Tarbekeemia: kosmeetika Mis on kosmeetika? Kosmeetika ehk iluravi Inimese välimuse eest hoolitsemine Keha ilu säilitamine ja värskendamine Mida kosmeetika sisaldab? Mineraalkosmeetika meigi tooted sisaldavad 100% puhtaid mineraale Mineraalkosmeetika tooted ei sisalda vismutit, vaskoksükloriidi ja talki ning meie kosmeetika ei sisalda nanoosakesi, mida kasutatakse tavapärases dekoratiivkosmeetikas Kosmeetika sisaldab palju koostisaineid, mis on kahjulikud mitte ainult meie nahale, vaid kogu organismile Kosmeetikas kasutatakse umbes 40 liiki vetikaid, tänapäeva kosmeetikas kasutatakse vetikaid laialdaselt nii näo kui kehahooldustoodetes Kosmeetika liigid Arstlik kosmeetika - tegeleb naha hooldamise ja raviga ning iluvigade kirurgilise kõrvaldamisega Dekoratiivkosmeetika valdkonda kuuluvad: kehailu esiletoovad võtted, (sealhulgas hügieen) ja jumestamine, mille eesmärk on moenõudeid arvestades välimust ilmestada, rõhutada isikupära ja va...
Näiteks on osooniaugud Antarktika kohal loomulik nähtus, kuna seal on osooni lagunemine intensiivsem kui selle teke. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige aga atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoonid pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest. Osooni hõrenemist põhjustavad aga ka heitgaasid lennukitelt ja tehastest, kütuste ning vihmametsa põlemine. Sama efekt on ka lämmastiku- ja klooriühenditel, mis pärnivead vastavalt kas lämmastikväetistest või vulkaanidest ja mereveest. Osooniaukude kohal olevad organismid pole kaitstud ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Iga ultraviolettkiirguse maapinnale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat. On avastatud, et nii UV-A kui
KORDAMISKÜSIMUSED RÕIVAALASTES AJALOOS. 1.milliseid riideesemeid kandsid Egiptuse mehed? Puuspõlled,kraed, 2.kirjelda egiptlanna kleit? Hästi kitsas õhuke kleit , lõhikud on taga ja horisontaalselt. 3.Milliseid materjale Egiptuses kasutati?Õhuke läbipaistev lina .Põiliselt ka villast.Särav valge lina. 4.Milliseid ehteid kanti,kirjelda? Krae ,kõrvarõnad, käe ja jalavõrud ,ripstsid,poolvääriskivid,mia säravam seda parem. 5.Mida tead kosmeetikast ja soengust? Püsimeik oli , silmad tugevalt värvitud, ihukreemid ja ihuvõied. Parukat kanti ,olid musta v tumesinist värvi. 6.Millised olid vaarao võlusümbolid? Narmastega kepp ja konksukujuline kepp , valehabe , madu . 7.Jalanõud ? Sandaale kanti . 8.Milline tänapäeval kasutusel olev riideese loodi assüüürias? Narmad, tikandid , narmad. 9. mille poolest erineb teistest antiikaja rõivastest kreeta riietus? Õmmeldud vöökohad , rõhutati kõigerohkem vöökohta,korsetid. 10
Ka paljud mehed veedavad kodus lastega aega ning tööl käimine ja kärjääri tegemine on kujunenud naiste pärusmaaks. Mõistan mehi, kes tulevadki peale väsitavat pikka tööpäeva koju ja ei viitsi hakata veel lastega tegelema, kuid tund aega peaks oma lapse jaoks siiski leidma, et temaga koos olla. Erinevad teemad, keda miski huvitab, määrab paljutki. Mehed huvituvad rohkem autodest ja igasugusest tehnikast, lõpetades jalgpalliga. Naised seevastu huvituvad ilusatest riietest, kosmeetikast ja ilusast välimusest, et neil oleks hea olla ja tunneksid end hästi. On muidugi ka neid naisi, kellele meeldivad samuti autod, seetõttu ei mõisteta neid nii hästi ja vaadatakse kohe teistsuguse pilguga. Tihti mõeldaksegi, et autod pole naiste teema. Või vastupidi, meeste teema pole kokkamine ja erinevate retseptide katsetamine. Nad on julged katsetama ja improviseerivad tihti naistest rohkemgi. Mina arvan, et selles pole midagi halba, kõik inimesed ei peagi ühtemoodi sarnased olema
