TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid
liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli.plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid.kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk lakkab ja rakk sureb, puittaimede tugevuse ja püstise asnedi tagavad peamiselt rakukestad. Rakukest-kaitseb rakku välismõjude eest, annab taimerakule kuju ja tugevuse, kaitseb rakku siserõhu e turgori eest. Ainevahetus väliskesk ja raku vahel toimub rakukesta pooride kaudu. Gaasid ja vesi saavad difusiooni ja osmoosi abil rakukestast vabalt läbi. Naaberrakkudega on taimerakud ühendatud plasmodesmide kaudu
rakuvaheainet Lihaskude südame-, vööt-, sidelihaskude ; võime kokkutõmbuda ; pikad rakud moodustavad kimpe Epiteelkude rakud väga tihdelat koos, puudub rakuvaheaine TAIMERAKK RAKUKEST: koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. · Ainevahetus · Kaitse · Kuju ja tugevus Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklid, kirisseeemned). Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. VAKUOOL ainult taimerakkudes · Vee reservuaar · Kindlustab raku siserõhu ehk turgori · Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid · Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid nii aitavad loomad levitada seemneid. · Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse
elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni. Tuumake – ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi (RNA) rRNA ja ribosoomide moodustumine. Taimerakk Rakukest – koosneb tselluloosist ; kaitseb rakku välismõjude eest, annab rakule kuju ja tugevuse, ainevahetus, kaitse ; eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklid, kirsi seemned) ; rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub Vakuool – membraaniga ümbritsetud mahutid raku sees ; vee reservaar, kindlustab raku siserõhu, nooremate rakkude vakuoolides on toitained/vanemates jääkained ; võivad sisaldada ligimeelitavad/eemale tõukavaid aineid Plastiidid kloroplast – sisaldab klorofülli, põhiülesanne on fotosüntees, leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome
tsütoplasma vahel. Tuum on sinna ER'i kanalitest ja tugevuse. Omab poore, mille täidetud tsütoplasmaga, kus erituvad sealt põikeste abil. kaudu toimub ainevahetus on DNA-,RNA- ja valgu Lüsosoomid väliskeskkonnaga. Vananedes molekulid. Tuumas asub ühekihilise membraaniga muutub paksemaks, kuni tuumake, kus toimub rRna ja ümbritsetud lõhustuvaid lõpuks korgistub, ainevahetus ribosoomide moodustumine. ensüüm sisaldavad lakkab-rakk sureb. Kaitseb See on muust tuumast organellid. Moodustuvad rakku välismõjude eest. tihedam ja paistab golgi kompleksis. Suurus on Tagab kindla asendi. Kaitseb mikroskoobis tumeda alana. 0,25-0,5m. ühes rakus kuni raku siserõhu eest. Kromosoomid on nähtavad paarsada. Primaarsed- Tsentrosoom/Tsetrioolid
Noortes rakkudes on neid mitu, rakkude kasvades ja vananedes rakud suurenevad ja liituvad. Samuti võib rakumahl sisaldada mitmesuguseid värvaineid, millest oleneb paljude õite ja teistegi taimeosade värvus. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku siserõhu. Lisaks rakumembraanile ümbritseb taimerakku rakukest. See annab taimele tugevuse ja kindla kuju. Noortel rakkudel koosneb rakukest peamiselt tselluloosist, vananedes rakukest puitub või korgistub. Rakk paljuneb jagunemise teel, ühest rakust tekib kaks tütarrakku. Enne raku jagunemist pärilikkusaine kahekordistub, seejärel pärilikkusaine koondub, raku edasisel jagunemisel tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber moodustuvad rakutuumad. Tsütoplasma jaguneb kaheks ja kattub rakkumembraaniga, taimedel ka rakukestega. Koeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitusega rakkude moodustatud kogumikke
Rakukest esineb peaaegu kõkidel rakkudel seene- ja taimerakkudel. Loomarakkudel paraku aga rakukest puudub. Rakukest koosneb enamasti tselluloosist või kitiinist. Väga paksud rakukestad on näiteks pähklitel ja kirsi seemnetel. Rakukest loob tugeva toese taimele. Golgi kompleks aitab kaasa rakukesta moodustamisele. Läbi rakukesta ained neelduvad ja väljuvad rakust. Rakukestadel on võimalik venida elastselt ja plastiliselt raku siserõhu tõtttu. Kui rakk vananeb, siis rakukest korgistub või puitub. Rakukest aitab rakul säilitada oma kuju. Rakukesta ülessanded: 1) Kaitseb rakku välismõjude eest. 2) Annab rakule kuju ja tugevuse. 3) Kaitse siserõhu eest. Rakukest on väljatoodud üleval vasakus nurgas. 7 Tsütoplasma
