nüüd on tüdrukud ilusamad?" Poisid ei kommenteerinud. See tähendab, et eputamist ei seeditud. Kui Suuremõisa seitsmeklassiline kool läbi sai(aastal 1962), läks vanaema Käina tagasi. Seal oli nii, et koolisööklas tuli käia rivistatult, klasside kaupa, söömas. Tagasi tulekul rivistust ei olnud, kui olid söönud, võisid tagasi minna. Koolis oli üsna vähe ruumi, vahetunni veetmisruumid olid väga väikesed. Ühes ruumis olid plekkahjud, mida köeti puudega. Korrapidajad pidid puid tassima ja ka koolikella helistama. Puude vedamiseks olid mustad kitlid. Ka riieteruumid olid väga väikesed. Üks poiss leidis kord riieteruumist vana halli soki, mis oli tolmune ja ämblikevõrke täis. Poiss viskas selle tüdrukutepundi sekka. Tüdrukud mõtlesid, et see sokk on rott ning pistsid kiljuma. Siis läks sokisõjaks, sokki hakati loopima. Kisa oli taevani. Kellelgi polnud meeles, et tegelikult ei tohtinud nii käituda. Kisa kostus loomulikult ka õpetajate tuppa
Õpilased pidid tõusma kell kuus ja magama heitma kell 10, siis jäi uneajaks 8 tundi. Kell 8.45 toimusid ülekoolilised hommikupalvused õigeusulistele vene keeles ning luteriusulistele saksa ja eesti keeles. Tuunid algasid kell 9, kestsid 45 minutit ning keset päeva oli pikem vaheaeg söömiseks. Tavaliselt olid õpilastel kaasas oma võileib, kuid 1909.aastal avati aula eesruumis einelaud, kus õpilased võisid 15-20 kopika eest saada kerget sooja einet. Viimase tunni lõpul pidid korrapidajad lugema issameie palve selles keeles, milles ta usuõpetust õppis. Pärast õppetööd koolis oli kolm tundi kojuminekuks ja puhkamiseks. Kella 7 ei tohtinud enam kodust lahkuda, kuni magamaminekuni pidi õppima. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Vabal ajal oli õpilastel keelatud käia pidudel, maskeraadidel, klubides, kohvikutes ja trahterites ning võtta väljaspool kooli osa mistahes seltside või organisatsioonide tegevusest.
Järsku tuli klassi Czesiek ning teatas, et tänasest peale on Marek korrapidaja. Tal oli ka häid uudiseid. Czesiek oli saanud krepp- paberit ning nad hakkasid kiiresti klassi kaunistama. Ei läinud minutitki mööda, kui klassi astus volask Zdeb, kes otsis korrapidajat kelleks oli Marek. Siis käskis Zdeb Marekil tema habet ajada. Algul ei saand Marek millestki aru, siis aga seletas Zdeb, et täna on klassijuhataja sünnipäev ja tal on habe ajamata ning tavaliselt ajasid tal habet korrapidajad. Niisiis ei teadnud algul Marek mida teha, kuid ikkagi proovis. Äkki Zdeb võpatas ning tal hakkas natuke verd tulema ning ta jooksis klassist välja. Marek hingas kergendunult kuid liiga vara. Järgmisena tuli talle kallale tugev tütarlaps Buba, kes kujutles ette, et ta on filmitäht ning ta hakkas nõudma, et Marek teeks talle maniküüri. Aga siis tuli Pumeks II ja ajas Buba minema. Pumeks II aga, sundis Marekit algavas tunnis talle vastuseid ette ütlema füsioloogilise
kanti ümmargust märki mõõgaga käega • Täielik vorm (mida kandsid peamiselt lipnikud ja korrapidajad): - Kaitsevärvi pluus, kalifeed ja säärikud - Must barett - Käiselint - Vöörihm oli helepruun Larka tervitamas vabadussõjalasi 1933. aasta novembris • Tervitus: parema käe
Kuulnud signaali, tegutsege kiiresti, kuid ilma paanikata! Kui te olite «Õhuhäire» signaali ajal kodus, lülitage soojendusseadmed, gaas ja elekter kohe välja ning kustutage tuli ahjus, võtke kaasa individuaalsed kaitsevahendid ja isikut tõendavad dokumendid ning minge kiiresti varjendisse. Enne korterist lahkumist hoiatage naabreid: võib-olla nad ei kuulnud signaali. Varjendisse minekul ärge tungelge. See on nende sekundite jooksul kõige ohtlikum vaenlane! Varjendi korrapidajad juhatavad teile kätte teie koha. Varjendis viibides täitke kõiki tsiviilkaitsepostide korraldusi. Pidage kinni kehtestatud korrast. Hoidke individuaalsed kaitsevahendid kasutamisvalmis. Varjendis on keelatud: vajaduseta ühest kohast teise liikuda, suitsetada, ilma loata petrooleumilampe ja küünlaid süüdata, varjendisse kaasa võtta suuremõõdulisi esemeid, kergesti süttivaid ja tugeva lõhnaga aineid, samuti loomi. Kui te kasutate kaitseks lihtsat tüüpi varjet, siis
Rinnamärk kujutas harfkannelt, mis oli asetatud puna-rohelis-valgetele põhjale; sinna olid paigutatud veel Liivi- ja Eestimaa, peoks ühendatud mõlema provintsi vapid, lisaks veel Tartu linna kui pidupaiga vapp; aastaarvud 1819 ja 1869 vappide kohal särava päikesega pidid meenutama juubelipeo tähendust- pärisorjusest vabastamist. Lauljate rinnamärkide ja koorilippude kõrval tunti vajadust eriliselt märgistada juhtivaid peotegelasi. Pidumarssalid- korrapidajad kandsid valgeid rinnalinte, muud peokorraldajad õlalinte ja peokomitee liikmed lilla-rohelis-valgel õlalindil. Ka ,,Vanemuise" tegelastel oli õlalint- punane-sinine-kollane- valge. Tartu Maarja koguduse lauljad kandsid õlalinte puna-valge-musta kombinatsiooniga, mis pidi tähistama Tartumaa rahvariiete põhivärvi, kuid tõeliselt kujutas Saksa riigilipu värve ja demonstreeris baltisakslaste riigivaenulikkust.
6. Klassijuhataja olemus varem Klassijuhataja töö oli mitmepalgeline. Kooliaasta alguses oli vaja korrastada klassiruum, seada sisse klassipäevik, anda tunniplaan, organiseerida ühistoitlustamist, jagada õpikuid ja teha muud vajalikku. Klassijuhataja ülesandeks oli õpilastelt nõuda koolivormi, pioneerikaelarätti, koolimütsi ja vahetusjalanõude kandmist. Klass ja klassijuhataja vastutasid klassiruumi ja inventari eest. Igal nädalal olid kaks õpilast korrapidajad. Vahetunnis tuulutasid klassi, pesid tahvli. Peale tunde koristasid klassi ja pesid ka põranda, seejärel andsid nad ruumi korrapidaja õpetajale üle. Veerandi lõpus oli klassis suurpuhastus. Siis pesti ka pingid puhtaks. Klassijuhataja jälgis oma õpilaste õppeedukust.Saatis koju hinnetelehti ja kirjutas tunnistused.Pidas aru puudumistest. Uue klassi klassijuhatajaks saamisel oli vaja tutvuda õpilastega ja nende vanematega lähemalt. Selleks tuli külastada kodusid.
