Nimi : Eriala, kursus: Kuupäev: Aruanne Mikroobide määramine jõue- ja kraanivees Töö käik: Võeti 4 Petri tassi ja 4 katseklassi jõeveega. Pipetiga lisati katseklaasi 1ml jõevett ja segastati Vortex mikseriga, saadati 10-1 lahust ja valati Petri tassi. Esimest katseklaasist 1 ml 10-1 pandi teise katseklaasi, siis võeti 1 ml 10-2 valati kolmasse, segastati ja valati 1 ml 10-3 lahust, segastati ja valati 1 ml 10-4 Petri tassi. Steriliseeriti söötme kolvi leeklambil. Valati kahte Petri tassi sisse Coli-laadse söötme
järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 10 -2 lahus, kust võetakse 1 ml seda lahust Petri tassile. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi. Peale lahjenduste viimist Petri tassidele, valatakse kahte neist (10-2, 10-3) mikroobide üldarvu ning ülejäänud kahte (10-1, 10-2) kolilaadsete bakterite söödet. Tegevus toimub laminaarboksis. Kraaniveele lahjendusi ei tehta ning võetakse 1 ml kraanivett, mis viiakse Petri tassidele. Kraanivees määratakse nii kolilaadseid baktereid kui ka mikroobide üldarvu. Järgnevalt paigutatakse Petri tassid termostaati vastavalt 37°C (kolilaadsed bakterid) ja 22°C (mikroobide üldarv) juurde. Arvutused ΣC N= , PMÜ/ml ( n1 +0,1 n2 )∗d Mikroobide üldarv jõevees: Mikroobide üldarv kraanivees: 24
Lambi poolt väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava elemendi aatomid absorbeerivad antud kiirgust. Absorptsiooni tõttu kiirguse intensiivsus I0, väheneb intensiivsuseni I. Kiirguse intensiivsuse vähenemist mõõdetakse neelduvuse A või valgusläbilaskvuse T kaudu. Neelduvus on võrdeline absorptsiooni põhjustatud elemendi kontsentratsiooniga. Lineaarne sõltuvus saadakse ainult väikestel kontsentratsioonidel. Töö ülesanne: 1. Mg sisalduse määramine kraanivees ja saadud tulemuse võrdlemine joogivee Mg normiga (7- 20 µg/ml). Töövahendid: Keeduklaasid 50- 100 ml Mõõtkolvid 50 ja 100 ml Pipetid 5 ja 10 ml AA- leekspektromeeter Töökäik ja tulemised: Valmistasin Mg standardlahusest (100 µg/ml) kolm töölahust ( 0.5, 1, 2 µg/ml). Määrasin töölahuste ja uuritava lahuse neelduvused. Mg Neelduvus A 0.5 µg/ml 0.217
4. Peale traadi lahustumist viia lahus peale jahutamist üle 100 ml kolbi, pestes keeduklaasi väikeste koguste dest. veega. 5. Täita kolb kriipsuni ja loksutada korralikult. 6. Alglahusest teha 50 ja 100-kordsed lahjendused. 7. Määrata Fe, Cu ja Zn sisaldused. Tulemused 4 Fe sisalduse määramine kraanivees aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs- grafiitmeetodil Töö käik: 1. Valmistada Fe töölahus 25 ng/ml. 2. Kalibreerida aparaat töölahusega. 3. Määrata kraanivees Fe sisaldus. 4. Teha järeldus, millisesse klassi antud joogivesi kuulub kasutades joogivee sertifikaati. Tulemused Lahus Absorptsioon, Kontsentratsioon, abs ng/ml
KV 10 =1 (coli)=0 JV 10-2 (coli)=0 JV 10-1 (coli)=2 Jõevees on mikroobe 3818 Kraanivees on mikroobe 102 TULEMUSED: Coli-laadsed bakterid puuduvad. Jõevees on 3818 PMÜ/ml ja kraanivees kordades vähem ehk 102 PMÜ/ml kohta. KÜSIMUSED: 1. MIS ISELOOMUSTAB COLI-LAADSEID BAKTEREID? TUNTUMAD ESINDAJAD?
pinda aktiviseerivad flussid. · Protsessitarnija poolne lubatud säilitusaeg kuni 12 kuud kilepakendis. MIINUSED: · liiga pehme · sulab madalal temperatuuril · peab segama teiste metallidega KUST SAAB: · konservipurgid Alumiinium SÜMBOL: Al OMADUSED: · hõbehall · metall PLUSSID: · kerge · tugev · puhastab vett MIINUSED: · lahustunud ühendid on ohtlikud · kraanivees võib muuta juuksed roheliseks ja põhjustada ajukahjustusi KUST SAAB: · lennukikere · konservikarp Elavhõbe SÜMBOL: Hg OMADUSED: · hõbedane · metall MIINUSED: · kiire ja surmav · muutub kergesti mürgiseks auruks · mürgine KUST SAAB: · kraadiklaasid Hõbe SÜMBOL: Ag OMADUSED: · hõbedane · metall PLUSSID: · pehme · paindlik · elektrijuhitavus
00002468085 Vea arvutus: 0,1 – 0,00002 = 0.09998 0.09998 / 1 * 100 = 9.998% Järeldus: Katse viga võis tulla sellest, et me ei vaadanud piisavalt täpselt millal lahus muutus punakasroosaks kuna me ei oskanud hinnata, milliseks värvus pidi muutuma või kuna kaks reaktiivi ei segunenud oma vahel piisavalt. 2.2 KATSE 2 – VEE KAREDUSE MÄÄRAMINE MAHTANALÜÜSI ABIL A – Üldkareduse määramine Töö eesmärk: Määrata üldine kaltsiumi- ja magneesiumioonide sisaldus kraanivees. Töö vahendid: Vesi, NH4Cl, NH3 * H2O, pH (9,7) puhverlahus, ET00 indikaator, EDTA lahus, bürett Töö käik: Pipeteerida 100 ml vett, lisada 5 ml NH4Cl, NH3 * H2O, ph (9,7) puhverlahust, väike kogus (ca 0,1 g ) Indikaatorit ET00 ja tiitrida 0.05 M EDTA lahusega aeglaselt kuni lahuse punase värvuse muutumiseni siniseks. Arvutada üldkaredus tiitrimiseks kulunud EDTA lahuse ruumala. Andmed: Tiitritud kogus – 3,5 ml Arvutused: 3,5 * 0,005 * 1000 * 1000 / 1000 * 100 = 0,175 mg/mol * dm-3
Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine Cu2O formeerumine toimub keemistemperatuuril. Selleks asetatakse kolvid elektripliidile püstjahuti alla. Alates keemise algusest keedetakse kolvide sisu 10 minutit. Pärast seda lisatakse jahuti otsast keemisprotsessi lõpetamiseks igasse kolvi 150 ml destilleeritud vett. Kuumad kolvid võetakse pliidilt ja jahutatakse voolava kraanivee all. Jälgitakse, et kolvidesse ei pritsiks kraanivett, sest see rikub töö tulemuse (triloon-B komplekseerub kraanivees leiduvate metallidega). Pärast keetmist on esimeses, 0-prooviga kolvis sinine lahus. Teises kolvis on tumesinises lahuses veidi punast sadet. Kolmandas kolvis on punane Cu2O sade kõige märgatavam. Igasse kolvi lisatakse 0,2 ml ehk 200 l indikaatori mureksiidi vesilahust (automaatpipetiga). Kõikides kolvides omandavad lahused kerge violetse tooni. Seejärel toimub tiitrimine. Tiitrimiseks kasutatakse 0,02 M CuSO4 lahust. Tiitritakse, kuni kolvide sisu omandab püsiva roheka värvuse
osoneerimisega. Osoon on tugevam bakterite ja viiruste hävitaja kui kloor ja ta ei anna kõrvalproduktina kloroformi nagu kloor. Joogivee kvaliteet tõusis hoopis uuele tasemele. Samal ajal alustas linna veetarbimine, mis 90ndate alguseks oli jõudnud 240 000 m3/ööpäev, kiiret langust ja puhastusseadmete tööparameetrid saavutasid seetõttu normaaltaseme. 2003. aastal asendati koagulant alumiiniumsulfaat alumiiniumpolükloriidiga tulemusena vähenes korrosioon veevõrgus, ehk siis kraanivees oleva raua osa. 80. sünnipäeva künnisel sai veepuhastusjaam moderniseeritud Damaticu. Esimene Damaticsüsteem oli klassikaline mikroskeemide komplekt kaartidel, millega andmete muutmine oli väga kohmakas ja aeganõudev. Nüüdne on täielikult arvutipõhine, mis teeb süsteemis muudatuste tegemise, andmete hankimise, nende kasutamise ja analüüsimise väga lihtsaks. On meeldiv tõdeda, et lõpuks on tallinlane saanud joogivee , mis vastab kõigi näitajate
Käesolev uurimistöö on võtnud vaatluse alla loodusliku radioaktiivse gaasi radooni. Käsitletud on radooni tekkimist, leidumist õhus ja vees, radooni mõõtmist ja tema ohtlikkust. Samuti on antud ülevaade Eestis läbiviidud radooni uuringute kohta ja esitatud on ka kaart Eesti valdade radoonisisalduse keskmiste andmete kohta elamutes. Välja on toodud ka andmed Eesti põhjavee radooniuuringute kohta. Läbi viidi katse radooni sisalduse määramiseks uurimistöö teostaja koduses kraanivees, et kontrollida kirjanduses esinevaid väiteid radoonisisalduse kohta pinnavees. Radooni kui radioaktiivse loodusliku gaasi tekkimine ei sõltu inimese tahtest, kuid inimene oma tegevusega on võimeline sellest tervisele tekkivat riski vähendama. Näiteks võttes kasutusele ehituslikke meetmeid pinnasest tuleva radooni vähendamiseks, kasutades vähese radoonisisaldusega vett ja samuti teadvustades enesele, et suitsetamine tõstab järsult radoonist põhjustatud kopsuvähi riski.
tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja toas põranda lähedal, ohustades eeskätt seal mängivaid lapsi. Kivimilõhedes veega edasi kandudes võib radoon maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt. Me ei saa radooni vältida, kui elame kõrgendatud radooniohtlikkusega alal, küll aga saame ennast selle eest kaitsta. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Palju oleneb vundamendi ja keldri ehitusest. Ka kraanivees võib leiduda radooni. Pinnavee radoonisisaldus on kaduvväike, kuid põhjaveest võib teda kohati tulla ohtlikes kogustes. Inimene ei taju oma meeleorganitega radooni, kuid mõõteriistadega on kontsentratsiooni hõlbus määrata. Vastavalt Eesti Standardile EVS 839:2003 "Sisekliima" peab aasta keskmine radooni sisaldus elu-, puhke- ja tööruumides olema väiksem kui 200 Bq/m3. Vanades hoonetes on lubatud ka 400 Bq/m3. Radooni kontsentratsiooni mõõtmisi tuleks teostada
Selleks, et uurida seepide vahutavust, riiviti seep peeneks ning kaaluti sellest 0,1 g, sest väiksemat kogust ei saanud kättesaadavate vahenditega kaaluda ning suurema koguse puhul püsis vaht liiga kaua ning katse oleks läinud pikale. Mõõtesilindrisse pandi 0,1 g kaalutud seepi ning peale valati destilleeritud vett nii, et mõõtesilindris oleks 100 ml segu. Destilleeritud vesi võeti sellepärast, et seal ei ole soolasid, mida leidub kraanivees ning mis takistavad seebi vahutamist. Mõõtesilindrit loksutati 10 korda, et see vahutama hakkaks. Autor loksutas silindrit 10 korda, sest rohkemaga oleks tulnud liiga palju vahtu, mis oleks hakkanud üle ääre ajama ning vähemaga ei oleks kodus keedetud seep vahutama hakanud. Peale loksutamist loeti mõõtesilindris vahu kõrgus ning mõõdeti seebilahuse pH-d universaalindikaatorpaberiga. Vahul lasti seista 10 minuti, seejärel mõõteti silindris uuesti vahu kõrgus
Ka on vähem stabiliseerivaid sidemeid valgu eri osade vahel. Neid saab eraldada mereveest, külmunud mullast ja toiduainetest. Termofiilsetel arhedel on enam esindatud tetraeeter-tüüpi lipiidid membraanis, mis on termostabiilsemad. Nende membraanides on ka tsüklopentaani jääke. Valgud on temostabiilsed, sisaldavad rohkesti hüdrofoobseid aminohappeid, valgu eri osad on omavahel tugevasti seotud. Valgud kompaktsed. Võivad leiduda kuumaveeallikates, kuumas kraanivees, kuumaveeboilerites ja kuumenevatest kompostihunnikutest. 69. Kõrge temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga vähendamiseks toiduainetes. Pastöriseerimine kasutakse seal, kus pikaajaline kuumutamine muudab produkti kvaliteeti. Kasutatakse õlle-, veini- ja piimatööstuses. Pastöriseeritakse ka hoidiseid. 1. (63°C, 30 min); 2. (72°C, 15 sek); 3. (140°C, 3 sek) Tündaliseerimine vaheaegadega korduvkuumutamine
ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja toas põranda lähedal, ohustades eeskätt seal mängivaid lapsi. Kivimilõhedes veega edasi kandudes võib radoon maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt. Me ei saa radooni vältida, kui elame kõrgendatud radooniohtlikkusega alal, küll aga saame ennast selle eest kaitsta. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Palju oleneb vundamendi ja keldri ehitusest. Ka kraanivees võib leiduda radooni. Pinnavee radoonisisaldus on kaduvväike, kuid põhjaveest võib teda kohati tulla ohtlikes kogustes. Inimene ei taju oma meeleorganitega radooni, kuid mõõteriistadega on kontsentratsiooni hõlbus määrata. Vastavalt Eesti Standardile EVS 839:2003 "Sisekliima" peab aasta keskmine radooni sisaldus elu, puhke ja tööruumides olema väiksem kui 200 Bq/m3. Vanades hoonetes on lubatud ka 400 Bq/m3. Radooni kontsentratsiooni mõõtmisi tuleks teostada talvisel
NB! Kõigis ebaselgetes, erinevalt tõlgendavates situatsioonides loetakse vahendid olevat mittesteriilsed. PATSIENTIDE RAVI-, JÄLGIMIS- JA HOOLDUSVAHENDITE DEKONTAMINATSIOON Vererõhu mõõtjad: Korralist hooldust teostada 1-4 korda kuus olenevalt kasutamise intensiivsusest: · osad eemaldada teineteisest; · voolikud, manomeeter, balloon ja manseti kummiosa puhastada pesuaines niisutatud lapiga ning seejärel puhastada puhtas kraanivees niisutatud lapiga · manseti riidepind pesta nõrga seebilahusega, loputada ja kuivatada hoolikalt. Igapäevane hooldus: · manseti riidepind pesta alati nähtaval määrdumisel nõrga pesuainega, loputada ja kuivatada hoolikalt; · ühel patsiendil kasutatava vererõhu manseti riideosa pesta, loputada ja kuivatada nähtaval määrdumisel ja patsiendi lahkumise järgselt; · kui vererõhu aparaati kasutada järjest mitmele patsiendile, tuleb manseti riidepind
annaabi.ee 
