· Alles kõrgkeskaja (XII-XIII saj) poeedid kirjutasid barbaarse varakeskaja ülevaks sangariajaks. · Rüütlikultuuri keskne teema oli daamikultus. · Keskaja kirjandust iseloomustab allergoorilisus. KÜSIMUSED: 1. Kuidas iseloomustada keskaja kultuuri? 2. Mis on kristlus? 3. Mida tähendab allegooria? 4. Kuidas iseloomustad keskaja eeposeid, rüütlikirjandust, trubaduuride lüürikat? VASTUSED: 1. Keskaja kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline, mille põhjuseks olid tollased segased riiklikud olud. Kirjanduse seisukohalt oli rahvuskultuuride renemise takisutseks rahvuskeelte arenematus, mistõttu suulise ja kirjaliku suhtlemise vahendiks sai ladina keel. Rahvuskeelena oli ladina ühiskeeleks. Keskaega ei kuulunud inimese individuaalsuse ausatamine, inimese olemuse määras tema seisus, hingeliselt oli ta ennekõike Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. Keskaegse Euroopa usuks oli ristiusk,
kontinentaalne kliima, mis teeb ta suvisel ajal väga meeldivaks. Ungari pulbitseva kultuuri- ja riikliku keskusena on praegu populaarne turismiobjekt pealinn Budapest, aga ka maa teised piirkonnad köidavad üha rohkem külastajaid, kes tulevad siia nautima suurepärast arhitektuuri ja hoolikalt hoitud looduse ilu. 3 1.Riigist üldiselt Ungari paikneb Kesk- euroopa südames, tal pole merepiiri ja ta külgneb seitsme riigiga. Ungari on olnud kosmopoliitiline kultuurikeskus, ta oli oma sotsialistliku turumajanduse muudest idabloki riikidest palju jõukam. Majanduslikud ja poliitilised reformid on teda lähendanud El-l ile. Endistesse VMN- i maadesse suunatavaist välisinvesteeringuist läheb Ungarile lõviosa. Ungari peamine välispoliitiline mure on Transivaanias, Serbias, Kosovos ja Slovakkias elavate ungarlaste olukord. Ametlik nimi: Ungari Vabariik Pealinn: Budapest Rahvaarv: 10,1 miljonit Rahaühik: forint Riigikeel: Ungari keel
Hellenistlikul ajajärgul (323 1.sajand eKr) tekkis idamaiste elementide ülevõtmisel segakultuur, ent kreeka mõju jäi siiski valdavaks. Kreeklased valitsesid tollal suuri alasid Lähis-Idas kuni Indiani välja. Teadus ja kaubandus õitsesid ning kultuurikeskusteks olid Aleksandria ja Pergamon. Hellenistlikule kunstile ja arhitektuurile oli iseloomulik erinevate stiilide vastandamine, kirjanduses ja filosoofias andis tooni kosmopoliitiline hoiak. Esile kerkisid uued filosoofiakoolkonnad nagu stoikud ja epikuurlased. Kreeka filosoofia kesksed teemad hõlmasid kolme valdkonda: füüsikat (loodusteadust), eetikat ja loogikat. Füüsika alla ei kuulunud mitte ainult Maa ja tähtede, loodusnähtuste, aja, ruumi ja liikumise seletaminee, vaid ka teoloogia, mida mõisteti loodusvaatlusel põhineva õpetusena jumalatest. Antiikaja
laulev meloodia tundeline, loomulik, kooskõlas hingamisega Muusikazanrid: vaimulikud hümnid magnificat maarja kiidulaul komponeeriti terviklikke missa osi cantus firmus ordinaariumilaule tervikuks ühendav psalmoodia, milleks on gregoriuse koraal või mingi ilmalik meloodia ning peahääl kõlas alati tenoris a capella võrdväärsete häältega ansambli polüfoonia, kui mingi hääl puudus asendati see pilliga Üldised tunnused kosmopoliitiline hoiak tänu tihedatele sidemetele valitsuse õukondade vahel Prantsuse, Itaalia ja Inglise vastastikused mõjutused ilmaliku muusika keskuseks kujuneb Burgundi õukond Dijonis valimuliku muusika Cambrai' Nendest lähtuvd mõjud kõikidesse kultuurmaadesse eriti Itaalia, Saksamaa, Hispaania I PÕLVKOND Gulliaume Dufay paavstikapelli liige kõva muusik (üle Euroopa valiti sinna, igaüks ei saanud) chanson II PÕLVKOND
Madalmaade koolkond e. FrankoFlaami koolkond e. Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu renessansi tähtsaim koolkond ~142030 ~1550 Kerkivad esile linnad: Dijon (pealinn), Brügge, Genf, Cambrai, Brüssel Burgundia hertsogiriik, Philippe Hea, Charles Julge, rikas riik (14331477), koondas kunstnikke teistest, kriisidest ja sõdadest nõrgestatud maadest. Vaimulikud, valitsejad võistlevad omavahel parimate muusikute pärast. Kosmopoliitiline meeleolu. Madalmaadel välja kujunenud uus helikeel ühendas jooni eri maade muusikast püüe universaalsuse, internatsionaalsuse poole. Burgundia riigi lagunedes pudenes stiil mööda Euroopat laiali. Internatsionaalse helikeele alused: Prantsuse 14. saj. ratsionaalne kompositsioonitehnika Itaalia 14. saj. muusika meloodilisus, pehmus, meelelisus Inglise muusika kooskõlad 3, 6 hakkab välja kujunema Euroopa muusika
Vanakreeka kirjandus tekkis 7. Eepos on lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, müütilistest ja tegelikest sündmustest. need on enamasti põlvest põlve edasi kantud. 8. Kelle nimega on seotud Kreeka arhailised eeposed? 9. Nimeta Homerose eeposed 10. Kirjelda lühidalt nende sisu 11. Sophoklese looming 12. Kirjelda "kuningas oidipuse" sisu 13. Mis on saatusetragöödia 1. Kosmopoliitiline tähendab rahvustunnet eitav. Mina mõitsan seda nii, et kirik tahtis inimest täielikult kontrollida ja oma territooriumi laiendada. 2. Keskaega jagatakse: 6 osaks.Need kestavad umbes 100 aastat. 3. Ühiskeeleks kujunes ladina keel tänu piiblile. 4. Inimese maise ja vaimse olemuse määras ära kirik ja selle juhtkond. 5. Ainuideoloogiaks peeti seda, et inimene peab olema täielikult jumala ja kirku teener. 6. Neis lugudes segunesid traditsioonid, rahvapärimus ning ajaloole. 7
Sellepärast populaarne keskaeg salapärane ja müstliline aeg (Walter Scott). Keskajas nähakse ideaali, vastandatakse tänapäevale. · Siit ka huvi rahvaluule vastu. Teostes hakatakse kasutama folkloorset ainestikku, rahvaluulet püütakse ka koguda. Näiteks ,,Kalevipoeg", ,,Kalevala", Andersen, vennad Grimmid · Me võime öelda, et romantism on natsionalistlik nähtus, sest ta rõhutab rahvuslikkust. · Seevastu klassitsism oli kosmopoliitiline. · Inimeste tunnete tähtsustamine. See ei tähenda, et nad eitavad mõistust, nad pigem püüavad leida tasakaalu tunnete ja mõistuse vahel. · Romantismi järel tuleb realism kunstivool, mis püüab tegelikkust kujutada sellisena, nagu see tegelikult on. Victor Hugo (1802-1885) · Ülevaade elust ja loomingust · Sündis Besanconi linnas, isa Napoleoni armeekindral. Koos isaga viibis lapsepõlves paljudes Euroopa maades
-on saanud oma nime Rooma linna järgi -rooma kirjanduse keeleks sai ladina keel -ladina keel oli tänu impeeriumi vallutustele rahvusvaheline keel -pärast sõdu toimusid muutused majanduses ja kultuuris -paljudel elualadel toimus kreekastumine -esindajaks sai Vergilius Maro KESKAJA KIRJANDUS -kreeka kirjandus on euroopa vanim ning kujunenud iseseisvalt -antiikkirjandust on peetud uusaja kirjanduse aluseks -uueaja kultuur ja kunstivormid ei ole päriit antiigist -kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline -ristiusk rajaneb usul ainujumalasse -kristlik õpetus on rajatud Piiblis ehk pühakirjas -kristlastele on piibel Jumala ilmutis KESKAJA EEPOSED -esimesed eeposed on Iiri saagad -räägib nõidusest sugukondade omavahelistest võitlustest, imelistest meresõitudest, traagilisest armastusest,vanimad eeposed euroopas on pärit 8.sajandist ,,BEOWOLF" -jutustab Rootsis elanud noorest sangarist kes Taani kuninga kutsel läheb koletisega
firmasid. Karnataka suurte metsade seas, eriti Lääne-Ghattides, on ka haruldasi niiskeid troopilisi heitlehiseid metsi. Laialdastele aladele on istutatud eukalüpti ja seda mitte niivõrd vaeste külaelanike küttepuuduse leevendamiseks, kuivõrd tööstuslikel eesmärkidel. 1.3. Mumbai Bombay, mis 1995. aastal nimetati ümber Mumbaiks, on 1990. aastate India sümbol, seal arvatakse olevat võimalik rikastuda kas seaduslikul või ebaseaduslikul teel. Kiire elutempoga ja kosmopoliitiline Mumbai on riigi äripealinn. Linna keskosas, kus pilvelõhkujad on segunenud inglise koloniaalarhidektuuriga, on kinnisvara hinnad maailma kõrgeimad. Dalali tänaval paikneb 1875. aastal rajatud Mumbai börs. Üks linnas rahvakangelasi on Harshad Mehta, kes sai 1990. aastail aktsiaid ja osakuid müües rikkaks, hiljem paljastati ta India kõigi aegade suurima finantspettuse kordasaatjana. India suurim filmitööstus asub samuti Mumbais, mis on samuti maailma suurim mängufilmide tootja
Hind ja kogus o Seaduspärad nagu nõudlus ja pakkumine Ekviliibrium/tasakaal Võrdlev staatika Tasakaal (equilibrium) Väliste muutujate sekkumine uued trendid Disequilibrium Uus tasakaal Majandusteaduste piirangud Eelduste seos reaalusega o Empiiriline testimine o Ennustamine Normatiivsus o Võrdsus vs vabadus o Huvide harmoonia o Efektiivsus vs õiglus o Kosmopoliitiline vs rahvuslik o Rahuarmastus o Valitsuse või turu läbikukkumine? o Pareto-optimaalsus Neoklassikaline majandus ja poliitökonoomia Turu roll Erinevad küsimused o Tulude jagunemine o Institutsioonid ja reziim Muutuste seletamine XII loeng teooria I IPE küsimused Tulude jagunemine o Suhtelised vs absoluutsed kasud Institutsioonid ja reziimid o Rahvuslik autonoomia
oleks hea elada. Pööratakse tähelepanu vabaduste ja õiguste kaitsmisele, prioriteediks muutub sisepol. Taotleti õigusliku omavoli likvideerimist ning merkantilistliku monopoli õõnestamist. Eesmärgiks oli kaotada seisuste privileegid. Reformide pooldajad on eelkõige haritlased ja õpetlased (sh advokaadid, arstid). Valgustust toetab ka kodanlik-aadellik eliit. Hinnati töökust, kohusetunnet Valgustuse kultuur on eliidi kosmopoliitiline prantsusepärane kultuur. Tekib avalik arvamus. Oluline osa oli vestlusringides ja salaseltsides. Tulemuseks on kodanike aktiivsuse tõus. Prantsusmaa sisepol ummiku tõttu kutsutakse 1789 kokku Generaalstaadid. Valgustus on kodanikuühiskonna alusbaas. Valgustuse olulised tähendused: ühiskonna moderniseerumine mõtted ja seisukohad tunduvad praegusele ühiskonnale sarnased Valgustuse suhtumine religiooni Kriitiline suhtumine religiooni
Prantsusmaal toetas valgustuse põhimõtteid eelkõige kodanlik-aadellik eliit ei levinud lihtrahva hulka. Rahvast puudutas valgustus esialgu vaid ühiskonnareformide kaudu (mh talupoegade vabastamine). Filosoofilisel tasandil esindab valgustust uus ,,kodanlik" moraal: töö, kohusetunde, võrdõiguslikkuse, mõõdukuse ja perekeskse eluviisi väärtustamine (vastand absolutistliku Prantsusmaa aristokraatlik moraal ja eluviis). Valgustuse iseloom: Eliidi kosmopoliitiline (Prantsusepärane) kirjanduslik kultuur (mh lendlehed, raamatud), hakkab tekkima avalik arvamus suhtlemine lugemisringides, salongides, (sala)seltsides, kohvikutes jne. Valgustusaeg oli kodanikuühiskonna 27 moodustumise algus (kodanikuaktiivsus hakkas kasvama), mille tulemusena riigialamatest on saanud kodanikud.
Kirik kujunes kiiresti võimu- ja rahaahneks institutsiooniks. Kirikud konkureerisid omavahel ja ilmaliku võimuga. Läänemaailma ja õigeuskliku maailma suhted pole olnud kuigi lähedased. Selle põhjus ulatub tuhat aastat tagasi toimunud kirikulõhesse, mis jagas kristliku maailma kaheks, ning Konstantinoopoli rüüstamisse ristisõdijate poolt 1204. aastal. Majanduspoliitika mätta otsast vaadatuna on oluline järgmine asjaolu. Katoliku kirik on kosmopoliitiline. Selle eesotsas seisab paavst. Katoliku kiriku seisundit ei mõjuta mõne üksiku riigi, näiteks Kuuba (või teatud perioodil Argentiina) allakäik. 93 Õigeusukirikud on olnud aegade algusest autokefaalsed ehk sõltumatud. Õigeusumaailmas on olemas iseseisvatena Süüria kirik, Armeenia kirik, Gruusia kirik, Bulgaaria kirik, Vene kirik jne. Kõikide nende kirikute saatus ripub nende kodumaa saatuse küljes. Õigeusumaailmas puudub
annaabi.ee 
