nimetatakse ainsuslikult Vanapaganaks. Nad elavad metsas, soos või koobastes. Neid vanapaganaid võidakse peljata kui eksitajaid, kuid sageli saavad nad külarahvaga hästi läbi. Vanapaganatel käiakse külas (pulmas, ristsetel, katsikutel), vahel imetab mõni taluperenaine Vanapagana last. Vanapagana pidudel on uhke toidulaud, seal ei tohi risti ette lüüa ega ristiusu palveid lugeda, sest muidu muudab peremees toidu sõnnikuks. Teinekord on Vanapagan kosmogooniline tegelane, kes on tekitanud suuri maapinnavorme (mägesid, järvi), kandnud kokku suuri kive, puistanud neid laiali või visanud kivirahnu ühest kohast teise (sageli sihtides kirikutorni). Tema kõrval võib olla teine tegelane, keda nimetatakse vanaisaks, jumalaks jne. Kosmilise rolli tõttu on Vanapaganas nähtud triksterit, kes on "ennemuistsel ajal jätkanud suurt loomistööd ja kellel on seetõttu selgeid kultuurikangelase tunnuseid"
selle magamistuppa, voodi kohale. Salakaval võrk langes armastajatele peale ja püüdis nad lõksu – Arese märatsemine kutsus kohale kõik jumalad ,kes vangistatud paarikese arvel nalja tegid. Arese ja Aphrodite armastuslugu, mida on nimetatud ka püsivaks kireks, on mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja noore hapra armastusjumalanna vahel. Aphroditel ja Aresel oli ühiseid lapsi : Eros ja Harmonia, Phobos ja Deimos. Algselt usuti ,et Eros oli iseenesest tekkinud kosmogooniline jõud,kes armastusjumalannat saatis , ent hiljem võeti omaks tema pärinemine Aphroditest ja Aresest (suures osas tänu poeetidele). Ta oli oma ema alaline saatja, tiivuline vibukütt ,kelle nooled sütitasid armuleegi nii meeste ja naiste kui ka meeste vahel.(Rooma vaste Amor ,ka Cupido) Harmonia abiellus Teeba kuninga Kadmosega . Pulmakingiks sai ta Hephaistose valmistatud ( mõnede allikate väitel Europelt saadud) kaelakee, mis osutus hiljem
ühe oma koostiselemendi muutmisele. Mudel peab olema ehitatud nii, et tema kasutamine hõlmaks kõiki vaadeldavaid nähtusi. 9)Kood: Levi-Strauss: Koodid on müüdi skeemid. Skeem on müüdi formaalne struktuur ja selle moodustab piiratud hulk tähenduslikke kategooriaid. Kategooriate vaheline kombinatoorika arvestab antud müüdisiseseid universumi parameetreid. Müüdi koodid jagunevad: Geograafiline: ida-lääs-ida. On seotud müüdis toimuva horisontaalse liikumisega . Kosmogooniline: mägi-org; taevas-maa. Seondub vertikaalse liikumisega müüdis. Nende kahe vahel toimub integratsioon, mis näitab ära nende erinevad amplituudid: kõrge-madal; maa-vesi; jaht mägedes-jaht merel; mäetipp-org. Vormiliselt kosmogooniline (vertikaalis), kuid sisult geograafiline (horisontaalne) liikumine. Sotsioloogiline kirjeldab sugulussuhteid, nt isa- või emapoolsed sugulased. Tehnoökoloogiline: tegevuse käivitaja, nt nälg
sulghäälikud/ külghäälikud (l: osaline sulg) Grammatikas: olevik/ mitteolevik Binaarsed ja ternaarsed struktuurid mütoloogias Oma/ võõras, toores/ keedetud, niiske/ kuiv, mesi/ tubakas (tuhk) Maa/ udu/ taevas kodukolle/ tuhk/ korsten loodus/ ehted, rõivad/ kultuur surm/ haigus/ elu inimene/ ahv, metssiga/ jaaguar rohusööjad/ kaaren, koiott/ kiskjad Müüdi koodid Geograafiline (ida lääs-ida) Kosmogooniline (mägi-org, taevas maa) Sotsiaalne (isa- VS. emapoolsed sugulased) Tehnoökoloogiline (esmased vajadused: nälg, iha, jne) Roland Barthes "Kirja nullaste" (1953) "Mütoloogiad" (1957) "Moe süsteem" (1967) "S/Z" (1970) "Armunute diskursus" (1977) "Camera lucida" (1980) Roland Barthes Müüt kui "sekundaarne süsteem": loomuliku keele märk saab müüdis uue (konnotatiivse, sekundaarse) märgi tähistajaks
