Kõrvukräts (Asio otus) Kõrvukräts (varem ka kõrvukas räts) on Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas elav kakuline. Kirjeldus Kõrvukräts on hakist veidi suurem pruunikaskollane lind. Linnu saba on sama pikk, kui tema keha ning altpoolt heledam kui pealtpoolt. Linnu pead ehivad sulgedest kõrvad, mis linnu rahulikus olekus on langetatud ja seetõttu raskesti märgatavad. Linnu silmade ümbruses on ainult hallikaspruunid suled, silmad ise on oranzpunased. Kõrvukrätsu nokk on must nagu küünedki. Kõrvukrätsu keskmine kaal on 290 g ja tiibade siruulatus 84-95 sentimeetrit. Elupaik ja pesitsemine
Kuidas kakulised toituvad? Mida söövad? Kuidas nende välimus ja toitumisviis seotud on? Kus nad elavad ja pesitsevad? Kuidas tunda kakulistele sobivat elukohta ära? Mis neid ohustab? Vastuste leidmiseks kasutasin nelja raamatut ja kuute internetilehekülge. 1. KAKULISED JA NENDE ISELOOMULIKUD TUNNUSED Kakulised (ladina keeles strigiformes) on öise eluviisiga röövlinnud (Allas jt, 2007:12). Kakulisi pesitseb Eestis regulaarselt seitse liiki: kõrvukräts, sooräts, värbkakk, händkakk (pilt 1), karvasjalg-kakk, kodukakk ja kassikakk. Neist viis viimast on metsaliigid (Kontkanen jt, 2004:68). Juhukülalisena käib Eestis lisaks kivikakk ning karmidel talvedel, kui põhja pool on vähe toitu, tulevad siia ka habekakk, lumekakk ja vöötkakk. Suurim kakuline on kassikakk (Eesti... 2011). Pilt 1 Händkakk (Kontkanen jt, 2004:75) Kakulised jagunevad kaheks sugukonnaks: kaklased (Strigidae) ja loorkaklased (Tytonidae)
Alpi põdrasamblik SAMBLAD Samblad on taimed. Sammaldel on lehed ja vars, mida samblikel pole. Samblad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Aitavad palju kaasa selleks, et metsades oleks muld viljakas. (Karusammal, palusammal, harilik laanik, harilik lehviksammal) Karusammal Palusammal harilik laanik Harilik lehviksammal EESTI KAKUD 1)Karvasjalg-kakk; 2)Sooräts; 3)Kõrvukräts; 4)Händkakk; 5)Värbkakk; 6)kassikakk; 7)Kodukakk Karvasjalg-kakk Sooräts Kõrvukräts Händkakk Värbkakk Kassikakk Kodukakk Kassikakkude arvukus väheneb, on looduskaitse all, teda kutsutakse öökulliks, arvukus 2003.aastast alates on vähenenud kaks korda, sest toidulauad on väiksemad, on kolinud rannikualadele-toituvad veelindudest, teevad pesa maapinnale, arvatakse, et Eestis on 120 kakku. ORGANISEERITUSE TASEMED
Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Kaklased (Strigidae) on lindude klassi kakuliste seltsi kuuluv röövlindude sugukond. Kaklaste sugukonda kuulub 123 liiki, kes on levinud kogu maailmas peale Antarktika ja mõne ookeanisaare. Eestis võib kohata kahteteist teada olevat kaklaste sugukonda kuuluvat liiki. Nendeks on: habekakk, händkakk, karvasjalg-kakk e. laanekakk, kassikakk, kivikakk, kodukakk, kõrvukräts, lumekakks, sooräts, värbkakk, värbrats, vöötkakk. Võrdleme nende arvukust Eesti ja Rootsi vahel ning selgitame välja, mis on põhjustanud nende liikide arvukuse muutumist. Kaklastest üldiselt Kaklasi iseloomustab pehme ja kohev sulestik. Neljas varvas on alati väänisvarvas. Jalad on sulistunud kuni küünisteni. Sugupooled on sulestikuvärvuselt sarnased, kuid emaslind on alati suurem. Suuremalt osalt on kaklased öölinnud. Haub emalind, poegi toidavad mõlemad vanemad. (T
15. Sõtkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 16. Jääkoskel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 17 Kanakull 18. Raudkull 19 Hiireviu 20 Lõopistrik 21 Laanepüü 22. Nurmkana (Põldpüü) 23. Teder 24. Metsis 25. Rukkirääk 26.Lauk 27. Sookurg 28. Merisk 29. Kiivitaja 30. Liivatüll Väiketüll 31. Metskurvits e. nepp 32. Tikutaja rohunepp 33. Punajalg-tilder 34. Vihitaja 35. Metstilder 36. Naerukajakas 37. Kalakajakas 38. Hõbekajakas 39. Merikajakas 40. Randtiir jõgitiir 41. Kodutuvi 42. Kaelustuvi 43. Turteltuvi 44. Kägu 45. Värbkakk ...
tagastamisele ei kuulu. Karvasjalg-kakk on meie üks produktiivsemaid, pesas võib olla kuni 6 muna. Munadele ja poegadele on ohtlikud eelkõige nugised ja varesed. Ega noored linnud ju vaikselt olla ei oska ning nende hääle peale võib nii mõnigi kord nende vaenlastes huvi ärgata. Ja kui vanalindu kohal ei ole, võib see neile ka saatuslikuks saada. Looduses halastust ei tunta ning nõrk elu on mõistetud tugevamat toitma. Karvasjalg-kakk on looduskaitse all. Kõrvukräts Kõrvukräts on varesesuurune Eestis küllalt sage kakuline. Tema kehavärvideks on kollane ja pruun, mis omavahel laikudena esinedes annab kollakaspruuni värvuse. Linnu saba on sama pikk, kui tema keha ning altpoolt heledam kui pealtpoolt. Kõrvukrätsu silmade ümbruses on ainult hallikaspruunid suled, nokk on must nagu küünedki. Kõrvukrätsu pealael on kaks suliskõrva, mille järgi ta ka oma nime on saanud. Kõrvukrätsu menüü koosneb tänu tema väiksusele vaid
looduse kõigile neile, kes sooviksid sellega ka tulevikus tutvuda. KALJUMÄESTIKU LOOMAD Imetajad: Grislikaru, baribal, ilves, koiott, pesukaru, hunt, ahm ehk kaljukass, ameerika soobel, urson, ondatra, oravik, muskusveis, ameerika nugis, hüppur, viiksjänes, lendorav, vöötorav, ümiseja, kobras, valgejänes, lumekits, harksarvik, lumelammas ehk pakssarv, põder, vapiti. Linnud: Männileevike, männi-käbilind, sinitihane, rästas, porr, pasknäär, karvasjalg, kõrvukräts, teder, kaljukotkas, valgepea-merikotkas, suur-konnakotkas. Kahepaiksed ja roomajad: Leeguanid, gekod, salamandrid. KALJUMÄESTIKU LOODUSVARA Veevarustus: Mõnedes Kaljumäestiku paikades napib vett, eriti lõunapoolses kuivas piirkonnas. Mägede eri pooltele on ehitatud veehoidlaid vee kogumiseks, ent head paisukohad on juba ära kasutatud. Arvatavasti tuleb üsna pea tuua vett Columbia jõest ja Kanada lääneosast. Põhja-
läänekaldal maapinnale avanev Emaläte. Loomastik Linnud Pooled Otepää looduspargis pesitsevatest linnuliikidest leiavad toidu ning eluaseme metsast. Kõige sagedamini võib siinsetes metsades kohata metsvinti, mets-lehelindu ning väike-lehelindu. Loodusliku ilmega vanades segametsades ja metsatukkades pesitsevad arvukalt paljud röövlinnud ja rähnid nagu väike-konnakotkas, kanakull, herilaseviu, lõopistrik, kõrvukräts, händkakk, laanerähn ja valgselg-kirjurähn. Looduspargi niitudel ning soistel aladel on elupaiga leidnud nõmmelõoke, rukkirääk, põldpüü, jõgi-ritsiklind, sookurg. Loomastik Loomad Selline maastik on soodne elamiseks metskitsele, rebasele ning halljänesele. Viimasel aastakümnel on täheldatud ka vanades metsades elutseva ilvese ning ojasid, järvi ning vaiksevoolulisi jõgesid asustava kopra arvukuse tõusu.
teisele poole Sahara kõrbe. Neist tuntuimad on suitsupääsuke, valge-toonekurg, kägu ja ööbik, kuid sinna lendavad ka kahlajad, kalakotkas, rukkirääk, väänkael, piiritaja, öösorr, põõsalinnud, kärbsenäpid, peoleo jpt. Indias või Kagu-Aasias talvitub ainult viis linnuliiki: väike-käosulane, aed-roolind, nõlva-lehelind, väikekärbsenäpp ja karmiinleevike. Randtiir veedab enamiku talvest aga hoopis Antarktika vetes või isegi Austraalias. Kõrvukräts. Peoleo. Luitsnokk-part. 6 Paljudel liikidel lendavad mõned isendid Aafrikasse, teised jäävad Vahemere ümbrusesse või hoopis Lääne-Euroopasse. Veelgi segasemaks teeb pildi Eesti asupaik lindude rändeteede lahknemiskohas, kust mõned suunduvad läände, teised itta ja kolmandad otse lõunasse. Näiteks mõned meie sookured jäävad talvituma Ukrainasse, teised lendavad Hispaaniasse, kolmandad aga hoopis Etioopiasse. 2 Koonduma- hajali-, laialiolekust, eri kohtadest ühte kohta kokku
Loomastik Otepää kõrgustiku vahelduv ja justkui tükikestest kokku pandud maastik pakub paljudele linnu- ja loomaliikidele sobivaid elutingimusi. Enamik Otepää looduspargis pesitsevatest linnuliikidest elutsevad metsas. Kõige sagedamini võib sealsetes metsades kohata metsvinti, mets-lehelindu ning väike-lehelindu. Loodusliku ilmega vanades segametsades ja metsatukkades pesitsevad arvukalt paljud röövlinnud ja rähnid nt: väike-konnakotkas, kanakull, herilaseviu, lõopistrik, kõrvukräts, händkakk, laanerähn ja valgselg-kirjurähn. Looduspargi niitudud ja soised alad on elupaigaks nt: nõmmelõokestele, rukkirääkidele, põldpüüdele, jõgi-ritsiklindudele ja ka sookurgedele. Suurematest loomadest on siinne mosaiikne maastik elupaigaks metskitsele, rebasele ning halljänesele. Täheldatud on ka vanades metsades elutseva ilveseid ning on märgatav ka kopra arvukuse tõusu. (Fotod: Arne Ader) 11
või mustad vöödid. Saba ja kurgu alune on valge. Vikerkest on erkoranž või punakas, nokk ja küünised on mustad. Kõrvukräts *Metstilder Käolised Laul on vali ja väga iseloomulik Kägu on keskmist kasvu, hallikas- Kägu kohtab igat tüüpi hääl, mis väljendub pisut nukralt sinine, altpoolt hele põikitriibulise metsades, „ku-ku“ sulestikuga lind. Saba on pikk, saludes,luhtades,
liivatüll, kiivitaja, merisk. Selts tuvilised – N. kõrbepüü, kaelustuvi, kodutuvi, turteltuvi Selts papagoilised – neil on ronijalad, 1. ja 4. varvas vastanduvad 2. ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised – ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised – lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga. Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised – N. öösorr Selts pikatiivalised – väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares Selts rähnilised – enamasti metsalinnud. Nokk tugev, kooniline, peitelja otsaga. N. suur- kirjurähn, väike-kirjurähn, roherähn, väänkael, toko, habe-udelind 16 Selts värvulised – Enamasti väikesed
liivatüll, kiivitaja, merisk. Selts tuvilised N. kõrbepüü, kaelustuvi, kodutuvi, turteltuvi Selts papagoilised neil on ronijalad, 1. ja 4. varvas vastanduvad 2. ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga. Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised N. öösorr Selts pikatiivalised väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares Selts rähnilised enamasti metsalinnud. Nokk tugev, kooniline, peitelja otsaga. N. suur-kirjurähn, väike- kirjurähn, roherähn, väänkael, toko, habe-udelind Selts värvulised Enamasti väikesed. Iseloomulikuks haardjalg- 3 varvast ette ja 1 tahapoole suunatud. Kõikide pojad pesahoidjad
annaabi.ee 
