Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kraadilist" - 16 õppematerjali

Esitlus-põletused
12
ppt

Esitlus-põletused

· Põletus on seisund, mis tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust Põletuse liigid · Termiline põletus · Keemiline põletus · Kiirguspõletus · Elektriline põletus Termiline põletus · Seda põhjustavad tulised vedelikud, igasugused leegid ja kontaktpõletused Esmaabi termilise põletuse korral · Kiiresti jahutada ülekuumenend koed ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine. Jahutamiseks kasutada jahedat, 18 kraadilist vett või spetsiaalseid esmaabigeele · Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna, hapukoor, uriin) · Sidemeks võib olla pesupuhas lina Keemiline põletus · Keemilist põletust põhjustavad igasugused söövitava toimega kemikaalid Esmaabi keemilise põletuse korral · Eemaldada kemikaal nahalt võimalikult kiiresti, viies kontsentratsiooni miinimumini

Meditsiin → Töötervishoid ja tööohutus
13 allalaadimist
Kliima soojenemine kui müüt - kõne
1
doc

Kliima soojenemine kui müüt - kõne

tunne väljamõeldud probleemi müügist saadud raha eest hangitud turbotatud sportautoga mööda linna müristada. Alustaks esimese ja ilmselt kõige statistilisema (ja seega ka igavaima) faktiga. Nimelt olla kliima soojenemise kõige suurem näitaja see, et golobaalsed temperatuurid on väga kiirelt ja ennenägematult tõusmas. Samas, kaasaegse tehnoloogiaga taevas ja mägedes sooritatud mõõtmised näitavad ainult minimaalseid kõikumisi. Maapealsed jaamad, mis näitavad 0.6 kuni 0.8 kraadilist kasvu viimase saja aasta jooksul, paikneva harilikult keset linnade kasvavaid töötusrajoone. Katastroofi ei paista isegi parima optikaga. Paljud on kindlasti näinud erinevaid Hollywoodi B-kategooria filme kliima soojenemisega kaasnevatest koletutest üleujutustest ja hiiglaslikest jäämägedest, mis siis iga nurga peal passivad, et kellestki üle libiseda. Teise ümberlükkena võikski välja tuua fakti, et maailm pole kõikal ühesugune

Meedia → Meedia
23 allalaadimist
Kliima
1
docx

Kliima

Kliima Praha klimadiagramm Prahas on aasta keskmine temperatuur +8,6 °C. Kõige kuumemad kuud on juuli (+19,4 °C) ja august (+19,3 °C), kõige külmemad jaanuar (-1,1 °C) ja veebruar (-0,3 °C). Üle +32° sooja on täheldatud maist septembrini, kõige rohkem juulis (+37,8 °C) ja juunis (+37,2 °C). Igas kuus on täheldatud üle 17-kraadilist sooja. Alla -24 °C temperatuuri on mõõdetud detsembrist märtsini, külmarekord -27,6 °C mõõdeti märtsis. Juunist septembrini pole kunagi öökülma mõõdetud. Aastas sajab keskmiselt 527 mm. Kõige märjemad kuud on mai (77 mm) ja juuni (73 mm), kõige kuivemad veebruar (23 mm) ja jaanuar (24 mm). Kõige rohkem sajupäevi on juulis (18), kõige vähem aprillis (11). Aastas on keskmiselt 161 sajupäeva. Keskmine õhuniiskus on kõige suurem novembris (88%), kõige väiksem mais (68%)

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Metallica kontserdi retsensioon
6
docx

Metallica kontserdi retsensioon

 James Hetfield - vokaal, rütmikitarr  Lars Ulrich - trummid  Kirk Hammett – soolokitarr, back-up vokaal  Rob Trujillo – basskitarr, back-up vokaal Metallica kontserdi soojendajatena astusid üles Gojira ja Fear Factory. Ligi 5 tunni jooksul said Eesti fännid nautida kolme maailmakuulsa metal- bändi suurepärast esitust. Esimest korda Eestis sai bändi näha sisekontserdil, samuti oli esimest korda just siis üles pandud 360-kraadilist produktsioon, kus lava on paigutatud Saku Suurhalli saali keskele. Juba esimestest taktidest, kuni viimase lisaloo viimaste sekunditeni nautis publik kontserti ja Metallica sai ääretult sooja vastuvõtu osaliseks oma fännide poolt. Kontserti võib pidada väga hästi kordaläinuks, sest nii publik ja arvatavasti ka bänd jäi kontserdiga väga rahule. Metallica kontserdil Saku Suurhallis kõlas kokku 18 lugu. Eesti publik suutis

Muusika → Muusika ajalugu
13 allalaadimist
PÕLETUSED
10
doc

PÕLETUSED

veeboilerite või torude lõhkemisest. Leegipõletused on põhjustatud peamiselt tulekahjust, küünlaleegist, lõkkest,grillist aga ka süttivate ainete plahvatamisest. Kontaktpõletusi põhjustavad näiteks triikraud, tuline ahjuuks, tuline pliit või radiaator. ESMAABI TERMILISE PÕLETUSE PUHUL 1) Kiiresti jahutada ülekuumenend koed ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine. Jahutamiseks kasutada jahedat, 18 kraadilist vett või spetsiaalseid esmaabigeele. Pantenooli kasutamine esmaabis ei ole näidustatud. 2) Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna, hapukoor, uriin). 3) Sidemeks võib olla pesupuhas lina. 5 Jaanika Priimägi Referaat ELEKTRIPÕLETUSED

Meditsiin → Töötervishoid ja tööohutus
23 allalaadimist
Atmosfäär
2
odt

Atmosfäär

rõhualalt madalama rõhuala suuans. *Coriolisi jõud: ehk inertsjõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. See jõud on max. poolusel ja puudub ekvaatoril. *Hõõrdejõud: selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub.Mida suurem on jõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule. Sellest tulenevalt võib näha tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. 4.Tsüklonid Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- Pilvitu, talv pakaseline, suvi päikeseliselt soe. Esineb rohkem kevadel, suvel. Tsüklon ehk madalrõhkkond- Pilvine, talv pehme, suvi jahe. Esineb rohkem sügisel ja talvel. Lõunatsüklon- Tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele

Geograafia → Geograafia
119 allalaadimist
Põletushaavade põhjused-diagnoos-esmaabi ja ravi
33
pptx

Põletushaavade põhjused, diagnoos, esmaabi ja ravi

· 65 juures 2 sek. adekvaatsusest · 60 juures 5 sek. · 56 juures 15 sek. · 52 juures 1 min. · 51 juures 3 min. · 48 juures 5 min. Esmaabi termisliste põletuste korral · Kiiresti jahutada ülekuumenend koed ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine. Jahutamiseks kasutada jahedat, 18 kraadilist vett või spetsiaalseid esmaabigeele. Pantenooli kasutamine esmaabis ei ole näidustatud. · Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna,hapukoor, uriin) · Sidemeks võib olla pesupuhas lina Esmaabigeel · Jahutab kiiresti ülekuumenenud koed ja väldib kahjustuse süvenemist · Vähendab valu ja turset · On koheselt valmis kasutamiseks, geeliga immutatud sidemed on steriilselt pakendatud

Meditsiin → Meditsiin
12 allalaadimist
Pesupulbrid
2
docx

Pesupulbrid

Tavalises pesupulbris leidub tensiide ca 9%. Tensiidid võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või taimse päritoluga. Nende laguproduktid võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedele. Pleegitusained on desinfitseerivad plekieemaldusained, mis mõjuvad temperatuuri-vahemikus 50-80 °C. Nendeks on peroksiidid, hüpokloriidid, perboraadid - kokku kuni 25% pesupulbri massist. Ensüümid eemaldavad tärklise ja valguplekke, kannatavad kuni 60-kraadilist temperatuuri. Tundlikel inimestel võivad ensüümid olla allergia tekitajaks, ent looduslike ühenditena pole nad keskkonnale kahjulikud. Optilised kirgastusained on sünteetilised orgaanilised ühendid, mis ei tee pesu puhtamaks, kuid muutes ultraviolettkiirguse nähtavaks valguseks, lasevad nad pesul paista kirkamana. Üldiselt on nende kogus 0.3% pesupulbri koostisest. Enamasti ei lagune kirgastusained looduses ja võivad põhjustada allergiat.

Keemia → Keemia
79 allalaadimist
Atmosfäär
3
docx

Atmosfäär

Coriolisi jõud: ehk inertsjõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. See jõud on max. poolusel ja puudub ekvaatoril. Hõõrdejõud: selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub.Mida suurem on jõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule. Sellest tulenevalt võib näha tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. 4. Õhumassid Arktiline Külm, kuiv. Talvel pakane, suvel jahe. Kujuneb Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline Sajune, pilvine. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Parasvöötme kont

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
Tuul ja õhuringlus
17
ppt

Tuul ja õhuringlus

­ Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. · Maapinnalähedases, kuni 1 km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. ­ Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. ­ Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas. ­ Seetõttu võib märgata tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. · Näiteks kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda hoopis edelatuul. Globaalne õhuringlus · Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri Üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. · Nende õhuvooludega kantakse

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Kliima
3
odt

Kliima

Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. (aluspinna)Hõõedejõud- mõjutab tuule liikumist maapinnalähedases , kuni 1km kõrguses õhukihis tuule liikumist. Selle tulemusena tuule kiirus maapnna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud ,seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumis suunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas ( vt õp lk88 joonis 5.14). Sellest tulenevalt võib tähele panna tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. Nt kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda edelatuul. 3. Globaalne õhuringlus- suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. (õp lk 89 joonis 5.16) Üldine õhuringlus 1

