asendi, aga ka väliskeskkonna kohta väljaspool keha. (3) Somaatiliste motoneuronite aksonid, millised innerveerivad skeletilihaseid, loetakse ka somaatilise närvisüsteemi osaks, ehkki nende rakukukehad kuuluvad KNS-i. Autonoomne osa PNS-st on motoorne süsteem
ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas. Vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses,
Mehaanilisest vigastusest või hapnikupuudusest tingitud lapse trauma raseduse ajal või sünnituse käigus. Põhjused: · Suur laps · Enneaegsus · Lapse pea ja ema vaagna proportsioonide sobimatus · Pikaleveninud sünnitus · Äkksünnitus · Tuharseis Instrumentaalne sünnitusabi Klassifikatsioon: a) Pehmete kudede sünnivigastused b) Luude sünnivigastused c) Perifeerse NS sünnivigastused d) Kraniaalsed ehk kolju sünnivigastused Nimeta pehmete kudede sünnivigastusi. Genitaalide hematoom, ekhümoosid (koesisesed pindmised verevalumid), kaelalihaste hematoom, täppverevalumid. Nimeta luude sünnivigastusi, spt ja ravipõhimõtteid. Rangluu murd- õlg tundub lühem, laps liigutab haiget kätt vähem, vigastused piirkonnas võib esineda hematoom, suurema nihke korral turse ja valulikkus. Murd kasvab ise kiiresti kokku. Õlavarreluu murd – valulikkus. Fikseeriv side.
kerationotsüüt, toodab sarvainet -keratiini) Keratinotsüütide vananedes need lükatakse perifeeriasse, kus nad muutuvad metaboolselt ja transkriptsiooniliselt inaktiivseteks, rakud surevad, tekib keratiini sisaldav sarvkest (marrasknaha pindmine osa) – barjäär mikroobidele, tolmule ja veele jmt 70. Ektodermaalsed plakoodid – mis struktuuridega on tegemist ja mis neist saab? Ektodermaalsed plakoodid on pinnaektodermi rakkude kogumikud (paksendid) Kraniaalsed sensoorsed plakoodid: haiste (nina), kuulde (sisekõrv), läätse (silm) plakood. Kraniaalsed plakoodid annavad aluse enamusele (osaliselt ka kraniaalne neuraalhari) pea perifeersetele neuronitele (kuulmine, tasakaal, maitse, lõhn); perifeerse närvisüsteemi gliiarakud pärinevad neuraalharjast Mitte-sensoorsed plakoodid: karvade, hammaste, sulgede, rinna- ja higinäärmete plakoodid. Neuraalharjale annab aluse osa neuroneid NH-st ja osa trigeminaalsest plakoodist
annaabi.ee 
