RELATIIVSUSTEOORIA 83. Kosmoselaev lendab Maast mööda kiirusega 0.990c. Kosmoselaeval vilgublaser, mille impulsi kestus on 2.20·10-6 s. Kui pikk on impulsi kestus maapealse vaatleja jaoks? 84. Müüoni eluiga on temaga kaasaliikuvas süsteemis 2.20·10-6 s ja 15.6·10-6 s vaatleja süsteemis, mille suhtes tema kiirus on 0.990c. Kui pika tee läbib müüon temaga kaasaliikuvas süsteemis ja kui pika tee vaatleja süsteemis? 85. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c ja tulistab välja samas suunasraketi, mille kiirus kosmoselaeva suhtes on 0.70c
Vaatamata raskustele lõpetas ta kooli 1957 aastal kiitusega. Kaks aastat teenis ta Murmanski lähedal Põhjamere laevastiku hävituslennukite polgus. Isiklikku Juri Gagarin abiellus 1957. aastal Valentina Gorjatšovaga. Abielust sündis kaks tütart, Jelena(1959) ja Galina(1961). Gagarinite vanem tütar Jelena Gagarina on Moskva Kremli muuseumi peadirektor. Ettevalmistus kosmoselennuks 1959 aastal tehti NSV liidu poolt otsus valida kosmonaudid, keda valmistada ette esimeseks lennuks kosmoselaeval Vostok 1. Kavas oli valida 20 kandidaati. Sama aasta 9. Detsembril avaldas Gagarin raporti avaldada end kosmonaudikandidaatide hulka. Nädala pärast kutsuti Gagarin Moskvasse igakülgsele meditsiinilisele läbivaatusele, kus kosmonaudikandidaate valis ja valmistas ette spetsialistide erirühm. --------------------------- 25. märtsil algasid esimesed õppused kosmonautide esimeseks lennuks ettevalmistamise programmi järgi.
Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin, kes tegi 1961. aasta 12. aprillil 1 tunni ja 48 minutit väldanud lennu kosmoselaeval Vostok 1. Pärast teda on kosmoses käinud pool tuhat inimest: 2013. aasta jaanuari alguse seisuga on kosmoses käinud 530 inimest 38st riigist. Kuid neist vaid 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid. Uuemal ajal on tehnika areng teinud võimalikuks ka kosmose uurimise tehniliste abivahenditega – Maalt juhitavate kosmosesondide, kulgurite abil. Juba praegu on neile lisandumas ka robotid. Siiski on Maa enda orbiidil –
5.2 NSV liidu loomad kosmoses 9 5.3 NSV liidu inimesed kosmoses 9 6. Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Kosmose võidujooks NSVL ja USA vahel sai alguse 4.oktoobril 1957 a. kui NSVL saatis esimese sateliidi „Sputnik“ kosmosesse. Mitte kaua pärast seda, 1957 a. novembris, saatis NSVL sateliidi „Sputnik 2“ Maa orbiidile, mille pardal oli koer Laika. 4 a. hiljem 12. aprillil 1961, lennutas NSVL kosmosesse esimese inimese Juri Gagarini, kosmoselaeval „ Vostok 1“. Esimest korda läks USA võidujooksu juhtima aastal 1969, tänu Apollo 11 missioonile, millega lennutati Kuule esimene inimene Neil Amstrong. Aastal 1961 kuulutas J.F. Kennedy välja ettevõtmise, saata inimene Kuule aastakümne lõpuks. Esialgu oli kavas 10 ekspeditsiooni Kuule aga 3 jäeti ära. 6 ekspeditsiooni olid edukad aga üks lõppes avariiga (Apollo-13). Edasi plaaniti jätkata „post-Apollo“ programmiga, mille
W-teras on suure kõvadusega, mis säilib temp 700-800. Volfram suurendab terase kõvadust, kuuma- ja kulumiskindlust. W lõiketeradega saab suurendada metallide lõikekiirust. Lõiketera võib kuumeneda punase hõõgeni, kaotamata kõvadust. Koos koobaldiga säilitab lõikemisomadused isegi temp 1100 Sulamit widiadiga saab töödelda metalle, portselani, klaasi, mineraale jt materjale. Volframi sulamid leiavad rakendusi isegi reaktiivmootorites. Kosmoselaeval Apollo-Sojuz valmistati kaalutuse tingimustes homogeenne W- sulam, mida Maal polnud võimalik saada. Karbiidid, mis on suure kõvadusega ja kuumakindlad, kasutatakse metallokeraamiliste materjalide koostisosana. Sulfiid WS2 on tumehalli värvusega tahkis, mida rakendatakse katalüsaatorina nafta töötlemisel. Volframpronkse rakendatakse värvipirmentidena, eriti tüpograafias ja elektrotehnikas. Biotoime W pole bio- ega mürkmetall. Inimorganismi elutegevuses pole tuvastatud.