päritolumüütide võtme. Mõned müüdid, mis on kõige arhetüüpsemad, järgnevad lood viitavad nii kui teisiti sellele kosmogoonilisele müüdile. 4) Kui müüt on elus, siis teda ei peeta fiktsiooniks vaid hoopis tõeks par excellance. Müütide sisu puudutab in otseselt, saame teada kust oleme pärit, miks asjad on nii nagu nad on. Jutustab sündmustest, mis kunagi aegade alguses toimusid ja selle praeguse maailmakorrani meid tõid. 5) Kosmogooniline müüt ei saa olla komponeeritud teadlikult. Funktsioneerib erinevatel tasanditel - teadlikul ja mitteteadlikul. Sellepärast müüte ei saagi taandada mõistelisele analüüsile, hõlmavad teadust, teaduseülest. Transconsciousness (Nüüd new ageis) - teadvustamatus, midagi kõrgemat, mitte subconscious. Osalt India metafüüsika mõjul eeldab, et inimesel on teadustamata osi, mis pole freudi järgi mingeid halbu tunge täis vaid hoopis midagi kõrgemat, paremat. Müütides need avalduvad
Skeem on müüdi formaalne struktuur ja selle moodustab piiratud hulk tähenduslikke kategooriaid. Kategooriate vaheline kombinatoorika arvestab seemide tootmisel erinevate sisude kogumit müütilise universumi valitud parameetris. Levi-Strauss toob ära mõned skeemid : a) geograafiline skeem(kood): ida-lääs-ida . On seotud müüdis toimuva horisontaalse liikumisega b) kosmogooniline kood: mägi-org ; taevas-maa. Seondub vertikaalse liikumisega müüdis. Nende kahe vahel toimub integratsioon, mis näitab ära nende erinevad amplituudid: kõrge-madal; maa-vesi; jaht mägedes-jaht merel; mäetipp-org. Vormiliselt kosmogooniline (vertikaalis), kuid sisult geograafiline (horisontaalne) liikumine c) sotsioloogiline kood kirjeldab sugulussuhteid, nt. isa- või emapoolsed
mythos). Probleem on selles, et tõelist teadmist on Platoni järgi võimalik omada üksnes tõeliselt olevast, st. ideedest. Nähtava maailma ontoloogiline karakteristika 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. põhjustab seda, et temast ei saa olla tõelist teadmist, vaid parimal juhul midagi sellist, mis tõele sarnaneb. Järgnevalt esitataksegi üks kosmogooniline müüt, kuid peale eeltoodud mööndusi on raske öelda, kui tõsiselt Platon siin väidetut võtab. Ahvatlevana tundub võimalus vaadelda “Timaios”`t Platoni analoogina Parmenidese poeemi teisele, põhiosas mittesäilinud jaole, kus Parmenides andis surelike arvamuste kohase maailmakäsitluse selle “tõenäoliseimal” kujul. Müüt ise aga kõneleb kosmose loomisest hüvelise jumaliku demiourgos`e poolt (kr. keeles käsitööline või meister)
kirjanduslikku, mitte religioosset laadi teos, kirjutatuna kaheteistkümnele savitahvlile. Selle aluseks on sumeri müüdid, mida akadlased ümber töötlesid eeposeks. Selles leiduv müüt Istari laskumisest surnuteriiki on samalaadse sumeri müüdi teisend. 5. Milline on Babüloonia loomiseepose nimi? Teiseks tähtsaks Babüloonia eeposeks on loomiseepos "Enuma Elis" ("Kui seal üleval"), mis on kirjutatud seitsmele savitahvlile. See on loomult kosmogooniline ja antropogooniline, jutustades maailma ja inimese loomisest. Selle poeemi võtsid omaks ka assüürlased. 6. Mis oli babüloonia preestri esmaseks kohuseks? Preestri kohuseks oli tagada kontakt inimese ja jumala vahel 7. Milline oli babüloonia preestri tiitel? Preestri tavaliseks tiitliks oli erib biti - "see, kes tohtis templisse siseneda." 8. Mis oli Babüloonias kultuse peamiseks mõtteks? 6 Tempel: Templi peamiseks funktsiooniks oli jumalatele eluaseme tagamine
Kahe struktuuri -- armatuuri ja koodi -- kokkupõrge tekitab müüdi teate. müüdi skeemid(koodid), mis eri tasanditel organiseerivad müüdi ahelaid Skeem on müüdi formaalne struktuur ja selle moodustab piiratud hulk tähenduslikke kategooriaid. Kategooriate vaheline kombinatoorika arvestab antud müüdisiseseid universumi parameetreid. Müüdi koodid geograafiline: ida-lääs-ida. On seotud müüdis toimuva horisontaalse liikumisega kosmogooniline: mägi-org; taevas-maa. Seondub vertikaalse liikumisega müüdis. Nende kahe vahel toimub integratsioon, mis näitab ära nende erinevad amplituudid: kõrge-madal; maa-vesi; jaht mägedes-jaht merel; mäetipp-org. Vormiliselt kosmogooniline (vertikaalis), kuid sisult geograafiline (horisontaalne) liikumine. sotsioloogiline kirjeldab sugulussuhteid, nt isa- või emapoolsed sugulased. tehnoökoloogiline: tegevuse käivitaja, nt nälg.
