madalamaks, niietallesjäänudliimiribakõrguseksjääks 1-2mm. Samaoperatsioontehaksekaklaasiküljes, kuiklaastaaspaigaldatakse. Liimi täielik eemaldamine · Vajaduseltulebvanaklaasiliimtäielikulteemaldada (keretööd, värvitööd, mittekvaliteetneklaasiliim). Sellekskasutataksekerepeitleidjapehmeidlihvimiskettaidkoospneumo- võielektrilistelihvimismasinatega. Äärepleki korrosioonikahjustuste eemaldamine Juhulkuiääreplekil on korrosioonikahjustused, tulebenneliimimist need eemaldada. 1.Väiksemkorrodeerinudalalihvidaliivapaberigavõiabrasiivkettagalihvimismasinaga (roloc), kõrvaldadesniioksiidikihi. 2.Seejärelvõibväiksemadkahjustusedkattaklaasikrundiga. · Enneklaasikrundikasutamistpuhastataksekrunditavadpinnadpuhastusvahendiga. · Klaasiliimigakokkupuutuvadvärvitudkerepinnadjaklaasipindkaetakseklaasikrundiehkp rimeriga.
coolant». Tänapäeva autodes kasutatavad jahutusvedelikud on enamasti monoetüleenglükooli baasil (alternatiiv on propü-leenglükool). Sel on vesilahu- ses head külmakaitse- ja soojusülekande omadused, mis tagavad kiire jahutami- se (sealt ka nimetus) ning kaitse pakase vastu (oluline vaid meie kliimas). Paraku on nimetatud aine väga korrodeeriv. Seepärast lisatakse sellele erinevaid manuseid, et kaitsta süsteemi korrosioonikahjustuste eest. Autotööstuse tormili- se arenguga on jahutussüsteemid muutunud väiksemaks, õhemaks, vedelike ringlemise kiirus tõusnud mitu korda, töötemperatuur kerkinud ning kasutusele on võetud uusi kergmetalle (alumiinium, magneesium jt sulamid). Sellepärast on avardunud ka jahutusvedelike valik. Manused on üle elanud mitu põlvkonnavahetust. Loobutud on keskkonna- ja ter-
Selleks kasutatakse kerepeitleid ja pehmeid lihvimiskettaid koos pneumo- või elektriliste lihvimismasinatega. · · Tööohutus · · 1.Klaaside eemaldamisel kasutada alati kaitseprille ka kindaid. · 2.Ettevaatust lõiketeradega, lõigata alati suunaga endast eemale, mitte asetada käsi lõike suuna ette. · 3.Lõiketraat on terav, vältida torkamist traadi otstega. · 4.Alati kasutada lõiketraadi käepidemeid, sisselõike oht. · · · · · · · · · Äärepleki korrosioonikahjustuste eemaldamine · · Juhul kui ääreplekil on korrosioonikahjustused, tuleb enne liimimist need eemaldada. · · 1.Väiksem korrodeerinud ala lihvida liivapaberiga või abrasiivkettaga lihvimismasinaga(roloc), kõrvaldades nii oksiidikihi. · 2.Seejärel võib väiksemad kahjustused katta klaasikrundiga. · · Enne klaasikrundi kasutamist puhastatakse krunditavad pinnad puhastus vahendiga. · Klaasiliimiga kokkupuutuvad värvitud kerepinnad ja klaasipind kaetakse klaasikrundi. e
olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest, keemiliselt või termiliselt. Pinnakatted annavad loodetavat tulemust ainult siis kui terase pind on enne hoolikalt puhastatud rooste produktidest ja tagist kas liivapritsiga või muul teel kuni metalli läikeni. Üks abinõu korrosioonikahjustuste vähendamiseks on ratsionaalse konstruktiivse vormi kasutamine. Konstruktsioon tuleb projekteerida ilma pilude, süvenditeta kuhu võib koguneda agressiivne tolm ja niiskus, milliseid ei ole võimalik puhastada ja hooldada. Torude konstruktsioonid tuleb hermeetiliselt sulgeda. Tuleb vältida tsoone, kuhu koguneb võib koguneda vesi ja on takistatud tuuldumine. 53. Terase külmrabedus ja kuidas seda määrata? 54
agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest, keemiliselt või termiliselt. Pinnakatted annavad loodetavat tulemust ainult siis kui terase pind on enne hoolikalt puhastatud rooste produktidest ja tagist kas liivapritsiga või muul teel kuni metalli läikeni. Üks abinõu korrosioonikahjustuste vähendamiseks on ratsionaalse konstruktiivse vormi kasutamine. Konstruktsioon tuleb projekteerida ilma pilude, süvenditeta kuhu võib koguneda agressiivne tolm ja niiskus, milliseid ei ole võimalik puhastada ja hooldada. Torude konstruktsioonid tuleb hermeetiliselt sulgeda. Tuleb vältida tsoone, kuhu koguneb võib koguneda vesi ja on takistatud tuuldumine. 51. Terase külmrabedus ja kuidas seda määrata? 52. Teraskonstruktsioonide korrosioon, kuidas vältida, mida teha kahjustuste
2. Nõuded mooduli alustamiseks Auto lahti ja kokku komplekteerimine 3. Õppesisu 3.1. KASUTATAVAD LIIMID, KRUNDID, AKTIVAATORID, PUHASTUSVAHENDID. 3.2. KEREKLAASIDE EEMALDAMISEL JA PAIGALDAMISEL KASUTATAVAD TÖÖRIISTAD. Nööripaigaldid. Kiilupaigaldid. Käsinoad. Pneumonoad. Peitlid. Lõiketraadi käepidemed. Liimipüstolid. Klaasiparanduskomplektid. Klaasitõstmise vahendid. 3.3. LIIMITAVA KLAASID PAIGALDUSVIISID. Äärepleki korrosioonikahjustuste eemaldamine, ettevalmistus, kruntimine, aktiveerimine, liimi peale kandmine, klaasi ja liistude paigaldamine 3.4. TIHENDIGA KLAASIDE PAIGALDUS 3.5. ERINEVAD KLAASITÜÜBID. Selge klaas, keraamilise pindega klaasid, polüuretaanist rant või eelnevalt pealekantud liimkattega klaas (PAAS), PVC või EPDM liistudega pakettklaasid 3.6. KLAASIDE, LIISTUDE JA KLAMBRITE EEMALDAMINE. TÖÖOHUTUS. Noaga ja lõiketraadiga eemaldamine. Madallõikamise meetod. Liimi täielik eemaldamine. 4. Õpitulemused
osakeste pinnale. Võib valmistada ükskõik mis värvi pinda, aga värvi püsivus on väike, sest pind ei värvu ühtlaselt; b) värvaine on juba elektrolüüdi sees, sellest tingituna moodustub ühtlase värvusega kiht. Suur püsivus, aga väike värvide valik. Oksiidikiht on enamikel juhtudel värviline, sest värvaine on juba elektrolüüdi sees. 41. Milline nähtus on korrosioon? Metallide korrosiooni klassifikatsioon kulgemise kemismi-mehanismi järgi. Kirjeldage (joonistage) korrosioonikahjustuste ilmingud, kuidas klassifitseeritakse korrosiooni ilmingute järgi? Kuidas vältida (vähendada) kontaktkorrosiooni? Selgitage, milline on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja milline katoodipiirkond ? Korrosiooniks nimetatakse materjalide hävinemist ümbritseva keskkonna (looduses õhk, vesi; tehiskeskkonnas lahused, gaasilised ained, temperatuuri ja mehaanilised mõjutused) tõttu. Klassifikatsioon:
värvigamma, neg om: värv adsorbeerub oks kihi pealmisele kihile ning sellega kannatab detaili värvi püsivus; kihi paksus: 5-15µm; 2)elektrolüüdi lahuses on juba värvilisi aineid ning oksiidikiht saadakse kohe. Pos om: kiht on värviline kogu paksuses, neg om: värvide valik on väike; kihi paksus: 3-3.5µm. 42. Milline nähtus on korrosioon? Metallide korrosiooni klassifikatsioon kulgemise kemismi- mehanismi järgi. Kirjeldage (joonistage) korrosioonikahjustuste ilmingud, kuidas klassifitseeritakse korrosiooni ilmingute järgi? Kuidas vältida (vähendada) kontaktkorrosiooni? Selgitage, milline on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja milline katoodipiirkond? Korrosiooniks nimetatakse materjalide hävinemist ümbritseva keskkonna tõttu. Looduses: atmosfäär, vesi, vee ja atmosfääri liikumine. Tehiskeskkonnas: teised materjalidd, kemikaalide lahused, gaasilised ained, aurud, temp ja mehaanilsed mõjutused. Korrosiooni klassifikatsioon:
värvainelahusega, mis adsorbeerub oksiidi osakeste pinnale. Võib valmistada mistahes värvi, ent väike püsivus ja värvumine ei ole ühtlane. b) värvaine on juba elektrolüüdi sees, sellest tingituna moodustub ühtlase värvusega kiht. Suur püsivus, ühtlase värvusega kiht, ent väike värvivalik. 41. Milline nähtus on korrosioon? Metallide korrosiooni klassifikatsioon kulgemise kemismi-mehanismi järgi. Kirjeldage (joonistage) korrosioonikahjustuste ilmingud, kuidas klassifitseeritakse korrosiooni ilmingute järgi? Kuidas vältida (vähendada) kontaktkorrosiooni? Selgitage, milline on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja milline katoodipiirkond?. Korrosiooniks nimetatakse materjalide keemilist, elektrokeemilist, bioloogilist või erosioonset hävinemist ümbritseva keskkonna toimel. Looduses: atmosfäär, vesi, vee ja atmosfääri liikumine. Tehiskeskkonnas: teised materjalid, kemikaalide lahused, gaasilised ained, aurud, temp
oksiidi osakeste pinnale. Võib valmistada mistahes värvi, ent väike püsivus ja värvumine ei ole ühtlane. b) värvaine on juba elektrolüüdi sees, sellest tingituna moodustub ühtlase värvusega kiht. Suur püsivus, ühtlase värvusega kiht, ent väike värvivalik. Oksiidikiht on enamikel juhtudel värviline, sest värvaine on juba elektrolüüdi sees. 42. Milline nähtus on korrosioon? Metallide korrosiooni klassifikatsioon kulgemise kemismi- mehanismi järgi. Kirjeldage (joonistage) korrosioonikahjustuste ilmingud, kuidas klassifitseeritakse korrosiooni ilmingute järgi? Kuidas vältida (vähendada) kontaktkorrosiooni? Selgitage, milline on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja milline katoodipiirkond? Korrosiooniks nimetatakse materjalide hävinemist ümbritseva keskkonna (looduses õhk, vesi; tehiskeskkonnas lahused, gaasilised ained, temperatuuri ja mehaanilised mõjutused) tõttu. Klassifikatsioon:
elektrolüüdi juuresolekul. Hävib anoodiks olev metall ehk aktiivsem. 3) Erosioon – osakeste mehaaniline lahtirebimine pinnalt liikuva gaasi ja vedeliku toimel (nt. torustikes). 4)Bioloogiline – mehhanism on kahesugune:a)mikroorganismid toodavad ühendeid (happeid), mille toimel metall korrodeerub (nt. väävlibakterid vajavad elutegevuseks väävli ioone); b)elusorganismid tarvitavad elutegevuseks materjale, millel nad elavad (nt puus elavad seened) Tüüpilised korrosioonikahjustuste ilmingud on ühtlane k., laiguline k., pisteline k., piirpinna k., piluk., hõõrdek., kontaktk., kihtk., kihtide vaheline k., kristallide vaheline k., kristallide sisene k., väsimusk. (JOONIS!!) Kontaktkorrosiooni puhul on kaks erineva potentsiaaliga materjali elektrilises kontaktis. Tuleb vältida galvaanilise paari tekkimist, kui ühendada erinevaid metalle. Kui metallid tuleb liita neetide/poltidega, tuleb need valida samast materjalist. Kui sama materjali pole, peab neet/polt
keskkonna pH jääb vahemikku 5-6. d. Oksiidikiht on üldjuhul värviline, sest kasutatavatesse elektrolüüdilahustesse segatakse värvaineid, et suurendada saadava oksiidikihi nakkuvust ning vastupidavust väliskeskkonnale. 36. Milline nähtus on korrosioon? Metallide korrosiooni klassifikatsioon kulgemise kemismi-mehanismi järgi. Kirjeldage (joonistage) korrosioonikahjustuste ilmingud, kuidas klassifitseeritakse korrosiooni ilmingute järgi? Kuidas vältida (vähendada) kontaktkorrosiooni? Selgitage, milline on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja milline katoodipiirkond? a. Metallide korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna (teised materjalid, kemikaalid, atmosfäär, looduslikud veed, pinnas) toimel. b. Korrosioon jaguneb järgmiselt: keemiline- (kõrgetel temperatuuridel,
Hävib anoodiks olev metall ehk aktiivsem. 3)Erosioon osakeste mehaaniline lahtirebimine pinnalt liikuva gaasi või vedeliku toimel(nt torustikes). 4)Bioloogiline mehhanism on kahesugune a) mikroorganismid toodavad ühendeid(happeid), mille toimel metall korrodeerub(nt. väävlibakterid vajavad elutegevuseks väävli ioone) b) elusorganismid tarvitavad elutegevuseks materjale, millel nad elavad(nt. puus elavad seened). Tüüpilised korrosioonikahjustuste ilmingud on ühtlane korrosioon, laiguline korrosioon, pisteline korrosioon, piirpinna korrosioon, pilukorrosioon, hõõrdekorrosioon, kontaktikorrosioon, kihtkorrosioon, kihtide vaheline korrosioon, kristallide vaheline korrosioon, kristallide sisene korrosioon, väsimuskorrosioon. . Kontaktkorrosioon toimub elektrokeemilise kemismi järgi kui kontaktis on 2 metalli või metallisulamid. Nendes kohtades
juuresolekul. Hävib anoodiks olev metall ehk aktiivsem. 3)Erosioon osakeste mehaaniline lahtirebimine pinnalt liikuva gaasi või vedeliku toimel(nt torustikes). 4)Bioloogiline mehhanism on kahesugune a) mikroorganismid toodavad ühendeid(happeid), mille toimel metall korrodeerub(nt. väävlibakterid vajavad elutegevuseks väävli ioone) b) elusorganismid tarvitavad elutgevuseks materjale, millel nad elavad(nt. puus elavad seened). Tüüpilised korrosioonikahjustuste ilmingud on ühtlane korrosioon, laiguline korrosioon, pisteline korrosioon, piirpinna korrosioon, pilukorrosioon, hõõrdekorrosioon,kontaktikorrosioon, kihtkorrosioon, kihtide vaheline korrosioon, kristallide vaheline korrosioon, kristallide sisene korrosioon, väsimuskorrosioon. Kontaktkorrosioon toimub elektrokeemilise kemismi järgi kui kontaktis on 2 metalli või metallisulamid. Nendes kohtades moodustub galvaaniline baas, milles negatiivsema potentsiaaliga
mitu korda suuremad, mistõttu katla gabariitide vähendamise eesmärgil kasutatakse laialdaselt katla keresse tihedalt paigutatud horisontaalseid siugtorude või spiraalselt painutatud torude pakette, mõnedes kateldes küttepinna suurendamiseks ka liigendatud välispinnaga – ribistatud või pealekeevitatud terasvarrastega torusid. Vee ringlus horisontaalsete torupakettidega kateldes tagatakse sundringlusega ringlus-pumpade abil. Väävelhappest tingitud korrosioonikahjustuste vältimiseks ja katla tootlikkuse reguleerimiseks varustatakse paljud utilisatsioonikatlad möödavoolu-torustikega, mille kaudu automaatsete või käsitsi juhitavate siibrite abil juhitakse väljalaskegaasid mootori väikestel koormustel või piiratud aurutarbimisel osaliselt või täielikult katlast mööda. Horisontaalsete siugtorudega utilisatsioonikatelde näitena on all olev skeem. Kõrvuti paigaldatud ribistatud siugtorud 2 on ühendatud vee pealevoolu ja äravoolukollektoritega 1 ja 3.
annaabi.ee 