istuma juhtusid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris, seda kõike jälgisid korrapidajaõpetajad. - Olenes õpetajast ja tema oskusest end maksma panna, samuti oskusest tundi huvitavaks muuta. Vahetundides oli küll kisa-kära, eriti suur oli tormamine söögivahetundi, siis löödi tihti üksteist lausa pikali! - Oli distsipliin, üksikuid korrarikkujaid oli ikka, aga ei mingit suitsetamist ega mööbli lõhkumist ega füüsilist vägivalda. Vägivald rohkem venelaste seas. Vahetunnis korrapidajad jälgisid, et kõik klassidest välja jalutama tuleksid. Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul? - Vanemates klassides tuli poiste poolt kiusamisi ette tüdrukute suhtes, kes olid juba rohkem kehaliselt arenenud või istuma jäänud. 22 - Kuna õppisin koos vene rahvusest lastega, siis oli vahel naginat eri rahvuste vahel. - Koolis aeti poistel juuksed vastu nende tahtmist 0-ga juuksed maha. - Koolivägivalda ei olnud
"Milliseid probleeme ma enese ees näen?" "Noh, kõigepealt pean oma aastad kätte saama." Esialgu on ühtekokku kolm aastat saanud, aga üks suurem laks olevat veel tulemas. Siin olevat see viga, et kamber on hirmus niiske, ja ega nad rohtusid ka ei saa. Mingeid vitamiine antavat, aga talle tundub, et nood on juba vanad, võib-olla maha kantud. Jalutamas saab käia ainult ühe tunni. "Istume siin osakonnas - see on nagu vangla vanglas." Isegi korrapidajad ei tahtvat nende osakonnas kohal olla. Noh, ja siis ootavat ees Murru ühes oma seitsmenda blokiga. Aga seal saavat vähemasti sporti teha." "Vabanemisel-milliseid probleeme näen?" "Noh, kõigepealt peab veel kohtutes käima, et teada, palju ma ühtekokku istuma pean." Ei, kodu on tal olemas ja ema - isa ikka ootavad teda. Nad ei karda ka seda viirust, nagu mõne teise kaaslasega on. Töökohast ei olevat praegu mõtet rääkida, liialt vara
inimesed hääletaksid uue põhiseaduse poolt (Vanemuises karjuti, loobiti paukherneid, trambiti ja plaksutati- Segati J. Tõnissoni kõnet). Ajalehes "Rahvasõnas" esilehel kirjutati sellest kuidas vabadussõjaväelased valmistuvad riigipöördeks. 19. augustil 1933 kuulutati välja kaitseseisukord üleriigilises ulatuses (J. Tõnissoni valitsus läks erru). Keelustati avalikud koosolekud, kinni pandi kõikidele erakondadele kuuluvad sõjaväelised formeeringud (Korrapidajad ja võimlemiste rühmad, põhjaküttide leegion). Keelustati ära vabadussõjaväelaste keskliidu. Kehtestati ajakirjandusele eeltsensuur. III Rahvahääletuses osalemine on vabatahtlik, kuid oli vaja kvalifitseeritud häälte enamus, vaid 51% hääleõiguslikest kodanikest. Hääletamistulemus- Poolt hääldas 73%, neist kes käisid hääletamas ehk 56% hääletatudest. Presidendi asemel Eesti pidi saama endale riigivanema, kuid tal oli sama võim kui presidendil, sest ta oli riigipea.
segadusse, kus tunni fookus sel konkreetsel hetkel olema peaks. • Asjakohane suunamine (vanematele lastele). Õpetaja kirjeldab, mida õpilane parasjagu Esmased (kuid hädavajalikud) punktid nagu näiteks see, et tööülesanne/tegevus on küsimusena teeb: „Jason (...), Jason, sa hõigud vahele ja nipsutad sõrmedega“. See kirjeldab reaalsust ja või järjestikuste sammudena tahvlile kirjutatud ning et on korrapidajad, kes jagavad töövahen- tõstab teadlikkust käitumisest. Seejärel annab õpetaja hoomamisaega, enne kui tunnustab deid (eriti rühmatöö puhul), tuleb kehtestada esimesel koolipäeval. teisi õpilasi, kes on käe tõstnud ja neid nimetab – „Jason..., Dean..., Carla..., ma näen, et Tuleb nendeks käitumisviisideks ja ebamugavusteks valmistuda, selgitades klassile, mida pee-
Tigapuu ei katsunudki Ollinole vastata, vaid ütles Indrekule: ,,Lollus on sinusugusega õigusest rääkida, sinul pole sellest veel aimugi." Ta tegi minekut. Aga lävel pöördus ta ümber ja lisas endistele sõnadele juurde: ,,Seda ma sulle siiski ei kingi, pea meeles. Kui veel juhtub, siis..." Ning Ollinole ütles: ,,Ja et sina selle üle ainult rumalat nalja heidad, seda poleks ma sinust tõesti mitte uskunud. Sest kõige pealt oleme meie ikkagi kooliõpetajad, järelevaatajad, korrapidajad, see aga seal ainult koolipoiss, sedagi mitte täiesti. Tõepoolest, ma imestan väga!" ,,Mina ei imesta põrmugi!" hüüdis Ollino lahkuvale Tigapuule järele. Aga Indrek pidi järgmisel päeval Tigapuuga kaasa imestama, kui preili temalt söögitoas küsis: ,,Kas see on tõsi, et teie läksite Tigapuuga minu nime pärast riidu?" ,,Teie nime pärast mitte, niipalju kui mina tean," vastas Indrek, kuna tal omal meelde tulid Ollino