Konto kaup on: AKTIVAKONTO Konto nõuded ostjate vastu on AKTIVAKONTO Konto Palgavõlg on: PASSIVAKONTO Konto vasakul pool kajastatakse: DEEBET Konto võlad tarnijatele algjääk märgitakse: Konto paremale poole ja see on kreedit Konto võlad tarnijatele kreeditkäive on: 1300EUR Konto võlad tarnijatele lõppjääk on: 700EUR Konto Võlad tarnijatele on: Passivakonto Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto Korrigeerimiskandeid tehakse: Raamatupidamisõiendi alusel Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD KULU KAJASTAMINE KULUNA Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD TULU TULUNA KAJASTAMINE Korrigeerimiskanne on; DEPRETSIATSIOONIKULU KAJASTAMINE Kronoloogiliste registrite hulka ei kulu: Pearaamat Kui ettevõte müüb kliendile kaupa, mille eest klient tasub hiljem, tulem müügitulu kajastada lähtudes: Tekkepõhisuse printsiibist Kui ettevõtte vara kogusumma on 15600EUR ja kohustiste kogusumma 6200EUR, siis omakapitali kogusumma on: 9400EUR
ÕPIK LK 316 ÜLESANDED Ü-13.3 Firma alustas 30.oktoobril 20X8 pardlite müüki. Ühe pardli müügihind on 800 krooni. Praakaparaatidele kehtib garantii. Juhul, kui klient tagastab praakaparaadi, saadab firma talle uue pardli. Uue aparaadi soetushind on 300 krooni. Firma on prognoosinud garantiieraldiseks 7% müügitulust. Aastatel 20X8 ja 20X9 toimusid järgmised tehingud: 11.11.20X8 Müüdi 75 aparaati, laekus 60 000 krooni 30.11.20X8 Tehti korrigeerimiskanne novembrikuu garantiieraldise kohta 7.12.20X8 Asendati 15 aparaati 10.12.20X8 Müüdi 210 aparaati, laekus 168 000 krooni 27.12.20X8 Asendati 30 aparaati 31.12.20X8 Tehti korrigeerimiskanne detsembrikuu garantiieraldise kohta 6.01.20X9 Müüdi 130 aparaati, laekus 104 000 krooni 17.01.20X9 Asendati 15 aparaati 31.01.20X9 Tehti korrigeerimiskanne jaanuarikuu garantiieraldise kohta Küsimused: 1. Kui suur on garantiikulu 20X8.aasta novembris ja detsembris? 2
ÜLESANNE 1 1. juuni 20x1 D: Arvelduskonto 20 000 K: Lühiajaline pangalaen 20 000 31. detsember 20x1 korrigeerimiskanne D: Intressikulu 1050 K: Intressivõlg 1050 31. mai 20x2 D: Lühiajaline pangalaen 20 000 D: Intressivõlg 1050 D: Intressikulu 750 laenusummat on kasutataud 7 kuud K: Arvelduskonto 21 800 ja see on kulu. Kuluna kajastan 7 kuu intressi. 20 000 * 0,09 * (7/12) = 1800 ÜLESANNE 2 1. juuli 20x1 D: Lühiajaline laenunõue 120 000 120 000 * 0,12 * (6/12) K: Arvelduskonto 120 000 31. detsember 20x1
a) 4300 deebetis; b) 4300 kreeditis; c) 3300 kreeditis; d) 3300 deebetis. 2. On teada järgmised andmed: Müüdi 100 toodet, müügihind 10 kr/tk Algvaru 50 toodet, maksumus 400 krooni. Ostud 90 toodet, soetushind 9 kr/tk. Toodud andmete põhjal kaalutud keskmise meetodil arvutatud lõppvaru (ümardatud) maksumus on a) 346 krooni; b) 1210 krooni; c) 360 krooni; d) 400 krooni. 3. Korrigeerimiskanne kulumi näitamiseks on järgmine: a) D: Amortisatsioonikulu K: Seade b) D: Akumuleeritud kulum K: Seade c) D: Amortisatsioonikulu K: Akumuleeritud kulum d) D: Hoone K: Akumuleeritud kulum
Note 3 9 000 10% 24/360 1/ 15 60 Total 2008 interest: 206 Päevaraamat (Journal) date konto (account) Deebet Kreedit tekkepõhise intressitulu korrigeerimiskanne 31. Dec. 2008 (adjusting entry for accrued interest revenue) Intressinõue (Interest Receivable) 206 Intressitulu (Interest Revenue) 206 raha laekumine vekslinõudest 1 23. Dec. 2009 (collecion of Note 1 receivable at maturity) Raha (Cash) 14170
Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks, üür, rent jne. Ettemakstud kulud võivad olla: lühiajalised, majandusaasta jooksul kulud pikaajalised. Ettemakstud (lühiajalise) kulu -näide 28. juunil 20x1 tasuti sõiduauto kohustusliku kindlustuse aastamakse 100 eurot ajavahemiku 1. juuli 20x1 30. juuni 20x2 eest. Raamatupidamiskanne 28. juunil 20x1: D Ettemakstud kindlustuskulud 100 K Raha 100 Korrigeerimiskanne 31. detsembril 20x1: D Kindlustuskulud50 K Ettemakstud kindlustuskulud 50 Ettemakstud (pikaajaline) kulu Ettemakstud pikaajaliseks kuluks saab lugeda pikaajalise kasutuseaga vara soetamist. Näiteks sõiduauto, mida hakatakse kasutama transpordivahendina. Kuna sõiduautot kasutatakse pikema perioodi jooksul, siis tulude ja kulude õigest vastandamise printsiibist lähtuvalt tuleb kajastada auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda
kivisütt olema 20 miljon tonni. Kui esimesel aruandeaastal kaevandati ja müüdi 2 000 000 tonni sütt, siis depletsioonikulu kajastamisel tuleb debiteerida kontot Depletsioonikulu summas 1 200 000 eurot. SEST... = 0,6 0,6 * 2 000 000 = 1 200 000 PS! Depletsioon on loodusvara ammendumine ÜLESANNE 1 1) D: Masinad ja seadmed 1500 K: Võlg tarnijale 1500 2) D: Võlg tarnijale 1500 K: Arvelduskonto 1500 Korrigeerimiskanne 3) D: Amortisatsioonikulu 50 K: Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 50 KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD: = 0,2 = 20% 2 * 20% = 40% 40% * 1500 = 600 esimese aasta kulu Ühe kuu deplatsioonikulu on 600 / 12 = 50 krooni. ÜLESANNE 2 Aasta Läbisõi Lineaarne Tegevusmahupõhine Kahekordselt alaneva Kasutusaastate t (km) meetod meetod jäägi meetod järjenumbrite
Rendi intressimäär on 10 %. AS Diagnostik tasub renti 500 000 krooni iga aasta algul (01.01.) ning kannab kõik aparaadi kindlustuse, hoolduse, maksude jms. seotud kulud. Röntgeniaparaat depretsieeritakse lineaarsel meetodil. 1. Arvutage ja esitage ASi Nutikas (renditaja): a) rendilepingust tulenev nõudesumma (renditaja brutoinvesteering); b) realiseerimata finantstulu (avanssintressitulu); c) röntgeniaparaadi müügitulu; d) seadme rendileandmise raamatupidamiskanne ja korrigeerimiskanne aasta lõpul.. AS Nutikas rendimaksete laekumise graafik Avanssannuiteedi nüüdisväärtus + lõpetamismaksumuse nüüdisväärtus = aparaadi nüüdisväärtus (renditaja netoinvesteering) 500 000x 6.75902 = 3 379 510; 150 000x0.38554 = 57 830; 3 379510+57 830=3 437 340 Kuupäev Rendimakse Intressitulu Nõude Nõude jääk laekumine i = 10 % vähenemine 01.01.2005.a
d) ettemakse tarnijatele (hankijatele). 44. FIRMA kaubavaru algjääk on 4000 kr, soetatud kaubad 8500 kr ja kaubavaru lõppjääk 6000 kr. Perioodi jooksul kajastati kasumiaruandes kuluna: a) 3000 kr; b) 5500 kr; c) 6500 kr; d) 8500 kr. 45. Konto Tulevaste perioodide rendikulu saldo (enne korrigeerimiskannet) oli aasta lõpul 2700 kr (novembri, detsembri ja jaanuari rent, mis maksti ära 1. novembril). Korrigeerimiskanne, mis tuleb teha 31. detsembril, on järgmine: a) D: Renditulu 900 K: Tulevaste perioodide renditulu 900 b) D: Tulevaste perioodide rendikulu 1800 K: Rendikulu 1800 c) D: Rendikulu 1800 K: Tulevaste perioodide rendikulu 1800 d) D: Tulevaste perioodide rendikulu 900 K: Rendikulu 900 46. Firma ostis 2002. a
võimalik kasutada. Lahutades kaubaressursist kaupade lõppjäägi, saame müüdud kaupade soetusmaksumuse. Seega varude arvestuse perioodilise süsteemi rakendamisel kasutatakse järgmist valemit: Algsaldo + Sissetulek Lõppsaldo = Müüdud kaupade soetusmaksumus (2) Pärast lõppjäägi ning müüdud kaupade omamaksumuse kindlaksmääramist on vaja korrigeerida kontosid Kaubad ning Müüdud kaupade omamaksumus. Korrigeerimiskanne: D: Müüdud kaupade omamaksumus 32 000 D: Kaubad (lõppsaldo) 13 000 K: Ostud 35 000 K: Kaubad (algsaldo) 10 000 Esimese konto debiteerimise vajadus on tingitud tulude ja kulude õige vastandamise vajadusest, teise konto debiteerimise abil fikseeritakse kontole Kaubad lõppsaldo, mis 8
· Varude lõppjääk ja müüdud kaupade kulu tehakse kindlaks perioodiliselt (näiteks iga kuu lõpu seisuga) · Lihtne · Võimalik pidada käsitsi · Müügil kajastatakse vaid müügitulu · Rakendatakse valemit: · Algsaldo + Sissetulek Lõppsaldo = Väljaminek · Lõppsaldo selgitatakse välja inventuuri teel Eelneva näite alusel: 31.10. inventuuri teel saadud lõppjäägi ja müüdud kaupade kohta koostatakse korrigeerimiskanne: 1. Alternatiiv D Müüdud kauba kulud 13 200 D Kaup (lõppsaldo) 8800 K Ostud 14 000 K Kaup (algsaldo) 8000 2. Alternatiiv D Müüdud kauba kulud 13 200 K Kaup 13 200 Lõpetamiskanne Mistahes arvestussüsteemi korral suletakse perioodi lõpul konto Müüdud kauba kulud kandega: D Tulude ja kulude koondkonto 13 200 K Müüdud kauba kulud 13 200 Inventeerimine Eesmärk: Jääkide kontroll ja arvestuse andmete vastavusse viimine tegeliku olukorraga.