Sissejuhatus Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Olmekeemia ja kõikvõimalikud keemiatööstuse tooted ümbritsevad meid peaaegu kõikjal. Tänapäeval tungib kodukeemia tuppa uksest ja aknast. Keemilisi ühendeid leiab pea kõikjalt: kodumasinatest, vaipadest, mänguasjadest, rääkimata puhastusvahenditest ja kosmeetikast. Kõik kemikaalid ei ole küll tervisele ohtlikud, ent alati tasub jälgida tootel olevaid hoiatusmärke ning lugeda hoolega kasutusjuhendit. Sissevõtmisel võivad tekkida mürgistused ja nahaga kokkupuutel ärritus või põletikud. Sageli ohtlikkust siiski kas ülehinnatakse või alahinnatakse. Paljud inimesed näevad keemias ning keemiatööstuses ohtu keskkonnale. Siiski,
põlemisel kõrgel temperatuuril (üle 3000 kraadi) transpordivahendite mootorites, katlamajades, paljudes tööstuslikes protsessides. Umbes 10% antropogeensest lämmastikdioksiidist tuleb keemiatööstusest kus ei tarvitse olla kõrged temperatuurid. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama ka inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne.. Osooni kahanemist põhjustab ka vulkaanipurske järgne aerosoolitulv. M.Chanini(1993) andmeil on esitatud teooria , et vulkaanipursete tulemusena atmosfääris moodustunud väävelhappe piisad kiirendavad keemilisi reaktsioone, mis toodavad atmosfääri klooriühenditest ohtlikke klooriradikaale.Aerosoolikiht võib osoonikihi olukorda mõjutada nii otseselt, kui ka kaudselt
riikidega (nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987. aastal). 3. Osoonikihi hõrenemine maailmas Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav. Osoonikihti on hakanud kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid, mis pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Maalt atmosfääri paisatud CFC-ühendid ei reageeri teistega enne, kui on jõudnud atmosfääri ülakihtidesse, kus lühilaineline UV-B kiirgus nad lõhustab, vabastades kloori aatomid. Seejärel vaba Cl reageerib osooniga, andes klooroksiidi (ClO) ja hapniku (O2). Klooroksiid omakorda reageerib hapniku aatomiga, andes kloori ja hapniku: Cl + O3 = ClO + O2
ümbritsevad meid tänapäeval peaaegu kõikjal. 2 KOKKUVÕTE Igapäevast olmekeemiat ei saa täielikult vältida, küll annab selle kasutamist vähendada, näiteks teevad välismaiste pesuvahendite töö ära äädikas ja sidrun. Tänapäeval tungib kodukeemia tuppa uksest ja aknast. Keemilisi ühendeid leiab pea kõikjalt: kodumasinatest, vaipadest, mänguasjadest, rääkimata puhastusvahenditest ja kosmeetikast. Kõik kemikaalid ei ole küll tervisele ohtlikud, ent alati tasub jälgida tootel olevaid hoiatusmärke ning lugeda hoolega kasutusjuhendit. 8 OLMEKEEMIA KASUTAMINE Olmekeemiat kasutatakse tänapäeval kõikjal kodudes. Üha rohkem on see hakanud kahjustama inimeste tervist, kuna tegu on ikkagi keemiaga. Üksteist levinumat olmekeemiavahendit on desinfitseerimisvahendid, pleegitajad, vaiba- ja aknapuhastid, riiete
mida võiks vältida, kirjeldan nende mõju ja kasutusvaldkondi. Lisaks toon näitena ka alternatiive, mida võiks nende asemel kasutada. Loodan, et antud teema pakub huvi ka teistele ja paneb tarbimisharjumusi muutma. Aitab teadmatuses elamisest ja kahjulike ainete kuhjamisest. Elagem tervislikult. 3 Kahjulikud ained kosmeetikas Väidetavalt ekspertide uuringule jõuab 60% kosmeetikast, mida omale peale määrime, meie vereringesse. Seetõttu on keemia nahal sama problemaatiline kui toidus. Kuid kas me teame, milliseid aineid meie tooted endas tegelikult sisaldavad? Praegune olukord on pigem selline, et enamikel pole sellest aimugi. Nii siis usaldataksegi oma tervis pimesi firmade kätte, kelle reklaamid on rohkemgi kui paljulubavad. Kuid reaalsuses on suur osa kosmeetikatööstusest suures osas orienteeritud vaid kasumi tootmisele.
