Milline oli Wertheri suhe inimestesse? Huvitus väga sellest mida inimesed talle rääkisid. Tema kallim oli Lotte. Juba siis jäi tal Lottest hea mulje kui ta tema kohta jutte kuulis. Õpetas väga hea meelega lapsi ja noori. Ei lasknud ennast häirida sellest, et ta kõigile ei meeldinud. Oma arvamusest ei lasknud ta nii kergelt lahti. Näided: ,, Kahtlemata märkab mu vana sedagi, et krahv mind temast paremaks peab, ja see vihastab teda ning ta kasutab igats juhust , et mulle krahvist halba kõnelda, mina loomulikult vaidlen talle vastu, ja see teeb asja ainult hullemaks" (lk 98-99)
Thomas Aquinost (1225-1274) Thomas Aquinost oli keskaja tuntum katoliiklik teoloog ja filosoof. Thomas sündis 1225. aastal Itaalia kõrgaadli perekonnas oma krahvist isa lossis. Isa vend oli benediktlaste algse kloostri abt Monte Cassinos. Perekond soovis, et ka Thomasest saaks selle kloostri abt. Viiendal eluaastal saadeti Thomas kloostrisse õppima. Napoli ülikoolis õppides astus Thomas aga dominiiklaste ordusse. Tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga rändjutlustajate orduga. Et see ei olnud perekonnale meelepärane, siis võtsid vennad teel Rooma Thomase kinni ning tõid ta tagasi vanemate juurde. Teda hoiti üks või kaks
panna.Louis-Auguste'i ja Marie Antoinette'i elu muutus, kui 10. mail 1774 suri kuningas Louis XV rõugetesse. Õukondlased vandusid truudust uuele kuningale Louis XVI-le ja kuningannale Marie Antoinette'ile, kes oli sel ajal 19-aastane. Kuna aga Marie Antoinette pidutses väga palju, siis ta prantslastele ei meeldinud. Tal oli väga kinnine sõprusringkond ning see põhjustas versailles'i lossis rahutused. Mõjutatuna oma abikaasa nooremast vennast Artois' krahvist hakkas Antoinette külastama Pariisi Ooperi balle maskeeritult. Troonil olles elas ta luksuslikku elu: ta ostis palju riideid, teemante ning võttis osa paljudest õnnemängudest. 5 Marie ja Louis XVI esimene laps sündis 19. detsembril 1778. Tütre nimeks sai Marie- Thérèse-Charlotte. Järgnevalt sündisid Louis-Joseph (sündinud 1781), Louis-Charles (1785) ja Sophie-Béatrix (1786).
Tutanhamoni hauakambri avastamine Aastate keskel Kuningate orust leitud asjad pani Howard Carteri uskuma, et Tutanhamon on maetud sinnakanti. 1905-1906 leiti väike Tutanhamoni nimega fajansskruus, 1907 vaarao balsameerimisvahendite ja peiede jäänused, 1909 peidik, kus oli kaariku kuldfragmente (murdunud tükke) ja mööblitükke ; peidikuleidudel oli Tutanhamoni nimi ja Eje kui lihtsureliku nimi. Lugu Carteri otsingutest ja tema mõistvast patroonist, Carnarvoni viiendast krahvist, on hästi tuntud. Kolmest sarkofaagis leidunud sargast oli kõige sisemine massiivsest kullast, kaks välimist olid kullatud puust. Vaarao muumia lebas keset kogu seda hiilgust, kuulus kuldmask ees, kuid oli kehva palsameerimise tõttu üsna viletsas korras. Teispool maalitud matusekambrit (hauakambri ainus kaunistatud ruum) viis lahtine ukseava varakambrisse, mida valvas suur lamava saakali Anubise puukuju. Kambris seisis suur naos, milles asus kaltsiidist (mineraalsest kalt-
