vaesematele) Riigi sekkumine majandusse, sots. hüvede suur osakaal. Korporatism ...on poliitikakujundamise viis, mille puhul valitsusametnikud domineerivad piiratud arvu tunnustatud ja toetatud huvigruppide üle Korporatiivses ühiskonnas saavad korporatiivsed institutsioonid (tootmis- ja tööstusharud) riigi ametliku struktuuri osaks. (nt. rasketööstus, teedeehitus, transpordisektor ja üldse suure tööjõuvajadusega sektorid; ) KORPORATISMI ISELOOMUSTAB ÜLALT ALLA KULGEV POLIITILINE ALGATUS . (NÖ ÜLEMUSEL ON ALATI ÕIGUS) kORPORATIIVSE SÜSTEEMI ALUSPÕHIMÕTTEKS OLI ÜLETADA TÖÖ JA KAPITALISMI VAHELINE KONFLIKT
*valige kommunikatsioonikanalid ja planeerige tegevus meedia vallas LOBITÖÖ ABIVAHENDID *korralik seisukoht *toetus riigis,ettevõttes *usaldusväärsed eksperdid *usaldusväärne kontaktivõrgustik *luure *faktidele vastavad ja atraktiivsed dialoogimaterjalid ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- Eesti maj.poliitika väikeriigi valikuvõimalused -demokraatlik -korporatismi tüübid *liberaalne *sotsiaalne -paindlik kohandumine välismõjudele ja rahvuslik kompensatsioon Eesti maj.poliitika ints. ja vahendid -valitsus,riigikogu,eesti pank,kohus,riigikontroll -omandipoliitika *maareform *ettevõtete erastamine ja munitsiplaiserimine *elamispinna erastamine ja munitspalseerimine -fiskaalpoliitika -rahapoliitika -vahetuskursipoliitika (valuutakomitee) Kolmikliidu majanduspoliitika eesmärgid *Üldised eesmärgid *konkreetsed eesmärgid
· rahvusliku ühtsuse eelistamise klassi- ja sotsiaalsest staatusest tulenevatele huvidele ning rahvuse puhastamise võõrastest ja kosmopoliitsetest mõjudest. Rahvus on siin määratletud ühe või mitme järgmise tunnuse alusel: Ühine keel, religioon, päritolu ja/või ajalooline mälu. Oma eesmärkide saavutamiseks peavad neofasistid oluliseks distsipliini ja karmikäelist juhtimist. Neofasismi tunnustena on loetletud ka: militarismi, majanduslikku korporatismi, vastuseisu vasakpoolsetele ideoloogiatele nagu kommunism ja sotsialism, kollektivismi, riigi ülistamist, toetust autokraatsele valitsemisvormile ja juhikultust. Kõik need jooned omistatakse reeglina juba klassikalisele ehk traditsioonilisele fasismile. Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofasistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fasismil
ühiskonnas ning osalevad nii poliitilistes läbirääkimistes kui ka vastavate poliitiliste otsuste täideviimises. Eristatakse riigi- ja liberaalkorporatismi. Esimest seostatakse rohkem küll autoritarismiga. Liberaalkorporatismi või ka neokorporatismi seostatakse peamiselt tööliste, ametiühingute, põllumajanduse, usuliste jt huvigruppidega, kellel poliitilistel läbirääkimistel riigiga on privilegeeritud seisund. Korporatismi võib vaadelda ka kui funktsionaalse esinduse üht vormi (http://www.hot.ee). 3.7. Delegatiivne demokraatia See on lähedane hääletusdemokraatiale, kuid pole täielikult esindusdemokraatia, kuna valitud esindajad on oma tegevuses vabad otsustama nii nagu ise tahavad, olles piiratud vaid neil olevate reaalsete võimusuhetega. Tavaliselt selline demokraatlik valitsus, milles pole veel täielikule demokraatlikule reziimile omaseid toimivaid institutsioone ja konsolidaarsust
osalevad nii poliitilistes läbirääkimistes kui ka vastavate poliitiliste otsuste täideviimises. Eristatakse riigi- ja liberaalkorporatismi. Esimest seostatakse rohkem küll autoritarismiga nt. Itaalia fashismiga ja Portugalis Salazari diktatuuriga. Liberaalkorporatismi või ka neokorporatismi seostatakse peamiselt tööliste, ametiühingute, põllumajanduse, usuliste jt huvigruppidega, kellel poliitilistel läbirääkimistel riigiga on privilegeeritud seisund. Korporatismi võib vaadelda ka kui funktsionaalse esinduse üht vormi. (Rinne, 2013) 8 3 DEMOKRAATIA JA LIBERALISMI VÕITLUS “Demokraatia” on kreeka võõrsõna ja tähendab rahva “valitsemist”. Demos tähistab rahvast, mõnikord ka alamrahvast ehk pleebsi. Kratos viitab jõulisele valitsemisele ja erineb sellega arche-st, mis viitab pigem “juhtivale” või “originaarsele” valitsemisele, nagu näiteks sõnades “monarhia” või
(Demokraatia liigid, 2004) 3.4. Korporatiivne demokraatia „Korporatiivset demokraatiat võiks defineerida kui valitsemissüsteemi, milles riigi poolt tunnustatud korporatsioonid või assotsiatsioonid esindavad piiratud hulka tähtsamaid huve ühiskonnas ning osalevad nii poliitilistes läbirääkimistes kui ka vastavate poliitiliste otsuste täideviimises.“ (Demokraatia liigid, 2004) Eksisteerivad kaks erinevat korporatismi: riigi- ja liberaalkorporatism. Riigikorporatismi seostatakse rohkem küll autoritarismiga. Näiteks Itaalia fašismiga ja Portugalis Salazari diktatuuriga. Liberaalkorporatismi, teise nimega neokorporatismi, seostatakse peamiselt tööliste, ametiühingute, põllumajanduse, usuliste jt huvigruppidega, kellel on poliitilistel läbirääkimistel riigiga privilegeeritud seisund. (Demokraatia liigid, 2004) 10 3.5. Delegatiivne demokraatia
• 2011, jaanuar – ühinemine euroalaga, krooni käibelt kõrvaldamine • 2012- IT agentuuri rajamine Eestisse 6.1 Eesti majanduspoliitika institutsioonid • Valitsus- peaminister ja ministrid, ametid; • Riigikogu, erakonnad; • Kohtud, riigikohus; • Eesti Pank; • Riigikontroll; • Kohalikud omavalitsused Mõjutusinstitutsioonid 6.2 Väikeriigi valikuvõimalused • Demokraatlik korporatism (rahvusriik) versus vabaturg • Korporatismi tüübid: liberaalne (Šveits, Holland) ja sotsiaalne (Austria, Norra) • Paindlik kohandumine välismõjudele (globaliseerumisele) ja tasakaalustava rahvusliku kompensatsiooni (filtri) rakendamine sõltuvalt konkurentsivõimest 6.3 Erinevate valitsuste majanduspoliitikad • Savisaar – kriisi- ja üleminekuvalitsus, esimesed reformid • Vähi I - rahareform, • Laar I - uusliberaalne turumajandus, omandireform, maksureform (ühtne
rahvusliku ühtsuse eelistamise klassi- ja sotsiaalsest staatusest tulenevatele huvidele ning rahvuse puhastamise võõrastest ja kosmopoliitsetest mõjudest. Rahvus on siin määratletud ühe või mitme järgmise tunnuse alusel: Ühine keel, religioon, päritolu ja/või ajalooline mälu. Oma eesmärkide saavutamiseks peavad neofasistid oluliseks distsipliini ja karmikäelist juhtimist. Neofasismi tunnustena on loetletud ka: militarismi, majanduslikku korporatismi, vastuseisu vasakpoolsetele ideoloogiatele nagu kommunism ja sotsialism, kollektivismi, riigi ülistamist, toetust autokraatsele valitsemisvormile ja juhikultust. Kõik need jooned omistatakse reeglina juba klassikalisele ehk traditsioonilisele fasismile. Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofasistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fasismil
oli üks eugeenikaseltsi "Tõutervis" asutajatest (1924) ning Eesti rahvusliku kasvatuse kongresside (1927 ja 1935) ellukutsuja. Ta oli ka alates 1922. a karskusliidu liige ja aastatel 11 1925 1926 selle juhatuse esimees. Vilms oli 19301932 Tallinna linnavolikogu liige, 1928- 1930 oli ta Riigikogu liige (Tööerakond) Vilms asutas 1931. a Rahvusliku Töökoonduse. Poliitik Vilms pooldas korporatismi ning võitles kutsealaste kodade loomise eest. 1944. aastal emigreerus Juhan Vilms Rootsi, hiljem Argentiinasse, kus 1952. a suri. (Kalling, Ken ,,Näitlik juhtum eesti meditsiiniloost: dr Juhan Vilms ja eugeenika" Eesti Arst", URL) Kallingu sõnul ,,/../ Vilms nagu kõik eugeenikud uskus inimolemuse bioloogilisse determineeritusse ja sellesse, et neid teadmisi peab ühiskonna arenguks ära kasutama /..
kontrollitus/ allutatus n Huvirühmade võime rakendada mõjutusvahendeid (sanktsioone) n Huvirühmade legitiimsus n Liikmeskond: arvukus, esindavus, liikmete isiklik/kutsealane mõjukus, pühendumus n Raha n Juurdepääs poliitika kujundamisele: (1) otsene, (2) kaudne (avaliku arvamuse kaudu) Korporatiivne riik? ® Poliitine süsteem pole korraldatud turumudeli konkurentsi alusel, vaid hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu ® Korporatismi demokraatlikkuse hindamine on olnud erinev ® Mitte segi ajada üliõpilasühingutega Huvirühm ja erakond Suhete võimalused: ® täielik mittesõltuvus ® vahelduv toetus ® eelissuhted ® huvirühm loob erakonna ® erakonna domineerimine Erakonna mõiste n Erakond on ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideoloogia ja/või huvide kogumi kasuks otsese võimukasutuse või valimistel osalemisega n Erakonnaliigitusi
Fašistide „valgustatud“ diktatuuri muudavad mõõdukamaks monarhia, õukond ja ohvitserkond. Puuduvad natsidele iseloomulikud terror ja massiline vahistamine, salapolitsei roll on väike. Pole ka konflikti kirikuga (Laternaari leping Vatikaniga, st suveräänsuse tunnustamist 4 miljardi liiri eest). 1935 kallaletung Abessiiniale, mis annekteeritakse. Mussolini ja fašistlik partei lubasid itaallastele uut majanduslikku süsteemi korporatismi. Korporatism oli sotsialismi edasiarendus uueks majandussüsteemiks, kus tootmisvahendid jäid algselt avaliku sektori kätte, kuid neid suunas ja kontrollis riik. Läbi kogu Mussolini ajastu majanduslik seadusandlus enamasti soodustas tööstuse ja põllumajanduse klasside rikastumist lubades erastamist, rendiseaduste liberaliseerimist ja mitte-fašistlike ametiühingute laialisaatmist. Itaalial läks Depressiooni ajal
annaabi.ee 