kirjanduslikku, mitte religioosset laadi teos, kirjutatuna kaheteistkümnele savitahvlile. Selle aluseks on sumeri müüdid, mida akadlased ümber töötlesid eeposeks. Selles leiduv müüt Istari laskumisest surnuteriiki on samalaadse sumeri müüdi teisend. 5. Milline on Babüloonia loomiseepose nimi? Teiseks tähtsaks Babüloonia eeposeks on loomiseepos "Enuma Elis" ("Kui seal üleval"), mis on kirjutatud seitsmele savitahvlile. See on loomult kosmogooniline ja antropogooniline, jutustades maailma ja inimese loomisest. Selle poeemi võtsid omaks ka assüürlased. 6. Mis oli babüloonia preestri esmaseks kohuseks? Preestri kohuseks oli tagada kontakt inimese ja jumala vahel 8 7. Milline oli babüloonia preestri tiitel? Preestri tavaliseks tiitliks oli erib biti - "see, kes tohtis templisse siseneda." 8. Mis oli Babüloonias kultuse peamiseks mõtteks? Tempel: Templi peamiseks funktsiooniks oli jumalatele eluaseme tagamine
(luuletajad Sappho ja Alkaios). Kõneldi pruntis suuga. II hellenistlik periood IV/III saj. e. Kr IV saj. p.Kr kreeka hellenism IV/III saj. e. Kr. I saj. e. Kr. rooma hellenism I saj. e. Kr. IV saj. p.Kr IV saj-iks oli atika ja joonia murde baasil tekkinud kreeka ühiskeel e. koinee. 7 9. Mütoloogia. Eelhellase kosmogooniline müüt Mütoloogia koosneb kosmogooniast (maailma, jumalate ja inimeste teke) ja kosmoloogiast (millest koosneb kosmos, maailm jne.) Kosmogoonia. On müüt Eel-Kreekast. Esimene olend oli jumalanna Eurinome, kes tuli Kaosest. (Kaos on etümoloogiliselt seotud haigutusega.) Eurinome oli alasti ning tal oli ebamugav olla, ta eraldas taeva merest ja hakkas tantsima mere peal liikudes lõuna suunas. Kuna Eurinome liikus kiiresti, hakkas tema taga liikuma põhjatuul Boreos suunaga põhjast lõunasse
Järgmistes raamatutes hakkab ta väga intensiivselt eesti folklooriga ja rahvapärandiga seonduvaid teemasid. Eepos ,,Meeter ja Demeeter" (2004), pikem essee ,,Loomise mõnu ja kiri", luulekogu ,,Talv" (2006). Need kom raamatut moodustavad ühtsete teemadega seotud tekstivõrgustiku. Need on kõik ühel ja samal perioodil kirjutatud tekstid, küll erinevas vormis ja stiilis. Sellest eeposest on olemas ka audiovariant 3 CD-l. See Krulli eepos on loomiseepos ehk kosmogooniline eepos. See jaguneb kahkes suhteliselt võrdseks osaks: I osas 49 osa ja II-s 51 osa. See raamat algab osakestega, mis on suhteliselt pikad, aga mida I osa lõpu poole, seda lõhemaks need osad muutuvad, nii, et 49 osa on ainult ühevärsiline. Vahepeal on pildiosa ja II osa algab väga lühikeste, ühelauseliste osakestega ja mida edasi, seda pikemaks need peatükid taaskord muutuvad. Kogu see struktuur on nn Kreeta kaksikkirve kujuline. See viitab teatud kultuuriarengule
dualismi. Terminit ,,iraani usund" kasutan siinkohal koondnimetusena, kuivõrd see on aja jooksul läbi teinud mitmeid küllaltki olulisi muutusi ning pole kunagi olnud oma olemuselt homogeenne nähtus. Võib eristada varajast arengujärku, usundit peale Zoroastrit (Zarathustra) ehk zoroastrismi (mazdaismi) ning eraldi nähtusena zurvanismi. Ka allikad, mis iraani usundist informatsiooni annavad, ei ole kaugeltki ühesed. Protousundi (varase usundi) poolt esitatud kosmogooniline areng näib olevat toimunud järgmiselt: Mitteolemisest ehk Ühest ehk Viimsest Reaalsusest (sarnaneb juba eespool vaadeldud taole või Jungi Pleraomale), kerkis esile Olemine ehk Kosmos (Spihr), mis sai piiritletud, lõpliku Aja kehaks. (Ehk siis - aeg saab eksisteerida vaid mateeria ehk Olemise korral). Spihr kujutab endast ka algainet, millest tekkis kõik järgnev. (ZAEHNER 1972:266) Algainest tekkisid neli elementi ehk ,,aste üks". Nelja elemendi segunemisel tekkis maailm ehk ,,aste kaks"
annaabi.ee 