kui delikatessroogadele nimetuse andjad. Tänapäeva parimad klassikalised menüüd koosnevad endiste kuningate ja teiste suurmeeste jaoks loodud delikatessidest. 19. sajandi keskpaiku hakati kroonitud peade hõrgutisi pakkuma ka vähem kuninglikes seltskondades. Häid toite said nautida eelkõige Euroopa kultuuriringkonnad ning sööke ja jooke hakati nimetama ka kirjanike, heliloojate ja lauljate järgi. Prantsuse revolutsiooni ajal põgenes krahvist kirjanik Francois Rene de Chateaubriand Ameerikasse ning õppis seal indiaanlastelt lõkketulel pühvliliha küpsetamist. Ajal, mil suur osa rahvast nälgis, palgati õukondadesse maailma parimaid kokki, kes pidid mõtlema välja üha uusi ja järjest hõrgutavaimaid roogi. Prantsuse köögi maine ongi pärit eelkõige Versailles' õukonnast, õigemini sealsetelt maailmakuulsatelt köögimeistritelt Traditsioonilised pühaderoad, nagu meie neid teame ja tunneme, on välja kujunenud
idamaises stiilis sisustatud ruumide siniseid, kollaseid ja punaseid atlasstapeete. Sosistatakse, et ainuksi sisekujundus lks maksma 100 000 franki. Tuneesia kujurid dekoreerisid laed Alhambra stiilis stukk-kaunistustega. Hoonet, millele lossihrra annab paljuthendusliku nime Chteau de Monte Cristo (Monte Cristo loss), mbritseb hiiglaslik park. Sajad tuhanded lugejad saavad vihjest otsekohe aru. Bestseller seisab neil raamatukapis ja nad tunnevad dramaatilist lugu tohutult rikkast krahvist, keda tema looja nd pab jljendada. Nii nagu tema kangelanegi, lebab Dumas diivanipatjadel, teda mbritsevad hommikumaised kaunitarid, kuulsale kirjanikule meeldivad puhtatulised naised ja nad vahelduvad tihti. Aga see eristab teda oluliselt krahv Edmond Dantsist. Krahv armastab ainult ht ja ainukest Mercedest, ja kuna nende hine nn purustatakse, vannub krahv kttemaksu, mille sarnast on kirjanduses tnaseni raske leida. 19-aastane meremees Dants vangistatakse, kui ta peab Mercedesega
Siit referaadist saab lugeda näiteks, et Winston Churchill oli Lord Randolph Churchilli ja Ameeriklasest miljonäri Leonard Jermome'i tütre poeg. Kuulsa aristokraatliku Spencer'i perekonna järeltulijana, Winston Leonard Spencer-Churchill, nagu ka oma isa, kasutas perekonna nime Churchill avalikus elus. Ta esiisa George Spencer lasi oma nime vahetada John Spender-Churchilliks, kui ta sai Marlborough 7. krahviks, et esile tuua oma põlvnemist John Churchillist, Marlborough 1. krahvist.1 1 http://europa.eu/abc/history/foundingfathers/Churchill/index_et.htm Lapsepõlv Winston Churchill sündis 30. novembril 1874 aastal, 2 kuud enneaegselt, Blenheim'i palees, Oxfordshire'is. Churchillil oli üks vend, John Strange Spencer-Churchill.1 Iseseisva loomuse pärast läks Churchillil koolis üsna kehvasti, mille eest teda ka karistati. Teda hariti kolmes koolis: St George'i Kool Berkshire'is, Brunswick'i kool Hove'is ja Harrow'i koolis, kus
Ükskord rääkis Dick, et tal on vend Ben, kes abiellus jubeda naisega. Nad said poja. See laps karjus pidevalt ja ükskord viskas see naine last mingi asjaga vastu lõuga nii, et tal jäi lõuale sügav arm. Vend ja see naine läksid lahku. Cedric kirjutas oma sõpradele, et temast ei saagi krahv. Nad tahtsid Cedricut aidata aga ei teadnud, kuidas. Ühel päeval Yuli Dicki juurde saapaid viksima üks noor advokaat, kes luges lehte ning rääkis artiklist, kus räägiti Indlismaa krahvist. Dick märkas ühel pildil tuttavat nägu, see oli tema venna naine koos pojaga. Ta kiirustas Hobbsi juurde, et näidata seda pilti ja selgitada, et see naine on pettur. Nad otsustasid Cedricule kirjutada aga siis leidsid, et nad küsivad ennem nõu noorelt advokaadilt, kuidas oleks õige toimida. Advokaat kirjutas Havishamile ja Dicki vennale Benile ning vale tuli ilmsiks. Krahv kutsus Hobbsi, Dicki ja Beni Inglismaale. Naine oli nii vihane, kui nägi oma endist meest
