VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kontserdi arvustus MTp-11 Koostas: Sven Liivoja Väimela 2014 Kontsert toimus Võrumaa Kutsehariduskeskuses 31.03.2014. Esines ansambel PolePole , mille liikmed olid Arnold Chiwalala, Topi Korhonen ja helimees. PolePole on Tansaania-Soome duo, mis loodi 1998. aastal Helsingis. Nende põhiline muusikainstrument on kümnekeelne kannel, mida mängib Tansaania päritolu muusik Arnold Chiwalala (kes on ansambli helilooja, aranzeerija ning mängib ka flööti ja laulab). Kitarri mängib PolePoles Soome mitmekülgne muusik ja multiinstrumentalist Topi Korhonen. PolePole lood kõlavad nii soome kui suahiili keeles ja kannavad filosoofilist allteksti. PolePole muusika baseerub
h15 –keskmine kõrgus (m), ha – kõikide impullsside keskmine kõrgus puistu kohta (m). 8 3.4Katvuse ja lehepinnaindeksi hindamine Võrastiku katvus, aukude osakaal võrastikus ja lehepinnaindeks(LAI) on laialt levinud ökoloogilised näitajad, kui mida tihtipeale metsa takseerimisel ei mõõdeta. Laserkaneerimisel on võimalik neid tunnuseid kiiresti ja üsnagi täpselt hinnata (Korhonen et al. 2011). Mõlemad, nii katvus kui aukude osakaal võrastikus, on hinnatavad valguse hulgast, mis suudab võrastikku läbida ning jõuab maapinnale. Samas on tegemist siiski kahe erineva mõistega. Jennings et al. (1999) defineerisid katvuse, kui näitaja, mis hindab võrastiku vertikaalse projektsiooniga kaetud maapinna osakaalu kogu maapinnast. Aukude osakaalu all mõeldakse üldiselt taevalaotuse osakaalu võrastikus, vaadatuna mingis ruuminurgas. LIDARilt on võimalik
harilik põdramokk (sinine). Seentega lõnga värvimine Allikas: Helle Väärsi Seenelise meelespea! Korja ainult neid seeni, mida kindlasti tunned! Kupatamist vajavad seened kupata kindlasti (kui vaja, siis mitu korda). Seenemürgistuse korral kutsu kiirabi ja anna kannatanule juua rohkesti leiget vett. Piima ega alkohoolseid jooke ei tohi anda. Ära jäta prügi metsa maha! Kasutatud kirjandus Korhonen M. (2007). Tunne seeni. Tallinn. Jaederfeldt K. (2009). Seenelise käsiraamat. Tallinn: Sinisukk Kalamees-Pani K. & Kalamees K. (2013). Seened õppekogumik. Tartu. Evans S. & Kibby G. (2004). Seened. Kirjastus Varrak Väärsi H. Seenemaagia ehk värv ja paber seentest Seentega värvimise töötuba URL=https://www.puhkaeestis.ee/et/seentega-longa- varvimise-tootuba Taimed,loomad, seened URL=http://www.tartuloodusmaja.ee/ET/oppematerjalid_pr
Seeneliha sitke ja elastne. Põõsasjas-koraljas Kasvab kõduneval Kasvab okas-ja segametsades, okaspuupuidul,-tüvedel ja – eriti nõmme-ja loomännikutes. kändudel, vahel näivalt maaapinnal. MITTESÖÖDAV NOORELT VÄRSKELT SÖÖDAV Kasutatud allikad Raitviir, A.,Liiv, V. Maalehe väike kevadseeneraamat. Tallinn 2013 Raitviir, A. Maalehe väike seeneraamat. Eesti Ajalehed 2010. Korhonen, M. Tunne seeni. Varrak 2007. Kalamees, K., Liiv, V. 400 seent. Eesti Loodusfoto 2008. Ohtlik loodus: müüdid ja tegelikkus. Eesti Loodusmuuseum. http:// www.loodusmuuseum.ee/public/toolehed/2013_ohtlik_loodus/OL_vee bikataloog_EST.pdf Põnevaid seeneretki!
