Lapse vanus: 2,5 aastat Motoorne areng Kõnnib trepist üles, astudes kord parema, kord vasaku jalaga Hüppab põrandalt üles Seisab üksinda paremal ja vasakul jalal Hüppab põrandalt üles Õõtsutab jalga, et palli lüüa Rõngast visates kasutab silma-käe kordinatsiooni Lükkab helmed paelale Peatub täisjooksu pealt Peenmotoorne areng Oskab haarata ja lahti lasta Pliiatsihoid: rusikas pöidla ja sõrme vahel Käe eelistus Kopeerib ringjoont Kopeerib ruttu Veeretab, rebib, kortsutab, valab, topib, silitab Sotsiaaalne areng Teab oma nime Tunneb end ära peeglis Õpib mängima ja tegutsema omaette Lepib täiskasvanu eemaldumisega Jäljendab täiskasvanut ja tahab teda aidata Harjutab eneseteenindamist ja saab lihtsamate toimingutega ise hakkama Palub, tänab ja tervitab Vaimne areng Kuulab juttu Näitab arusaamist sõnadest Esitab küsimusi Kasutab lauset, mis koosneb kolmest sõnast Kasutab minevikuvormi Jätab meelde geomeetrilised kujundid Võrdleb suurusi
tuksuma südamealge. Sellel ajal areneb keha ülaosa alaosast kiiremini Idulane teisel elukuul Silmad on veel laugudeta. Selgesti on eristatavad kere, pea, nägu, käed ja jalad. Teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade algmed Kolmas arengukuu loode Kõige suurem on loote pea (1/3 keha pikkusest). Väga õhuke nahk, millel on väikesed karvakesed ja millest veresooned läbi paistavad. Loode hakkab ennast liigutama (lutsib pöialt, liigutab varbaid, kortsutab otsaesist). Neljas arengukuu loode Algab luude kujunemine. Loode muutub aktiivsemaks. Suguelundid on arenenud piisavalt, et eristada sugu. Viies arengukuu loode Loode liigutab ennast nii, et ema seda tunneb. Loote kasvamine aeglustub. On kuulda loote südamelööke. Loode tajub ja kuuleb ema häält. Kuues arengukuu loode Loote nahk on voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. Silmad ja kulmud on hästi eristatavad. Seitsmes arengukuu loode
jäädvustada. Emotsioonide füüsilised väljendused Huvi keha on suunatud teise inimese poole. Ükskõiksus kõne on aeglane, silmad poolsuletud, nõjatub tahapoole. Viha rusikas käed, nõjatub tahapoole, kõne kiire ja hääl vali. Pilkav suupool irooniliselt naeratav, käed ristatud kukla taha, hääl võib olla veidi vali ja kõne tempo kiire. Kahtlev, kartlik käed taskusse surutud, kühmus olek. Ärritunud, tujukas kehitab õlgu, kortsutab kulmu, käed tihti ristatud rinnale. Heatujuline avameelne, siiras, silmad mõistvad, jutukas. http://www.youtube.com/watch? v=LHraznv4pHQ&feature=related http://www.youtube.com/watch? v=LHraznv4pHQ&feature=related Aitäh tähelepanu eest ! :)
supercilii kinnitusjoon Ninaümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt nimetus koht koht M. procerus ninaluu fastsia kulmude vahel olev nahk -tõmbab kulmu mediaalset osa alla (the muscle of agression) -kortsutab nina nahka M. nasalis maxilla ninakõhr -ninasõõrmete laiendamine M. depressor maxilla ninakõhr -ninasõõrmete ahendamine septi nasi (vuntsid) Suuümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt nimetus koht koht M
Ja meie valikul on suur mõju (Kushner 2000: 239). Žeste antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Poiss õpib kõndima harkisjalu nagu hobusekasvatajast isa ning tüdruk ema kombel naerdes käega suud katma. Paljud žestid piirduvad teatud vanusegrupiga, teised kultuuri piirkonnaga ning mõned liigutused on universaalsed. Kultuuriliselt võib ühe inimese kehakeel teise omast järsult erineda. Mõni välendab ärritust õlgu kehitades, teine kortsutab kulmu, paneb käed rinnale risti ning seisab kangelt nagu pulk. Suhtlemine paraneb, kui suudate vestluspartneriga häälestuda teineteise ainulaadsele viisile väljendada tundeid ja hoiakuid. Millegi pimesi selgeks õppimisest on vähe kasu. Põhjus võib olla selles, et kätteõpitud liigutusi kasutatakse ebasobival hetkel või ei sobi need konkreetsele inimesele. Žestid peavad inimesele sobima, nad peavad olema autentsed
sõrmed ristatud kukla taha, istub toolil kaksiraksi, hääl võib olla vali ja veidi kiire. e) Kahtlev, kartlik ja otsustusvõimetu inimese tunneb ära nina puudutamisest käega, käte sügavale taskusse surumisest, õlgade kehitamisest, kühmus olekust (soov jääda märkamatuks). Tal oli kile ja peenike, vaikne hääl, kiire kõnetempo. f) Ärritunud, tujukas või tüdinenud inimene kehitab samuti õlgu, vehib kätega, kortsutab kulme, käed tihti rinnale asetatud ( ka salatsemise tunnus), jalg üle põlve ja selle kiigutamine, vahest kühmus olek, kiire hingamine või hinge kinni pidamine ja aegajalt õhu ahmimine, hääl madal, samuti hääle pidev muutmine. g) Pinge, tüdimus, frustratsioon: rusikas käed, jalg üle põlve ja selle kiigutamine. 9 h) Hea tuju korral on inimesed avalad, siirad, avameelsed, hoolivad ja mõistvad. See
-loode liigub küllaltki palju kuigi sa seda veel ei tunne 12 RASEDUSNÄDAL -loode sarnaneb inimesega rohkem kui varem kuid tema pea on ebaproportsionaalselt suur ning jäsemed, kuigi täielikult välja arenenud siiski väikesed -lootel on olemas kõrvalestad -kasvavad miniatuursed sõrme- ja varbaküüned -jäsemed on koos sõrmede ja varvastega välja arenenud -arenevad lihased mistõttu loode liigub rohkem -loode kortsutab kulmu, ajab huuli prunti, avab ja suleb suud -loode oskab imeda ja neelata teda ümbritsevat vedelikku -loode suudab ka urineerida lk 6 16 RASEDUSNÄDAL -kasvavad kulmud ja ripsmed, loote keha ja nägu on kaetud peente karvadega -loote nahk on väga õhuke ja läbipaistev, läbi naga on näha veresooni -on muutunud käte ja jalgade liigesed, hakkab arenema luukude -loote suguorganid on piisavalt välja arenenud, et sugu kindlaks määratleda
õiget juttu liiga kuivalt ja veretult · Rääkija diktsioon ja artikulatsioon jätavad soovida · Rääkija satub kuulaja kärsitusmärkidest kimbatusse ja hakkab kiirustama, takerdub · Rääkija ei suuda peale enda korduvat katkestamist enam jutujärge leida · Kõne on tüütult monotoone, huviga jälgimiseks liiga kiire või aeglane · Rääkija viib kuulaja tähelepanu kõrvale järgmiste märkidega: pendeldab ruumis edasi- tagasi, kortsutab kulme, vaatab kuulajat fikseeriva pilguga, teeb närvilisi ning kibelevaid liigutusi, hoiab näol pahurat ilmet, väldib pilkkontakti, trummeldab sõrmedega laual, tegeleb juttu ajades ise kõrvaliste asjadega. 6. KUULA MÕTTEID, MITTE SÕNU Suhtlemise edukust ei määra enamjaolt kaugeltki mitte üksnes verbaalne tekst, vaid ka sõnu saatev siirus, enesekindlus, zestide veenvus, silmavaate meeldivus, aga ka toon, millega
õiget juttu liiga kuivalt ja veretult · Rääkija diktsioon ja artikulatsioon jätavad soovida · Rääkija satub kuulaja kärsitusmärkidest kimbatusse ja hakkab kiirustama, takerdub · Rääkija ei suuda peale enda korduvat katkestamist enam jutujärge leida · Kõne on tüütult monotoone, huviga jälgimiseks liiga kiire või aeglane · Rääkija viib kuulaja tähelepanu kõrvale järgmiste märkidega: pendeldab ruumis edasi- tagasi, kortsutab kulme, vaatab kuulajat fikseeriva pilguga, teeb närvilisi ning kibelevaid liigutusi, hoiab näol pahurat ilmet, väldib pilkkontakti, trummeldab sõrmedega laual, tegeleb juttu ajades ise kõrvaliste asjadega. 6. KUULA MÕTTEID, MITTE SÕNU Suhtlemise edukust ei määra enamjaolt kaugeltki mitte üksnes verbaalne tekst, vaid ka sõnu saatev siirus, enesekindlus, zestide veenvus, silmavaate meeldivus, aga ka toon, millega
Mitteverbaalset suhtlust saab jagada kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Liigutuste alla kuuluvad näoilme, zestid ja kehahoiak ning ruumisuhete alla kuulub kaugus vestluspartnerist(McKay 1995, 57). Albert Mehrabiani andmeil võin sõnumi mõju jaotada järgnevalt: 7% verbaalne, 38% vokaalne ja 55% kehakeel. Sageli on kehakeel suurema usaldusväärsusega kui verbaalne suhtlemine(McKay 1995, 57). Näiteks kui küsite kelleltki ,,Mis viga" ja antud isik kehitab õlgu, kortsutab kulmu, pöörab teile selja ja ühmab: ,,Ei...ei midagi. Kõik on hästi." Siis te saate aru, et isikuga ei ole kõik korras, need liigutused võivad tähendada, et ta on mures või masendunud. Kehakeel koosneb erinevates osadest nagu liigutused, näoilme zestid ja distantsi hoidmine. 5.1. Liigutused Kineesika ehk kehaline suhtlemine on õpitud. Näiteks poiss, kelle isa on hobusekasvataja õpib isale sarnaselt harkisjalu kõndima ning tüdruk ema kombel naerdes suud käega katma.
14.09 Laps hoiab ühe käega uksest kinni. Laseb lahti ja kõnnib iseseisvalt. 14.10 Laps kukub maha. 14.10 Laps häälitseb ja vaatab ringi. 14.11 Laps tõuseb püsti ja kõnnib diivani poole, ajab näpud suhu. 14.11 Laps kukub maha ja teeb häält. Ajab ennast laua najal põlvili ja siis püsti. 14.12 Laps kõnnib iseseisvalt diivani poole. Paneb käe suhu. Püüab hammustada ema kätt. 14.12 Laps võtab diivani lähedalt maast mängutopsi. 14.13 Laps kortsutab kulmu ja paneb mängutopsi suhu samal ajal kõndides ja häälitsedes. 14.13 Laps võtab topsi suust välja ja kõnnib mänguasjade kastini. 14.13 Laps toetub mänguasjade kastile, häälitseb, paneb mänguasja sinna kasti ja võtab kaks mänguasja. 14.14 Laps taob mänguasju omavahel kokku. Viskab neist ühe maha. Astub kaks sammu ja asetab mänguasja oma näo ette, liikudes samal diivani juurde. 14.14 Laps annab mänguasja ema kätte ja vaatab ema poole, häälitsedes. Saab mänguasja emalt
nõidasid oli lähiajal hukatud. Korraga tunneb ta ära Esmeralda ja muutub kahvatuks. Fleur-de-Lys on ikka veel armukade ja nõuab, et Phoebus jääks bälja ja vaataks tema avalikku alandamist. Phoebuse meelest on ta ikka veel hämmastavalt kaunis. Kuigi suurem osa rahvast teda mõnitab, on mõned ikkagi pisarateni liigutatud naise ilust. Esmeralda hakkab sosistama Phoebuse nime vaadates kaugusesse, märgates et ta vaatab mehele otsa. Ta hüüab meest ja on shokeeritud kui mees kulmu kortsutab ja tagasi majja läheb. Esmeralda mõistab, et teda on vääriti süüdi mõistetud. Ta teeskleb minestamist. Hukkajad seaovad ta kinni ja viivad Place de Grève'i. Samal ajal vaatas Quasimodo kogu tegevust pealt, ta sidus ühe nööriotsa kuju külge kiriku välisfassaadil. Seejärel hüppas ta alla ja lõi maha kaks valvurit ning kiirustas seejärel Esmeralda õlal katedraali poole. Kui ta jõuab sissepääsu juurde palub ta ,,Varjupaika!"
nõidasid oli lähiajal hukatud. Korraga tunneb ta ära Esmeralda ja muutub kahvatuks. Fleur-de-Lys on ikka veel armukade ja nõuab, et Phoebus jääks bälja ja vaataks tema avalikku alandamist. Phoebuse meelest on ta ikka veel hämmastavalt kaunis. Kuigi suurem osa rahvast teda mõnitab, on mõned ikkagi pisarateni liigutatud naise ilust. Esmeralda hakkab sosistama Phoebuse nime vaadates kaugusesse, märgates et ta vaatab mehele otsa. Ta hüüab meest ja on shokeeritud kui mees kulmu kortsutab ja tagasi majja läheb. Esmeralda mõistab, et teda on vääriti süüdi mõistetud. Ta teeskleb minestamist. Hukkajad seaovad ta kinni ja viivad Place de Grève'i. Samal ajal vaatas Quasimodo kogu tegevust pealt, ta sidus ühe nööriotsa kuju külge kiriku välisfassaadil. Seejärel hüppas ta alla ja lõi maha kaks valvurit ning kiirustas seejärel Esmeralda õlal katedraali poole. Kui ta jõuab sissepääsu juurde palub ta ,,Varjupaika!"
õpilase tähelepanu eeldatavale reeglile või käitumisviisile. Õpetaja: [teavitab lühidalt klassi, keda õpetab] „Vabandage mind hetkeks...“ [Tervitab õpilast klassiuksel] „Tere tulemast (...). Sina oled Tony, eks?“ [Õpetaja alles õpib nimesid. Ta sirutab käe, Reaalsuse kirjeldamine (asjakohane suunamine) avalikus paigas et Tony kätt suruda. Tony kortsutab kulmu, paistab natuke kahtlev – ta ei oodanud just sellist Olete te kunagi kogenud, et keegi trügib kaubahalli järjekorras teie ette? Mind üllatab, kui lähenemist. Õpetaja mainib Tony hilinemist lühidalt, vaikselt ja viisakalt.] “Sa hilinesid. Seal on paljud inimesed annavad teistele suurema „õiguse“ järjekorras eespool olla. Sellistel juhtudel üks vaba koht – Carlose kõrval
annaabi.ee 