laiali. · 1970. aastal ilmus Eno Raua lasteraamat "Anu ja Sipsik". · 23.märtsil 1970.a. esilinastus "Tallinnfilmi" mängufilm "Viimne reliikvia". · Ensüüm pöördtranskriptaasi avastamine 1970.aastail tegi võimalikuks geeniteraapia arenemise, mida rakendatakse mingi geeniveaga patsientide raviks. · 11.aprillil 1970.a. startinud USA kosmoselaeva "Apollo13" oli Maast 335 000 km kaugusel lõhkes kosmoselaeval üks hapnikupaak ja laev oli sunnitud Maale tagasi pöörduma. Nad maandusid õnnelikult 17.aprillil. · Ajavahemikku 18.sept. 1970 kuni 3.juuli 1971 tavatsetakse nimetada rock- muusika mustaks aastaks. 18.septembril 1970 leiti Londonis oma hotellitoast surnuna Jimi Hendrix mees, kes oli muutnud muusikamaailma oma virtuoosse elektrikitarrikäsitsusega. Surma põhjuseks oli rahustite üledoos. Vaevalt 3 nädalat hiljem, 4
Võrrelda teisele prootonile mõjuvat elektrilist jõudu magnetilise jõuga hetkel, mil prootonid on kohakuti y-teljel. 82. Vasktraadis on vool 125 A. Leida selle traadi 1.0 cm pikkuse osa tekitatud magnetväli 1.2 m kaugusel. A) Lõik punkti ja traadi osa vahel on risti traadiga. B) Lõik punkti ja traadi osa vahel moodustab voolu suunaga 30 kraadi. RELATIIVSUSTEOORIA 83. Kosmoselaev lendab Maast mööda kiirusega 0.990c. Kosmoselaeval vilgub laser, mille impulsi kestus on 2.20·10-6 s. Kui pikk on impulsi kestus maapealse vaatleja jaoks? 84. Müüoni eluiga on temaga kaasaliikuvas süsteemis 2.20·10-6 s ja 15.6·10-6 s vaatleja süsteemis, mille suhtes tema kiirus on 0.990c. Kui pika tee läbib müüon temaga kaasaliikuvas süsteemis ja kui pika tee vaatleja süsteemis? 85. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c ja tulistab välja samas suunas raketi,
68 *10 -8 T 1.2 -7 10 *125 * 0.01*sin 30 b)B = » 4.34 *10 -8 T 1.2 2 RELATIIVSUSTEOORIA 83. Kosmoselaev lendab Maast mööda kiirusega 0.990c. Kosmoselaeval vilgub laser,mille impulsi kestus on 2,20 0 s. Kui pikk on impulsi kestus maapealse vaatleja jaoks? Lahendus: Vaatleme asja kahes taustsüsteemis: S – vaatleja süsteem ja S’ – raketi süsteem kus tema ise on paigal . Kahe süsteemi omavaheline kiirus on u 0.990C. Dt 0 Dt = 1- u 2 / c 2 2.20 m s Dt = = 15.6 m s 1- (0.990)2 84
Erirelatiivsusteooriast on teada seda, et mida lähemale jõuab keha liikumiskiirus valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb. Seda kirjeldab ka tuntud valem: See tähendab ka seda, et kui v << c, siis Oletame seda, et üks kosmoselaev X liigub kiirusega v = c d ja d = 1 m/s, kus c on valguse kiirus vaakumis. Tegemist on konstantse liikumiskiirusega. Sellisel juhul saame aja dilatatsiooniks: Sellisel liikuval kosmoselaeval X käiksid kellad 12 000 korda aeglasemalt kui mingisugusel suvalisel paigalseisval kosmoselaeval ( tähistame seda Y ). Kui kosmoselaeval X on näiteks möödunud 1 päev, siis kosmoselaeval Y on möödunud juba 33 aastat. Kuna kosmoselaeva X kons- tantne liikumiskiirus on v = c d, siis sellise liikumiskiirusega läbitakse ( kui aja aeglenemist ehk aja dilatatsiooni ei esineks ja kui sõidetakse järjest umbes 33 aastat ) 3,1199041 * 1017 (m) vahemaa ruumis
1.1.6.1 Teleportatsioon relatiivsusteooria järgi Erirelatiivsusteooriast on teada seda, et mida lähemale jõuab keha liikumiskiirus valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb. Seda kirjeldab ka tuntud valem: See tähendab ka seda, et kui v << c, siis Oletame seda, et üks kosmoselaev X liigub kiirusega v = c d ja d = 1 m/s, kus c on valguse kiirus vaakumis. Tegemist on konstantse liikumiskiirusega. Sellisel juhul saame aja dilatatsiooniks: Sellisel liikuval kosmoselaeval X käiksid kellad 12 000 korda aeglasemalt kui mingisugusel suvalisel paigalseisval kosmoselaeval ( tähistame seda Y ). Kui kosmoselaeval X on näiteks möödunud 1 päev, siis kosmoselaeval Y on möödunud juba 33 aastat. Kuna kosmoselaeva X kons- tantne liikumiskiirus on v = c d, siis sellise liikumiskiirusega läbitakse ( kui aja aeglenemist ehk aja dilatatsiooni ei esineks ja kui sõidetakse järjest umbes 33 aastat ) 3,1199041 * 1017 (m) vahemaa ruumis
tema randmekell mõõdab, pikeneb ka silmust läbi kõvera aegruumi üldrelatiivsusteooria järgi alati, nõndasamuti kui Newtoni teoorias või erirelatiivsusteooria tasases aegruumis. Kuid nüüd ilmnes võimalus, et aegruum võib koolduda nii palju, et võime startida kosmoselaeval ja jõuda Joon. 5. 1 tagasi enne, kui me teele asusime (joon. 5.1). Kosmoselaev on tagasi kellKosmoselaev Üks võimalus selleks on nn. ussiurked ehk aeg- 11. 45, stardib kell 12. 00 Viisteist minutit enne ettenähtud starti ruumi torud, mis ühendavad aja ja ruumi erine- vaid piirkondi
kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb. Seda kirjeldab ka tuntud valem: 53 See tähendab ka seda, et kui v << c, siis Oletame seda, et üks kosmoselaev X liigub kiirusega v = c – d ja d = 1 m/s, kus c on valguse kiirus vaakumis. Tegemist on konstantse liikumiskiirusega. Sellisel juhul saame aja dilatatsiooniks: Sellisel liikuval kosmoselaeval X käiksid kellad 12 000 korda aeglasemalt kui mingisugusel suvalisel paigalseisval kosmoselaeval ( tähistame seda Y ). Kui kosmoselaeval X on näiteks möödunud 1 päev, siis kosmoselaeval Y on möödunud juba 33 aastat. Kuna kosmoselaeva X kons- tantne liikumiskiirus on v = c – d, siis sellise liikumiskiirusega läbitakse ( kui aja aeglenemist ehk aja dilatatsiooni ei esineks ja kui sõidetakse järjest umbes 33 aastat ) 3,1199041 * 1017 (m) vahemaa ruumis
läbi kõvera üldrelatiivsusteooria järgi alati, nõndasamuti aegruumi kui Newtoni teoorias või erirelatiivsusteooria tasases aegruumis. Kuid nüüd ilmnes võimalus, et aegruum võib koolduda nii palju, et võime startida kosmoselaeval ja jõuda Joon. 5. 1 tagasi enne, kui me teele asusime (joon. 5.1). Üks võimalus selleks on nn. ussiurked ehk aeg- Kosmoselaev on tagasi kell 11. 45, Kosmoselaev stardib kell 12. 00
annaabi.ee 