kasutavad tundraneenetsi keelt. Täishäälikuid on neenetsi keeles ainul 7, kaashäälikuid 18, lisaks 14 peenendust (vt. tabel 1) Neenetsikeel on tõsiselt ohustatud ja neenetseid kelle emakeel on neenetsikeel jääb aina vähemaks (vt tabel 2) . Neenetsite tähestik algselt põhines ladina tähestikul. 1883 aastal muudeti see kirillitsa põhiseks. (Taagepera, 1999, lk 392-393; Neenetsid, 2018) Tabel 1. Põhisõnad neenetsi keeles (peenendusmärgid märgitud ülakoma abil) (Korhonen ja Kulonen, 1991) 4 silm süda nimi kala vesi tuli säew s'ei n'umq hal'e iiq tu Tabel 2. Neenetsite rahvaarv ja neenetsikeele oskus (1995) 1.4 Neenetsite tegevusalad Peamiselt tegelevad neenetsid kalastamise ja küttimisega. Neenetsid kasvatavad ka põhjapõtru ja karusloomi
Meditsiinilises kirjanduses tähistab seda lühend IUGR(interauterine growth retardation-üsasisene kasvupeetus). Uurimustulemuste põhjal on väikesel sünnikaalul seos lapse hilisema arenguga. Kui probleeme esineb siis valdavalt motoorika, matemaatika, visuaalse analüüsi ning tähelepanu osas. Seejuures 4 matemaatika võib probleemiks nendelegi väikese sünnikaaluga lastel, kellel muu areng tundub normikohane olevat(Korhonen jt. 1997, 172, 175). 3.Antisotsiaalse käitumisega õpilased Laialdaselt võttes võib antisotsiaalset käitumist defineerida kui käitumist, mis töötab vastu sotsiaalse grupi (nt perekond, klass, kool jne) vajadustele ja funktisoonidele. Antisotsiaalne käitumine sisaldab selliseid tunnusjooni nagu hoolimatus teiste heaolu suhtes, võimetus teha koostööd, vaenulikkus, keeldumine teiste abistamisest, vastutustundetus ja usaldusväärsuse
Kolmese vastanduse võivad moodustada nii vokaalid (nt sada – saada – saada), konsonandid (nt kada – kata – katta) kui vokaali-konsonandi kombinatsioonid (nt sade – saate – saate). Foneetiliselt antakse väldet edasi aga häälikukestuste suhtega rõhulise ja rõhutu silbi piires. Eesti keele välted ei ole oma olemuselt üksikhääliku erinevad pikkusastmed, vaid tunduvalt komplitseeritum prosoodiline nähtus. Läänemeresoome-eelset rõhusüsteemi on Mikko Korhonen kirjeldanud järgmiselt: pearõhk oli alati esimesel silbil pearõhulises silbis vastandusid pikad ja lühikesed vokaalid, muudes silpides esinesid ainult lühikesed vokaalid pearõhulises silbis võis eristada seitse kvalitatiivselt erinevat vokaalfoneemi (i, ü, u, e, o, ä, a), järgsilpides ainult kaks: i ja a konsonandiga lõppesid pigem rõhulised kui rõhuta silbid.