liidule Austriaga, kuid teda ei saatnud edu. Kui Louis XVI õde sünnitas lapse, küsiti Marie Antoinette'lt, miks tema pole veel last saanud, Marie nuttis järgmise päeva selle pärast oma tubades. Kuninganna sõprade ring oli väga piiratud, see põhjustas Versailles'i lossis palju rahutust, sest õukondlased arvasid, et kuninganna väldib neid meelega. Mõjutatuna oma abikaasa nooremast vennast Artois' krahvist hakkas Antoinette külastama Pariisi Ooperi balle maskeeritult. Ei läinud mööda kaua aega, kui hakkasid levima kuulujutud, et kuningannal on armuke. Ta hakkas ka kulutama rohkem raha, kuna tal polnud aimugi selle päris hinnast. Kõige rohkem raha kulutas ta riietele, hasartmängudele ja teematidele. Oma kahekümne esimeseks sünnipäevaks korraldas ta kolm päeva pika hasartmängude mängimis peo. Olid ka kuulujutud, et Antoinette magas oma mehe vennaga.
et kolib sinna elama. · Kuninganna üritab lossi ning selle ümbruse kõigi vahenditega võimalikult loomulikuks teha. · Comedie champetre maaelu komöödia pr.k. · Marie-Antoinette laseb endale ehitada erateatri ning astub seal ka ise lavale. · Tänu Trianonile muutub kuninganna rahva seas ebapopulaarseks. Uus seltskond · Oma maamajja tahab kuninganna vaid noori ja vaimukaid inimesi. · Louis XVI noorimast vennast, Artois' krahvist saab Marie-Antoinette'i saatja. · Madame Polignacist saab lühikese ajaga õukonna audaam, kelle perekonna võlgu kuninganna kinni hakkab maksma. · Inimesed Versailles' hakkavad kuninganna mängumaailma vihkama. Vend külastab õde · 22-aastaselt pole Marie-Antoinette endiselt veel emaks saanud. Samuti pole ta oma tundeid ühelegi armukesele kinkinud ning seisab seega enesevalitsemise piiril.
Kord kevadisel teede lagunemise ajal Sangastest Hummulisse sõites libisenud vedruvanker teelt ja vajunud küljeli porri. Kutsar karanud maha ja hakanud kurja vanduma. Berg olevat rahulikult mudast välja roninud ja muhelenud: "Sõima, sõima, ega ma nagunii ei kuule!" Teine kord oli Berg aidameest noominud ja hakanud kohe ära minema. Aidamees oli krahvi selja taga midagi habemesse torisenud. Berg pöördunud ümber ja lausunud: "Ah sa karjud minu peale!? Ei ole mõtet, ei ma sind kuule!". Krahvist mäletati, et ta oli eelistanud lihtsat talupojatoitu. "Vana Sangaste krahv olli siin jahi pääl," mäletati Karulas. "Käve Karulas Puritse talus lõunal perenaise man. Perenaine küsinu: "Mis söögis tahat?" "Teda sama, mis esi sööt. Küdsetusi kartult ja haput piima." Puulusikaga ja puuanumast sõi. See olli täl sääl egä lõuna. Ta taht lihtsat sööki. Ja ega lihtsa inimesega ajas juttu." Krahvi pojapojad mäletavad tänaseni vanaisa lihtsat toidulauda:
Siiski kord suutis isa Eusebius ta välja saada ja Johannes rääkis talle kõik ära. Ta suhtus nüüd Johannesesse umbusklikult, kuid kui Johannes end kirikusse peitis ööseks ja talurahvas mässu ajas, siis isa Eusebius kaitses Johannest ja seletas neile , mis on toimumas lossis ja krahviga. See peale talurahvas rahunes ja taheti minna hoopis lossile pealetungile. Johannes aga sai ühe noormehega , kes olevat olnud salakütt, Klausenburgi, kus ta pihtis peapiiskopile krahvist ja tema tegemistest. Hiljem põletati krahv tuleriidal ja krahvinna pääses ahelaist. Samuti asus Johannes tagasiteele Viini. XIV Algas vangi kolmas jutustamise päev. Johannes oli otsustanud, et tunneb end üksinda kõige paremini. Ilma sõpradeta ja ilma isandata. Ta otsustas pühenduda iseseisva arsti kutsele ning rändas ringi 2 aastat, seejärel tüdis. Ta igatses oma laboratooriume. Ta asus elama Augsburgi, sest see oli Saksa linnadest kõige suuremas kasvamishoos
4. TUTANHAMONI HAUAKAMBRI AVASTAMINE Aastate kestel Kuningate orust leitud asjad panid Howard Carteri uskuma, et Tutanhamon on maetud sinnakanti. 1905-1906 leiti väike Tutanhamoni nimega fajansskruus, 1907 vaarao balsameerimisvahendite ja peiede jäänused, 1909 peidik, kus oli kaariku kuldfragmente ja mööblitükke; peidikuleidudel oli Tutanhamoni nimi ja Eje kui lihtsureliku nimi. Lugu Carteri otsingutest ja tema mõistvast patroonist, Carnarvoni viiendast krahvist, on hästi tuntud. Pärast aastatepikkust hoolikat, kuid kasutut tööd Kuningate orus avastas ta aluskive puhastades 4. novembril 1922 Ramses VI hauakambri sissekäigust pisut põhja pool esimese 16-st laskuvast trepiastmest. Järgmisel päeval, kui astmed olid nähtavale puhastatud, hakkas paistma blokeeritud ukse ülaosa, mis oli suletud nekropoli valvurite pitseriga. Ukse taga oli kiviprahiga täidetud kaldkäik ning selle lõpus teine kinnimüüritud uks
ühemõtteliselt, et kuninganna käitus pigem kui vallaline plika. Aliénor pöördus peale vahejuhtumit Antiookias oma päriskoju Akvitaaaniasse. Kirjas Rooma paavstile palus ta oma abielu tühistada, sest Louis VII olevat tema veresugulane. Paavsti jaatav kiri kannab kuupäeva 21.03.1152. Niisiis oli Aliénor kolmekümneselt jälle vaba ja Akvitaania polnud enam Prantsuse kuninga domeen5. Olukorda kasutas ära noor Anjou krahv Henri Plantagenêt6, kes oli Aliénorist 11 aastat noorem. Krahvist sai juba kaheksa kuu pärast Aliénori mees ja Akvitaania hertsog. Kuid see polnud veel kõik! 19.12.1154 kroonis Canterbury piiskop noorpaari Westminsteri kloostrikirikus Inglismaa kuningaks ja kuningannaks. Oli ju noormehe ema Mathilde Inglismaa kuninga Henri (Henry) I tütar, Guillaume (William) Vallutaja lapselaps. On ütlematagi selge, et pulmade järel läksid nii Aliénori, kuid ha Henri maavaldused mandril Inglise krooni alla. Kas mitte siit ei tule otsida Saja-
Oi neid idioote!" Need olid tema sõnad ja nende sõnade pärast ei saanud ta mitte kaasa laulda. Aga naerda ta võis lauljaid kuulates, naerda küll. Naerda ja sõimata! Tema sõimu ei pannud keegi aga tähele, sest lõpmatut laulukest lauldi veel siiski, kui Voitinski kõrvad olid juba ammu igaveseks kurdid ja tema suu mulda täis. Võimalik, et see laul eluea poolest mattis isegi krahvi, oma tooja, sest kunst on ju pikk, inimese elu lühike. Aga selle kohta polnud teateid, sest krahvist kuuldi peale tema lahkumist sama vähe kui enne tema tulekutki. Voitinski kõrval oli veel inglane King, kes ei laulnud kunagi popi armsast koerast! Aga temast polnud seda imeks panna, sest tema ei laulnud üldse mitte. Emake loodus oli temale andnud saleda ja painduva, peaaegu neitsiliku keha ja nii õrna ja sulava hääle, et iga tema sõna kostis peaaegu muusikana. Aga kuis siis veel laulda, kui sa rääkides teed niikuinii kogu päeva muusikat
annaabi.ee 