Geograafia → Geograafia
116 allalaadimist
Liaanid
6
doc

Liaanid

Puuduseks on, et annab sügiseti väga rikkalikult lehemassi, mille koristamine juurdunud alumiste väätide vahelt on küllaltki töömahukas. Istutustiheduseks on 1...2 tk/jm. Liik paljuneb nii varakevadiste puitunud kui suviste haljaspistikutega. 2) Vitis amurensis - amuuri viinapuu Jagunematute, 3...5 hõlmaliste lihtlehtedega, kuni 10 meetri kõrgune liaan. Hapumaitselised marjad mustad, sinakasvalge kirmega, umbes 1 cm läbimõõduga ning söödavad. Talub kuni ­40 kraadilist pakast. Valgusnõudlikum kui harilik metsviinapuu. On suhteliselt vähe levinud, kuid vääriks laiemat kasutamist. Paljuneb nii seemneliselt kui haljaspistikuist. 3) Vitis vinifera -harilik viinapuu Harilik viinapuu ei kõlba meie tingimustes kasutamiseks haljastuses ning väärib siinkohal nimetamist ühelt poolt süstemaatilise kuuluvuse tõttu viinapuuliste sugukonna viinapuude perekonda ning teiselt poolt kui harrastusaednike oskusi ning

Metsandus → Dendroloogia
58 allalaadimist
Atmosfääri koostis ja ehitus
6
doc

Atmosfääri koostis ja ehitus

rõhuga aladelt madalama rõhuga ala suunas. Oluliseks suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. See jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. Maapinnalähedases, kuni 1 m kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuul väheneb ja tuule suund muutub. Sellest tulenevalt võib tähele panna tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu: Coriolisi seadus, hõõrdejõud, mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine (kõrg ja madalrõhualade paiknemise muutumine ­ määrab tuulte tsonaalse jaotumise), kõrged mäestikud.

Geograafia → Geograafia
136 allalaadimist
Atmosfäär
5
docx

Atmosfäär.

lõunapoolkeral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. Maapinnalähedases, kuni 1 km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas. Seetõttu võib märgata tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. Näiteks kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda hoopis edelatuul. (Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused.) Tuult mõjutavad tegurid: Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef ­ mäestikud takistavad õhu liikumist

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
Mikrobioloogia I tutvustus-Elu teke Maal 2017
156
pptx

Mikrobioloogia I tutvustus-Elu teke Maal 2017

laureaat Jack Szostak Harvardi ülikoolist. Sai Nobeli aastal 2009 kromosoomide telomeeride uurimise eest). https:// www.ibiology.org/ibioseminars/evolution-ecology/jack-szostak-part-1 .html Szostaki töödes on näidatud, et ürgraku membraan võis koosneda mitte fosfolipiididest, vaid rasvhapetest. Selline membraan on läbilaskvam kui fosfolipiidne membraan. Rasvhapetest moodustuvad põiekesed (‘ürgrakud’) on stabiilsed pH ∼7 to 9 juures ja taluvad ka 100-kraadilist temperatuuri. Mikrobioloogia I 2017 Ürgraku membraan võis moodustuda ka pindaktiivsetest peptiididest või peptiididest + rasvhapetest. Miks see hüpotees hea on? • Ürgrakule oleks ainult fosfolipiididest moodustunud membraan liiga läbilaskmatu ja selline rakk ei saaks keskkonnast kätte vees lahustuvaid (hüdrofiilseid) toitaineid. Ilmselt omandas ürgrakk keskkonnast aineid difusiooniga ja

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Test 2-kokkuvõte-lubatud spikker
3
doc

Test 2. kokkuvõte (lubatud spikker)

Pealegi peavad need kanalid olema identsed, eriti ranged nõuded on kanalite faasikarakteristikute ning signaalide kvadratuuursuse kohta. Seetõttu on see töötlusmeetod levinud rohkem digitaalsetes raadiovastuvõtjates. Komplekssignaalidega töötluses tuleb kõigepealt formeerida komplekssignaal, siis komplekssignaalile vastavad töötluskanalid. Komplekssignaali formeerimiseks kasutatakse kas aktiivset lahendust (joon. 3.2.6 b) või passiivset (joon. 3.2.7) ehk laiaribalist 90 kraadilist faasipööramisahelat : Joonis 3.2.6 Aktiivsel skeemil (3.2.6.b) häälestatakse tugigeneraator signaali kandevsagedusele, mille tulemusena saadakse komplekssne mähiskõver, madalpääsfiltrid aga lasevad läbi signaalid vahesagedusega ning suruvad maha parasiitsed summasagedusega komponendid. Passiivne variant (joon. 3.2.7) on lihtsam, kuid seal on vaja tagada laiaribaline (signaali spektri ulatuses) 90 kraadi pöörav faasinihkeahel. Siin saadakse järgmised kompleksspektri koostisosad:

Informaatika → Kõrgsageduslik...
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun