aroomaineid ja mürkaineid. Tsütoplasmavõrgustik :koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist). Talitlus: Rakusisene ainete transport, Ribosoomides toimub valkude süntees. Ribosoom: ilma membraanita, koosneb kahest osast ( koostises on RNA ja valgud) Talitlus: Sünteesib valke Golgi kompleks:Koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest Talitlus: Rakus sünteesitud ainete kogumine. osaleb rakumembraani taastamises, moodustab lüsosoome Rakutuum: topeltmembraaniga, karoüplasma, tuumake, pärilikkuse aine Talitlus: Juhiv kogu rakku, sünteesib ribosoomi ja selle RNA-d Mitokonder:ovaalse kujuga , ümbritsetud kahekordse membraaniga, millest sisemine on sopistunud , sisemust täidab maatriks Talitlus: varustab rakku energiaga Kloroplast: Topeltmembraaniga, rõngas kromosoom, graanid, strooma,
*Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud, osa neist on seotud tsütoplasmavõrgustikuga osa liigub vabalt tsütoplasmas. *Olulised organellid on mitokondrid. Nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Mida intensiivsem on raku elutegevus, seda rohkem on mitokondreid. *Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. See koosneb lamedatest kotikestest ja väikestest põiekestest. *Lüsosüümid on väikese membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nad sisaldavad selliseid valke ( ensüüme ), mille toimel lagunevad rakus mittevajalkud orgaanilised ained. *Rakku eraldab ümbritsevast keskkonnast ja teistest rakkudest rakumembraan. Selles on poorid, mille kaudu hoiab ta end naaberrakkudega ühenduses. Läbi rakumembraani toimub aine- ja energiavahetus. Tänu membraanile suudab rakk säilitada talle omase koostise, kuju ja ehituse.
b)aktiivse transpordi teel Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest. Tsütoplasmavõrgustik: koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist). Talitlus: Ribosoomides toimub valkude süntees. Golgi kompleks: koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest Talitlus: Sünteesitud valkude sorteerimine ja pakendamine, osaleb rakumembraani taastamises, moodustab lüsosoome Lüsosoom: membraaniga ümbritsetud põieke Talitlus: Vanade ja mittevajalike rakuosade ja molekulide lagundamine Ribosoom: koosnevad suurematest ja väiksematest alamüksustest (koostises on RNA ja valgud) Talitlus: valkude süntees Mitokonder: ovaalse kujuga
· Tsütoplasmavõrgustik a)Karedapinnaline-pinnal on ribosoomid, toimub valkude süntees b)Siledapinnaline-sisaldab ensüüme, osaleb lipiidide ja sahariidide sünteesis Talitus:Ribosoomides toimub valkude süntees · Ribosoom Valgusünteesi organellid, tekivad rakutuumas olevatest tuumakestest. Koosneb kahest alamüksusest. Nende koostises on RNA ja valgud. Talitus:Valkude süntees · Golgi kompleks Koosneb membraansetest kotikestest. On seotud tsütoplasma võrgustikuga. Ülesanne: valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse. · Lüsosoomid On ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke. Talitus:Vanade ja mittevajalike rakuosade ja molekulide lagundamine. · Mitokonder On ovaalse kujuga,ümbritsetud kahekordse membraaniga Talitus: varustab rakku energiaga · Tsütoskelett On raku tugi- ja liikumissüsteem.Ta koosneb niitjatest valkudest
difusioon ainete iseeneslik segunemine N: vesi, gaasid, etanool b)aktiivse transpordi teel Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest. Tsütoplasmavõrgustik: koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist). Ülesanne: Ribosoomides toimub valkude süntees. Golgi kompleks: koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest Ülesanne: Sünteesitud valkude sorteerimine ja pakendamine, osaleb rakumembraani taastamises, moodustab lüsosoome Lüsosoom: membraaniga ümbritsetud põieke Ülesanne: Vanade ja mittevajalike rakuosade ja molekulide lagundamine Ribosoom: koosnevad suurematest ja väiksematest alamüksustest (koostises on RNA ja valgud) Ülesanne: valkude süntees Mitokonder: ovaalse kujuga ümbritsetud kahekordse membraaniga, millest sisemine on sopistunud sisemust täidab maatriks
Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 1. Apelsin Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1- 2% ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Maalimas on aretatud väga palju apelsinisorte, mille seas on hinnatud kolme järgmisse rühma kuuluvad sordid. Eriti otsitud on turul nõndanimetatud nabaapelsinid, mille vilja ülaosas koore all end veel teine apelsinihakatis punnitab. Nabaapelsinid on väga kvaliteetse viljalihaga ja et neil on
kuulmekäigus asuvad karvakesed ja kõrvavaik, need püüavad kinni haigustekitajad trummikile eraldav väliskõrva keskkõrvast, kaitseb igasuguste mikroobide ja muude sissetungijate eest ja annab helisid edasi. Keskkõrv seal on kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, nende ülesandeks on anda helid edasi sisekõrva ja võimendada neid kuulmetõri aitab ühtlustada rõhku kõrva sees ja väljas, see avaneb neelu Sisekõrv koosnev teost, mõigust ja kotikestest ning kolmest poolringkanalist. (7) Kuidas liigub heli läbi kõrva? Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kuulmeluukesed annavad tummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. (8) Kuidas tekib kuulmisaisting? Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna saabunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma
sünteesitakse mitmesuguseid aineid), mitokondrid (varustavad rakku energiaga, võivad olla erineva kujuga, hulk suureneb raku intensiivse talitluse puhul), ribosoomid (kõige vaiksemad organellid, milles sünteesitakse valgud), lüsosoomid (membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme, mille toimel lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (koosneb üksteise kohal asetsevatest lamedatest kotikestest ja neid ümbritsevatest põiekestest, seal toimub rakus sünteesitud valkude sorteerimine). Rakumembraan on imeõhuke ning eraldab tsütoplasmat nii teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. Samuti on rakumembraanil kaitsefunktsioon, tänu membraanile suudab rakk säilitada oma koostise ja ehituse. Rakud on väikesed, kuna suured rakud vajavad rohkem toitaineid ja eritavad rohkem toitaineid
Apelsiniõli kasutada: · loid seedimine; · halb nahavarustus, tselluliit; · kurbus; · hirmud; · närvilisus; Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahlaga täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 12% ja vitamiine, eriti C- vitamiini.Tööstuses toodetakse apelsinimahla, keedist ja marmelaadi. Greip Ümmargune, suur kollane tsitrusvili hapu mahlaka viljalihaga. Seda võib süüa toorelt või kasutada marmelaadide valmistamiseks. Greibiõlid levitavad värsket, kihisevat, eksootilist lõhna. Tsitruseviljadeõlisid kasutada: · hingamisteede haigused;
Mõruaine tekitab söögiisu. Vilja koorest valmistatakse ka pektiini. APELSIN : (Citrus sinensis) Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahlaga täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1- 2% ja vitamiine, eriti C- vitamiini. Maalimas on aretatud väga palju apelsinisorte, mille seas on hinnatud kolme järgmisse rühma kuuluvad sordid. Eriti otsitud on turul nõndanimetatud nabaapelsinid, mille vilja ülaosas koore all end veel teine apelsinihakatis punnitab. Nabaapelsinid on
Tsütoplasmavõrgustikke on kahte tüüpi. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid, milles sünteesitakse valke. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik on ilma ribosoomideta ja seal sünteesitakse rasvu ja süsivesikuid. 10 Golgi kompleks Golgi kompleks koosneb lamedatest üksteise kohal asetsevatest kotikestest ja põiekestest. Golgi kompleks on ühendatud kanalikeste abil tsütoplasmavõrgustikuga. Sealt satuvad ained Golgi kompleksi. Golgi kompleksi ülesandeks on rakus sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Need valgud, mis toimivad ensüümidena, pakitakse lüsosoomidesse. Lisaks osaleb Golgi kompleks ka rakumembraani ja rakukesta moodustamises. 11 Lüsosoom
ribosoomid, milles toimub valkude süntees. Väga olulised raku organellid on mitokondrid. Nad varustavad rakku energiaga. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. Ribosoomid on raku kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valke. Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Lüsosoomides lagundatakse rakule mittevajalikke ühendeid. Golgi kompleks koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest, mida ühendavad kanalid on seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Ensüümidena toimivad valgud eraldatakse ja moodustuvad lüsosoomid. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraanide moodustamisel. Rakumembraan on imeõhuke, selle pooride kaudu on rakud omavahel ühenduses. Rakumembraanil on omadus aineid läbi lasta valikuliselt. Membraan kaitseb rakku aitab toimuda aine- ja energiavahetusel
...........................................11 APELSIN Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1- 2% ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Kahekümnendail aastail läksid moodi nõndanimetatud veriapelsinid, mille viljalihal on punakas varjund, sest see sisaldab värvainet antotsüaani. Moepuhang läks nii valdavaks, et kusagil polnud punaka lihaga sorte nii palju võtta kui nõuti. Osavad ärimehed süstisid siis
Seepärast on DOBi kuritarvitamine eriti ohtlik südame- ja veresoonkonna haigetele, kõrgevererõhutõbe ning maksa- ja neeruhaigusi põdevatele inimesetele. PCP ja ketamiin. PCP (fentsüklidiin) töötati välja 1950. aastatel narkoosiainena. See blokeerib kõik valud, kuigi patsient on teadvusel. Üsna kiiresti avastati, et PCP põhjustab tugevaid hallutsinatsioone, ja seepärast jäeti ta registreeritud ravimite nimekirjast välja. PCP on valge pulber, mida müüakse kapslites ja kotikestest või lahusena. PCPd manustatakse tavaliselt suitsetades koos tubaka või marihuaanaga, mõnikord nuusutatakse, vahel süstitakse ja võetakse sisse. PCPd omastatakse ka naha kaudu, seepärast võib ainet kasutada inimese enda teadmata, põhjustades nii pealesunnitud joovet või mürgitust. Joove kestab 4-6 tundi. Ketamiin on narkoosiaine, mida meditsiinis veel praegugi kasutatakse. Süstimislahuseid valmistatakse apteegis ja hoitakse klaasipurkides. Ketamiin tekitab joovet, kuid ta toime
miinuskraadidega, millised on kaksiknõgusa kujuga. Kaugelenägevuse näeb inimene hästi kaugele ja nägemise korrektsioon toimub pluss- kraadidega millised on kaksikkumera kujuga. Kõrv- auris- jaguneb: Väliskõrk, keskõrv, sisekõrv. Trummikile eraldab väliskõrva keskõrvast. Kuulmeluukesed asuvad keskkõrvas. Kuulmetõri abil juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde. Tasakaaluelnud asub sisekõrvas ja koosneb amulliharjadest, kotikestest ja tasakaaluväljadest kõik nad kokku moodustavad vestibulaaraparaadi tasakaaluelundi. Haistmiselund- paikneb kummalgil pool ülemise ninakäigu keskmises lagimises osas Maitsmiselund- asub keelel ja koosneb sibulakujulistest mikroskoopilistest seen leht ja vallasnäsades. 4. Närvisüsteem Närvirakul, ehk neuronil on järgmised jätked: · Dendriidid, mille kaudu juhitakse erutus närviraku suunas.
asuvad ribosoomid, milles toimub valkude süntees. Väga olulised raku organellid on mitokondrid. Nad varustavad rakku energiaga. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. Ribosoomid on raku kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valke. Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Lüsosoomides lagundatakse rakule mittevajalikke ühendeid. Golgi kompleks koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest, mida ühendavad kanalid on seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Ensüümidena toimivad valgud eraldatakse ja moodustuvad lüsosoomid. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraanide moodustamisel. Rakumembraan on imeõhuke, selle pooride kaudu on rakud omavahel ühenduses. Rakumembraanil on omadus aineid läbi lasta valikuliselt. Membraan kaitseb rakku aitab toimuda aine- ja energiavahetusel