Sõjatulud peavad korvama sõjakulud. Lootus sõjast kasu saada peab olema nii reaalne, et ollakse valmis riskima. Külm sõda on hiilgav näide sellest, kuidas mõlemad pooled nägid, et kasu, mis tuumasõjast tulnud poleks poleks korvanud kahjusid, mida riik kandma oleks pidanud. Nii oligi rivaalide omavaheline pinge suur, kuid suudeti jõuda kokkulepeteni, mis sõja ära hoidsid.
Teise rinde all mõtles Stalin sõjategevuse kandmist Lääne-Euroopas. Talle ei meeldinud Churchilli idee avada teine rinne Kagu-Euroopas. Stalin nõustus USA ja Srb juhtidega kohtuma alles 1943. a. sügisel, pärast seda, kui tema pinnasondeerimised Berliini suunas olid jäänud tagajärjetuks. F.D. Roosevelti, J.Stalini ja W. Churchilli et kui teist rinnet seal peatselt ei avata, pole seda üldse enam tarviski. Teise rinde puudumist olid lääneriigid seni korvanud nii sõjategevusega Põhja-Aafrikas kui ka NSVL ja Punaarmee materiaalse abistamisega. Casablanca konv jaan1943- USA ja GB vahel NL keeldus, *nõuda GER tingimusteta kapituleerumist *lepiti kokku sissetung sitsiiliasse ja ita-sse *töötati välja GER süstematiseeritud pommitamise põhimõtted
Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u 60 000), Põhja-Schleswigi taanlased (50 000, neile on tagatud vähemalt 1 koht Schleswig-Holsteini liidumaa parlamendis), Põhja-Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning mustlased. 19. sajandi lõpus hakkas sündimus vähenema, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse. 19932002 oli sündimus 0,870,99% ja suremus 1,011,11%. Negatiivse loomuliku iibe on korvanud sisseränne. Rahvaarvu vähenemine Saksamaa idaosas (endises SDV-s) tuleneb peamiselt sellest, et minnakse elama riigi lääneossa (endisesse SLV-sse). Enne kui kommunistlik võim mõlema Saksamaa vahelise piiri 1961 lõplikult sulges, põgenes varasemalt Ida- Saksamaalt Lääne-Saksamaale u 3,5 miljonit inimest. Saksamaa rahvastikku on tugevasti mõjutanud I ja II maailmasõda ning II maailmasõja ajal ja pärast sõda Ida-Euroopast saabunud
Olukord, kus inimesed ei tea oma kohta ühiskonnas Milliseid printsiipe valitakse, kui nende järgi tuleb elu korraldada (kas teada kes sa oled ja kus oled). 46.Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. Et kõik primaarsed sotsaalsed hüved, sissetulekud, võimalused jm. saaksid jaotatud võrdselt. Võrdsus õiguste ja kohustuste omistamisel. Sotsiaalne ebavõrdsus on õigustatud ainult siis, kui see on korvanud üldise kasuga eriti kõige vähem kindlustatud ühiskonna liikmetele. Peaküsimus :“ millised oleksid printsiibid, millealusel tuleks sotsiaalses praktikas elu korraldada , et olukoda võiks kutsuda õiglaseks?“ Vastus : „sellised printsiibid valitakse hüpoteetilises algolukorras!“ hüpoteetilises algolukorras nn. teadmatuse loori taga valivad inimesed 2 printsiipi: vabadusprintsiip, erinevusprintsiip. 47.Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil.
balti hõime. Saksa keel kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u. 60 000), Põhja- Schleswigi taanlased (50 000), Põhja- Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning mustlased. 19. sajandil hakkas sündimus vähenema, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse. 1993- 2002 oli sündimus 0,87- 0,99% ja suremus 1,01- 1,11%. Negatiivse loomuliku iibe on korvanud sisseränne. Rahvaarvu vähenemine Saksamaa idaosas (endises SDV-s) tuleneb peamiselt sellest, et minnakse elama riigi lääneossa (endisesse SLV-sse). Enne kui kommunistlik võim mõlema Saksamaa vahelise piiri 1961 lõplikult sulges, põgenes varasemalt Ida- Saksamaalt Lääne- Saksamaale umbes 3,5 miljonit inimest. Saksamaa rahvastikku on tugevalt mõjutanud I ja II maailmasõda ning II 10
margad. 1919.a kasutusele võetud Eesti mark oli esialgu ebakindlaks vääringuks, mille usaldusväärsust kahandas jätkuv inflatsioon. Vabadussõja ajal kujunes ulatuslik välisvõlgnevus: Ameerika Ühendriikidele, Suurbritanniale, Prantsusmaale, Soomele. Kokku tulnuks tagastada 5 miljardit marka (sama suur oli 1920.a riigieelarve tervikuna). Tartu rahulepingu alusel Nõukogude Venemaalt saadud 15 miljonit kuldrubla ei korvanud neid kahjusid. (Laur, Pajur, Tannberg 1995). Vältimaks 1923 1924. A Eesti tabanud kriisi kordumist teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. Rahvasteliidu vahendusel õnnestus hankida Inglise pankadelt 28 miljoni suurune välislaen, mille abil korraldati ümber eesti Vabariigi rahandus ja pangandus. 01.01.1928 hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon, mis oli seotud rootsi krooniga ning mille tagatiseks oli olemas kattevara. (Laur, Pajur, Tannberg 1995). Tööstus
Tsaaririigi keskpanga rahapoliitika- emissiooni ja intressimäärade juhtimine- oli aga Eestis ja eestlastest väga kaugele jäänud. Paraku ei olnud võimalik otsustega pikemalt venitada, sest riigi rahandus oli täielikus kaoses. Konsulteerida polnud kellegagi. Kui Eesti Riigikassas olevat raha oleks saanud vahetada tugevama valuuta, näiteks dollarite vastu, siis oleks kogu riigikassa mahtunud rahandusminister Juhan Kuke taskutesse. Maailmasõja ajal oli Venemaa oma kasvanud väljaminekud korvanud katteta paberraha emissiooni ligi kahekordse suurendamisega. Tsaarirublade trükkimist jätkas ka Vene AjutineValitsus, lisades omalt poolt ringlusse duumarublad ning kerenskid. Pärast oktoobripööret andsid bolsevikud raha funktsiooni veel mitmesugustele võlakohustustele, laenutähtede kupongidele ja obligatsioonidele. Rubla väärtus langes järsult. Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal jäid Vene ja Nõukogude rahatähed Eestis kehtima, kuid lisaks
kasvas eksport ja väliskaubandusebilanss muutus poitiivseks peamiseteks partneriteks Saksamaa ja Suurbritannia ning lähinaabrid rahva heaolu paranes: elutase tõusis, tööpuudus kadus, elukallidus langes nuriseti, et maksud on suured ja palgad ei kasva piisavalt kiiresti kiire areng, ei korvanud varasemat mahajäämist ja tööstuslike lääneriikidega kärises vahe veelgi 88. 89. Miks “vaikiv ajastu”? Kuna parlament seati nn. vaikivasse olekusse 90. 91. Miks “diktatuuriks siidkinnastes”? tagasihoidlike ja peenete võtmetega saavutatud diktatuur? 92. 93. Miks “autoritaarseks diktatuuriks”?
Liitlastest ühises kommunismivastases võitluses on saanud “tänamatud natsio- nalistid”, kes keele- ja kodakondsuspoliitikaga diskrimineerivad venelasi. Nii deržavnikud kui demokraadid ei tunnista okupeerimist või kasutavad eufemismi “inkorporeerimine”. Kuigi Vene Föderatsioon on end ametlikult kuulutanud Nõu- kogude Liidu õigusjärglaseks, ei tunnistata Balti küsimuses nende vahel seost. Demokraadid arvavad, et ajaloolise ülekohtu on korvanud see, et baltlased vaba- nesid 1991. aastal eeltingimusteta. TÄNUAVALDUS Artikkel on kirjutatud sihtasutuse Eesti Teadusfond (grant nr 6896) toel. 153 THE COLLAPSE OF THE SOVIET UNION AS PRESENTED IN RECENT RUSSIAN MEMOIR LITERATURE Toomas KARJAHÄRM
9. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte? Kuna inimesed ei tea, mis sotsiaalses staatuses ja ühiskondlikus kihis nad on, ei saa nad tegutseda omakasupüüdlikult. Nad hakkavad siis mõtlema, mis on tõeliselt aus. Et kõik primaarsed sotsiaalsed hüved, sissetulekud, võimalused jm saaks jaotatud võrdselt. Võrdsus õiguste ja kohustuste omistamisel. Sotsialne ebavõrdsus on õigustatud ainult siis, kui see on korvanud üldise kasuga eriti kõige vähem kindlustatud ühiskonna liikmetele. 10. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! Kas ikka valitakse need printsiibid? Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalse valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema