EPILEPSIA Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on krooniline haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed mitteprovotseeritud krambihoogude perioodid ja pea hakkab ringi käima ning silme eest kaob pilt. Epilepsia on haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist
· Vigastuste oht tingituna ümbritsevas keskkonnas esinevatest ohuteguritest Naha ja hammaste terviklikkuse kahjustus · Nahavigastuste oht marrastuste tõttu intensiivsete lihastõmblustega krambihoo ajal · Suu ja keele vigastuste oht mälumislihaste krambi tõttu · Hammaste murdumine mälumislihaste krambi tõttu Eritamine · Kontrollimatu põie- ja soole tühjendamine krambihoo ajal Hirm ja teadmatus · Hirm muutuste tõttu terviseseisundis · Hirm krambihoogude kordumise ees Toitumine · Valu söömisel seoses vigastustega keele ja suu limaskestal · Patsiendi kehakaalu langus seoses suurenenud kalorite vajadusega ja võimetusega süüa suu kaudu · Potentsiaalne kõhukinnisuse oht tingitud piiratud liikumisest Valu · Lihasvalu tingituna intensiivsest lihastööst krambihoo ajal · Valu tingituna krambihoo ajal tekkinud vigastustest Enesehooldusdefitsiit 17. Afaasia erinevate liikide iseärasused
1mg/ml! NB! Fenütoiini ei soovitata kasutada lastel febriilsete krampide kupeerumiseks. Kui krambid eelneva raviga ei kupeeru, siis üldanesteesia i/v barbituraatidega (barbituraatnarkoos): Tiopentaal-Na: annuses 2-7 mg/kg (ühekordne annus) Lapse jälgimine ja ravi intensiivravi osakonnas, kui: lapsel on epileptiline staatus (kramp püsib vaatamata ravile) kui krambid korduvad ja krambihoogude vahel püsib teadvusehäire Glasgow kooma skaala on 8 või alla selle laps on sokis lapsel on hingamishäired lapsel on intrakraniaalse rõhu tõusu tunnused Kirjandust kasutatud: Pharmaca Estica 2003 Spravotchnik praktitsheskovo vratcha. Moskva,1982 Paedriatic handbook 2003 SA TÜK valvearsti käsiraamat 2002 5
krambihoo möödudes keera ta küljele vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba ära paku midagi juua ära püüa midagi suhu panna ära jäta last järelevalveta pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni kutsu kiirabi! Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada. Krambihoo ajal inimene ei hinga südamemassaaž või suust – suhu hingamine ei ole vajalik. Krambid Kuna inimene ei neela krambihoogude aeg ,siis krambi hoo aeg võib hakata tal suu vahutama,kuna sülg koguneb suhu mida ta neelata ei saa. Kui krambihood vaibuvad, siis keerame külili et patsient ära ei lämbuks, peavalu on pärast väiksem. Kui krambid on 10min ,siis on tegemist seeria krabmiga , kui inimesel on seeria kramp siis tuleb kutsuda kiirabi.Kuna seda ei saa ilma ravimita peatada. Alkohoolne kramp tekib 2-3.kainestus päeval.Kui joomisiele järgneb paus.
· hüperglükeemia (tulenevalt energiajookide suurest suhkrusisaldusest), mis võib olla ohtlik ennekõike diabeeti põdevatele ning teistele ainevahetusprobleemidega inimestele (Tervise Arengu Instituut 2014). USA teadlaste väitel sisaldavad energiajoogid piisavalt stimuleerivaid aineid, et põhjustada ärevust, unetust, dehüdratsiooni, seedeelundkonna ärritust, närvilisust, punastamist, suurenenud kuseeritust, südamepekslemist. Energiajookide tarbimist seostatakse ka krambihoogude, maaniahoogude ja rabandusega. Energiajookide tarbimisega seotud surmajuhtumeid on raporteeritud Austraalias, Iirimaal ja Rootsis. Populaarsetes energiajookides sisalduvad guaraana-, tauriini- ja zensennikogused on oluliselt väiksemad kogustest, mis võiksid omada terapeutilist efekti või vastupidi tuua endaga kaasa kahjulikke nähte. Seevastu energiajookides sisalduvad kofeiini ning suhkru kogused võivad omada tervistkahjustavat mõju (Tervise Arengu Instituut 2014).
süsteravimite toime paarikümne minuti pärast. KRAMBID Epilepsia ja esmaabi Epilepsiahoog on krampidega või muude närvisüsteemi talitlushäiretega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud. Peale ülemäärase laengu lakkamist taastub normaalne ajutegevus kiiresti. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed krambihoogude perioodid Epilepsia on krooniline haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageliesinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav. Esmaabi: Kui inimest tabab äge epilepsiahoog, tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal.
Cottermann täiustas, amishireligioosse pere 8 põlvkonna vältel sugulusabieludest kõrge sagedusega albiinode sündimine, amishite kõik järglased pärinevadkahest vanemast, kes emigreerusid Euroopast Ameerikasse 356. Langetõbi: epilepsia, krooniline neuroloogiline haigus, epilepsiaerivormis on määratud mitme geeni poolt, need geenid asuvad erinevates kromosoomides (8., 10., 20., krom), haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed mitteprovotseeritud krambihoogude perioodid ja pea hakkab ringi käima ning silme eest kaob pilt, i ole üldjuhul päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel 357. Diabeet I: autoimmuunhaigus, mille korral organism toodab antikehi insuliini produktseerivate pankrease B-rakkude vastu,
29 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 18. EPILEPSIA Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed krambihoogude perioodid. Epilepsia on haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt
nakatumist letaalsus ulatuda 100%ni. Võõrutatud põrsastel, nuumikutel on haiguse inkubatsiooniperiood kuni 30 tundi. Noorematel sigadel vältab haigus kuni nädal, kuid sageli vältab see ainult mõne päeva. Haiguse esmaseks sümptomiks on aevastamine, köha ja palavik (40 -42oC). Hiljem lisandub oksendamine, nõrkus ja apaatia. Alates viiendast haiguspäevast tekivad lihaste spasmid ning vahelduvate konvulsioonidega (lihaste lühiajaline vapluskramp või krambihoogude seeria) kaasnev tugev salivatsioon. Nädala jooksul sead surevad, nuumikute seas ulatub suremus 2%ni. Võin areneda kopsupõletik, maksa nekroos. Sekundaarsed peremehed (veis, koer, kass): Sekundaarsetel peremeestel iseloomulikuks haigusnähuks on pruritus (sügelemine). Veistel tekib tugev sügelemine (”mad itch”), koertel ja kassidel esineb haigus sporaadiliselt pärast otsest või kaudset kontakti haigete sigadega.
febriilsed krambid; veeni. Epileptiline kuni 3-aastastel psühhotroopse ravimiga. manustamisel ja sellest alkoholi staatus: 0,15-0,25 lastel tekitada Raske krooniline johtuvalt võõrutusnähud mg/kg süstida toksilisi ja hüperkapnia. Rasked krambihoogude aeglaselt veeni. anafülaktoidseid šokiseisundid. taastekkega: patsienti reaktsioone. Vastsündinud, imikud ja tuleb jälgida ja olla Eklampsia ajal 10 mg alla 3-aastased lapsed
annaabi.ee 