"Ordoviitsium Eestis ja Lõuna-Soomes", 2006 Heldur Nestor, Alvar Soesoo (koostajad) "Silur Eestis", 2006 Anne Kleesment, Heldur Nestor, Alvar Soesoo (koostajad) "Devon Eestis", 2006 Anto Raukas, Atte Karhima (koostajad) ,,Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja- Eestis", 2007 Alvar Soesoo, Avo Miidel (koostajad) ,,Eesti rändkivid", 2007 Enn Pirrus (koostaja) ,,Karst Eestis", 2007 Mati Ilomets, Kai Kimmel, Carl-Göran Sten, Riitta Korhonen (koostajad) ,,Sood Eestis ja Lõuna-Soomes", 2007 Hella Kink (koostaja) "Loodusmälestised" 1-16. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn. Alates 1997 aastast. 25
Luuleaineks oli ka kohv, viin ja tubakas. Omane oli väljapoole pööratus. Värsid olid üldiselt kalevalamõõdulised, kuid esineb ka lõppriimilist. Võrreldes vana rahvaluulega oli nende luule kohmakam, vaesem, toonilt kuivem, kaledam ja sageli didaktilised. Talupojaluuletajad => põhilise osa kogus kokku K. Grotenfelt aastal 1889 antoloogiasse ,,Kaheksateist värsiseppa. Paljud olid pärit sise-Soomest, eriti Savost. Idapoolt J. Räikkonen. Kuulsaim P. Korhonen ehk Vihta-Paavo, teosed ,,Soome keelest", ,,Talupoegadele", ,,Soome Kirjanduse Seltsile". Lisaks Korhosele veel Pentti Lyytinen ja kolmik Pietari Makkonen, Olli Kylmäläine ja Antti Puhakka. Talupojaluule tähtsus tõid kirjandusse ühiskonnaklasside hääle ja vaatekoha, väljendasid omalt poolt tõusva soomekeelse kultuuri laienemist ja aateid. Kohati võib pidada neid viimasteks runolaulikuteks. HELSINGI ROMANTISMI PERIOOD
- Oluline on nii suhtluse efektiivsus kui sobivus konkreetsesse keskkonda Chen (1989) toob esile 4 dimensiooni: 1. isiklikud omadused (enesekuvand, enese avamine, rahulikkus) 2. suhtlusoskused (mõtete formuleerimise ja väljendamise oskus, paindlikkus käitumises, sotsiaalsed oskused) 3. psühholoogiline kohandumine (frustratsiooni, stressi, võõrandumise ja mitmetähenduslikkuse talumine) 4. kultuuriline teadlikkus (väärtused, tavad, normid) Korhonen (2002): - motivatsioon teistega sobivalt ja efektiivselt suhelda ning kultuuriline uudishimu - kultuuriline empaatia ja hoidumine etnotsentrismist - ebamäärasuse talumine uutes olukordades - võime ennast sobivalt avada ja interaktiivselt kuulata - teadlikkus kommunikatsiooniprotsessist - huumorimeel - võime olla kannatlik ja austada erinevusi - võime hoomata erinevusi omaenda kultuuris
allikad. Põhjamaade lihtinimene ajalooallikates Skandinaavias talurahvas ei kasutanud perekonnanimesid, vaid patronüüme, millest 19.sajandi II poolel arenesid perekonnanimed nt Svensson, Andressen, Nilssen, Finnbogadottir. Perekonnanimed olid kõrgematel seisustel nagu aadel, kirikuõpetajad, kodanlus, käsitöölised, sõdurid. Soomlastel olid (talu)rahva perekonnanimed, mis varauusajal taandusid Lääne-Soomest, aga säilisid Ida-Soomes: nt Korhonen (iidne Ida-Soome tüüp) / Virtanen (Lääne-Soome uus tüüp 19.sajandi lõpust). Põhjamaades ka talunimedest arenesid perekonnanimed 19.sajandil. Miks rahvastik hakkas kasvama 18.sajandil? ,,Elu revolutsioon" - Rahulik periood peale Põhjasõda, sõjad lokaalsed. Rahu, vaktsineerimine (rõuged) ja kartul (polnud nii külmakartlik, kui teravili ja rohkem vitamiine). Algas laste suremuse drastiline langus. Põllutulunduslik vaeste piirkondade Norra ja Soome kasv eriti kiire. Juba
Peptides with respective bio- tive components of meat (Arihara 2006a; activities are generated from native proteins Arihara and Ohata 2008). It has been reported by proteolytic digestion. Processes of protein that numerous bioactive peptides are gener- digestion for generation of peptides from ated from food proteins, such as milk, soy, meat proteins include gastrointestinal diges- fish, and meat proteins (Korhonen and tion, aging, fermentation, and protease treat- Pihlanto 2003, 2007; Pihlanto and Korhonen ment (Fig. 24.5). 2003; Mine and Shahidi 2005; Gobbetti et al. Meat proteins are attacked by proteolytic 2007). Representative bioactivities of such enzymes (e.g., pepsin, trypsin, chymotripsin, peptides are summarized in Table 24.4. elastase, and carboxypeptidase) during gas-
annaabi.ee 