Varude lõppjääk ja müüdud kaupade kulu tehakse kindlaks perioodiliselt (näiteks iga kuu lõpu seisuga) Lihtne Võimalik pidada käsitsi Müügil kajastatakse vaid müügitulu. Arvestust omamaksumuse kohta ei peeta. Rakendatakse valemit: Algsaldo + Sissetulek Lõppsaldo = Väljaminek 8000 + (9000 + 5000) 8800 = 13 200 Lõppsaldo selgitatakse välja inventuuri teel Näide 31.10. inventuuri teel saadud lõppjäägi ja müüdud kaupade kohta koostatakse korrigeerimiskanne: 1. Alternatiiv D Müüdud kauba kulud 13 200 D Kaup (lõppsaldo)8800 K Ostud14 000 K Kaup (algsaldo)8000 2. Alternatiiv D Müüdud kauba kulud13 200 K Kaup 13 200 Lõpetamiskanne Mistahes arvestussüsteemi korral suletakse perioodi lõpul konto Müüdud kauba kulud kandega: D Tulude ja kulude koondkonto 13 200 K Müüdud kauba kulud 13 200 Perioodilise süsteemi puudused
Ettemakstud kulu on majandusaastal makstud ja arvelevõetud summa, üks osa näitab lõppeva majandusaasta kulusid ja teine osa näitab aruandeperioodi lõpus ettevõtte käes olevat vara. See vara tuleneb minevikus toimunud tehingutest (ettemaks). Näide Ettevõte kindlustas 12 kuuks vara 30 000 .- ulatuses, kindlustud hakkab kehtima 1. oktoobrist. D Ettemakstud kindlustus 12 000 .- K Raha 12 000 .- Siis oktoobrikuu lõpus tehakse korrigeerimiskanne. D Aruandeperioodi kindlustuskulu 1 000.- K Ettemakstud kindlustus 1 000.- Samuti tehakse näiteks: kontoritarvetega, mida on soetatud lattu suurema summa eest, sest see on samuti ettemakstud kulu. Viitlaekumised (TULUD) Selle rühma moodustavad aruandeperioodi kasumiaruandes tuludena arvele võetud majandustehingute summad, mis on bilansipäevaks jäänud laekumata. Need on tekkepõhised tulud
võimalik kasutada. Lahutades kaubaressursist kaupade lõppjäägi, saame müüdud kaupade omamaksumuse. Seega varude arvestuse perioodilise süsteemi rakendamisel kasutatakse järgmist valemit [2: 214]: Müüdud kaupade omamaksumus = Algsaldo + Sissetulek Lõpptoodang (2) Pärast lõppjäägi ning müüdud kaupade omamaksumuse kindlaksmääramist on vaja korrigeerida kontosid Kaubad ning Müüdud kaupade omamaksumus [2: 214]. Korrigeerimiskanne: D: Kaup 150 000 D: Müüdud kauba kulu 1 050 000 K: Kaup 200 000 K: Kauba ostukulud 1 000 000 [26: 69] Varude perioodilise arvestussüteemi korral tehakse alles aruandeperioodi lõpus pearaamatusse sissekanded. Arvestussüsteemi lihtsus seisneb selles, et arvet peetakse ainult varude sissetulekute kohta, kust perioodi lõpus lahutatakse maha lõpptoodang. Varude lõppjääk selgitatakse välja perioodi lõpus tehtava inventuuriga.
annaabi.ee 