Osooniaugud. Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks laiemalt tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav. Maad ümbritseva osoonikihi ülesandeks on kaitsta kõike elavat lühilainelise ultravioletkiirguse eest. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid .Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Probleemi saaks ehk leevendada teavitades inimesi osooniaukudest, kasutades rohkem ,,loodussõbralike ,, tooteid ja tooraineid ,lõppeksid ära rehvide põletamine jne. Isiklikult saaksin mina teha seda, et ei viska lõkkesse kilet, või aineid mis saastaksid õhku. Ka aerosoolseid tooteid ei tarbiks ja valiks hoolikamalt millist kosmeetikat tarbida 15. Kuidas pääsevad erosoolid 6hku?
Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks laiemalt tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav. Maad ümbritseva osoonikihi ülesandeks on kaitsta kõike elavat lühilainelise ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Osooniaukude tekkes on võrdväärselt tähtsateks põhjusteks atmosfääri saastamine potentsiaalselt osooni keemiliselt hävitavate ja kliima jahenemist põhjustavate gaasidega. Stratosfääri süvenevat talvist jahtumist põhjustavad just needsamad kasvuhoonegaasid, mis on alumises õhukihis soojenemise põhjuseks. Kasvuhoonegaasidel neeldunud kiirgus taaskiiratakse alati kõrgema
..............................................................................18 3.8 1990ndad ....................................................................................20 4. 21-SAJAND JA MEIKIMINE ..........................................................22 KOKKUVÕTE ................................................................................24 KASUTATUD ALLIKAD ..................................................................25 SISSEJUHATUS Esimesed teated dekoratiivsest kosmeetikast on pärit Ida-Aafrikast aastast 70 000 eKr. Inimesed on soovinud juba ammustest aegadest enda väljanägemist parandada ja ehtida, kasutades iluvahendite puudumise korral värve, mis loodusest kättesaadav. Jumestamine ei ole üksnes väljapoole suunatud ilustamispüüe, vaid ka enesekindluse tõstmiseks äärmiselt vajalik. Mina oma töös uurin, kuidas erinevatel ajastutel alates loodusrahvastest, muinas- egiptlastest, lõpetades 21
Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas. Asi, mida nõuti rangelt, oli kaelarätik. Sel ajal ei saanud kosmeetikast unistadagi, kuna kosmeetikat ei olnud. Käitumine oli viisakas ja korralik, see ei olnud mõeldavgi, et lapsed poleks viisakad ja korralikud. Vanematele oli auasi, et lapsest korralik inimene kasvaks. Kuna vanaema isa oli ehitusmees, kolisid nad üsna palju ning kui vanaema oli teise klassi Käina koolis ära lõpetanud, läks ta Hellamaa Algkooli kolmandasse klassi, mis oli neljaklassiline. Ta käis seal koolis aastatel 1957-1959.
ja ähvardavat välimust anda. See sõjamaaling oli meeste eesõigus ja kohustus. Kehamaalinguil oli oma tähendus ka seksuaalsete vajadustega seotud naiste pärast rivaalitsemises. Naised, kes ei liikunud väljaspool oma kodupiirkonda, ei värvinud end üldse. Informatsioon loodusrahvaste kehamaalingutest tugineb umbes 20 000 a eKr pärinevatele haualeidudele. Uusimate uurimuste väitel on esimesed teated dekoratiivsest kosmeetikast pärit ajast 70 000 a eKr Ida Aafrikast (Peter Beaumont, J.C. Vogel). Muinasindia Induse jõe ümbruse metsades teostatud väljakaevamiste käigus on leitud märke sellest, et nii mehed kui naised on end jumestanud juba umbes 5000 aastat tagasi. Pühad tekstid loetlevad jumestuse nende 64 kunsti hulgas, mida muinasindias traditsiooniliselt väärtuslikeks loeti. Ilu rõhutamist peeti Indias töö täiendamiseks, mitte halvustamiseks.
ainult selle aine omadustest vaid ka esinemissagedusest. Veel hiljuti kasutati lanoliini peaaegu kõigis kreemides, seepides jt. toodetes ja see kuulus kümne kõige sagedamini allergiat põhjustava kosmeetilise allergeeni hulka. Nüüd on allergiat lanoliini suhtes tunduvalt vähem, sest tuntumad kosmeetikatootjad seda enam ei kasuta. Kosmeetikaallergiale viitavate haigusnähtude tekkimisel, tuleb loobuda kahtlasest kreemist, seebist või üldse kogu kosmeetikast ja pöörduda arsti poole. Antihistamiinsed ravimid ei ole selle allergia vormi korral alati efektiivsed. Haiguse põhjuste selgitamiseks tehakse spetsiaalsed aplikatsioonitestid, erinevate kosmeetiliste allergeenidega. Proovid kahtlustatava kosmeetikatootega jäävad sageli pseudonegatiivseks, sest häired põhjustavat allergeeni võib tootes olla liiga väheses kontsentratsioonis. TÄHTSAMAD KOSMEETILISED ALLERGEENID ON: AROOMIAINED - taimsed eeterlikud õlid ja nende derivaadid
jäid tahetud tulemused tulemata. Siiski ebamugavust tekitasid tooted kõigis. 18 2.1.3 Kosmeetikute küsitlus Küsitlus viidi läbi kolme kosmeetikuga interneti teel, juhuvalimi alusel. Küsitluses oli kokku 8 küsimust (vt. Lisa 2), mille põhiliseks eesmärgiks oli teada saada, mida arvavad kosmeetikud meigitoodete kahjulikkusest, kuidas nad ise on kokku puutunud sellega ja mida mõtlevad mineraal kosmeetikast. Küsitlus oli anonüümne ja toimus aastal 2013. 2.1.3.1 Tulemused Küsimustikust selgus, et kosmeetikud on kasutavad mineraal või looduslikku kosmeetikat ja neist kaks kasutab töös samasid vahendeid. Kolmas toob välja asjaolu, et Tema jaoks on mineraal kosmeetika nimetus müügi trend ja ei midagi muud. Tooteid tuleks, kosmeetikute soovitusel, valida eelkõige sobivuse ja mugavuse järgi ning jälgida ka koostisosade nimekirja.
). Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks laiemalt tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav. Maad ümbritseva osoonikihi ülesandeks on kaitsta kõike elavat lühilainelise ultravioletkiirguse eest. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Maalt atmosfääri paisatud CFC-ühendid ei reageeri teistega enne, kui on jõudnud atmosfääri ülakihtidesse, kus lühilaineline UV-B kiirgus nad lõhustab, vabastades kloori aatomid. Vaba Cl reageerib osooniga, andes klooroksiidi (ClO) ja hapniku (O2). Klooroksiid omakorda reageerib hapniku aatomiga, andes kloori ja hapniku: Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 jne
). Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks laiemalt tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav. Maad ümbritseva osoonikihi ülesandeks on kaitsta kõike elavat lühilainelise ultravioletkiirguse eest. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Maalt atmosfääri paisatud CFC-ühendid ei reageeri teistega enne, kui on jõudnud atmosfääri ülakihtidesse, kus lühilaineline UV-B kiirgus nad lõhustab, vabastades kloori aatomid. Vaba Cl reageerib osooniga, andes klooroksiidi (ClO) ja hapniku (O2). Klooroksiid omakorda reageerib hapniku aatomiga, andes kloori ja hapniku: Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 jne
oleksin soovinud teemat põhjalikumalt käsitleda. Üks huvitavamaid asjaolusid plastikute kohta on ehk see, et enamik tuntumaist plastmassidest on avastatud poolkogemata või suisa juhuslikult. Kuigi plastikud on tänapäeval praktiliselt asendamatud, ei maksa unustada, et tegemist on tänasel päeval enamasti naftaproduktidega ning nafta on taastumatu loodusvara. Kas nafta põletamine automootorites on mõistlik, arvestades, et keemiatööstuses leiab ta kasutust ravimitest ja kosmeetikast kodumasinate ja skafandriteni välja? 21 Kasutatud allikad [1] Talvik, A.T. Orgaaniline keemia. 1996. [2] Liddell, H. G.; Scott, R. A Greek-English Lexicon. Oxford. Clarendon Press. 1940. http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3D %2383506&redirect=true (Alla laetud 30.10.2011.) [3] The Columbia Electronic Encyclopedia, 6th ed. Columbia University Press, 2007. http://www.infoplease.com/ce6/sci/A0860420
annaabi.ee 