LOOMARAKK Loomarakk ümbritseb ainult membraan membraanis kolesterool Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist vajalik raku jagunemiseks Algloomadel: viburid ja ripsmed TAIMERAKK Taimeraku rakukest koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Ülesanded a) ainevahetus b) kaitse c) kuju ja tugevus Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub Osmoregulatoorne vakuool 90% taimeraku massist kindlustab raku siserõhu e. turgori vee reservuaar noortemate rakkude vakuoolis on toitained vananenud rakkude vakuoolis jääkained selles toimuvad lõhustumisprotsessid viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid sisaldavad lahustunud pigmente ja alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse Plastiidid Kahemembraansed organellid
Tsentrosoom Paikneb tuuma läheduses ja koosneb kahest silindrilisest tsentrioolist. Loomses rakus (osades seenerakkdes) on üks tsentrosoom, mis osaleb rakkude paljunemisel. Raku jagunemisel moodusatavad tsentrioolid kääviniidistiku, mis siirdavad jagunenud kromosoome. Taimerakk Rakukest Esineb taime- ja seenerakkudel. Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on kest õhuke, raku vananedes kest järjest pakseneb, lõpuks kas korgistub või puidustub. Taimeraku kestades on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Naaberrakkude tsütoplasmad ühenduvad tsütoplasmavaatide ehk plasmoesmide kaudu. Funktsioonid: Kaitseb väliste mõjutuste eest Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse ning taimedel püstise asendi Kaitse rakku siserõhu (turgori) eest Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnetel). Vakuool Ühekihilise membraaniga ümbritsetud struktuur, mis sisaldab vesilahustunult varu- ja
ja nende ümberpakkimine. Mitokonder. Varustab rakku energiaga. Sisaldab autonoomset DNAd ja RNAd. Tsütoskelett. Rakule kuju andmine (valkude abil) ja rakkude muutumise kindlustamine. Raku tugi- ja liikumissüsteem. TAIMERAKK Rakukest. Koosneb põhiliselt tselluloosist. Ülesanne: ainevahetuse tagamine, kaitse, kuju hoidmine, tugevus. Eriti tugev rakukest on kivisrakkudel pähklitel, kirsiseemnetel, pirnide sees. Raku vananemisel rakukest korgistub või puitub. Plastiidid. Kromoplastid punased. Ainevahetuslik funktsioon. Aitavad putuktolmnejatel neid paremini märgatavamaks muuta. Kloroplastid rohelised (klorofüll), viivad läbi fotosünteesi suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valguse abil. Leukoplastid värvitud, talletavad varuaineid. Vakuoolid. Magusad! Vakuoolid kindlustavad raku siserõhu taime siserõhk ehk turgor. Kui
(mitokonder, plastiidid) organoid spetsialiseeritud talitlusega raku osa (viburid, ribosoomid) Taimeraku ehituslikud iseärasused 13 - Rakukest koosneb tselluloosist, ligniinist või bektiidist. - Kestades palju poore, mille kaudu toimub ainevahetus. - Naaberrakud ühendatud tsütoplasma väätide kaudu. Ülesanne - Kaitseb , annab kindla kuju ja tugevuse Vananedes rakukest korgistub või puitub 2) Vakuoolid - Ühekihilise membraaniga ümbritsetud organell - Noores rakus mitu väikest vakuooli, mis vananedes ühinevad suureks keskvakuooliks - Ülesanne vee reservuaarid, kindlustavad raku sise... ehk turgoreid, sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi aineid + jääkaineid 3) Plastiidid - Kahemembraansed organellid - Taimerakus 3 tüüpi plastiide a) Kloroplastid glorofüll, põhifunktsioon fotosüntees
valkude biosüntees ja transport Golgi kompleksi rakk on kandiline) o Rakkude vahel on õhuruum 2. Golgi kompleks Koostis tselluloos ja ligniin Membraansete torukeste süsteem, mis paiknevad üksteisega Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub kohakuti ja mis sisaldavad lüütilisi (lagundavaid) ensüüme 3. Taimeraku keskel on osmoregulatoorne vakuool Ülesanded: Ülesanne säilitada taimerake siserõhk e. turgor o Valgu töötlus (ahelalõpud eemaldatakse), pakkimine (saavutab Selles on vee- ja mineraalainete tagavarad, toimuvad
Nikotiin, atropeen, solaniin, niniin, stühiin, morfiin, papaveriin. Fenoolsed ühendid – fenooli tuumaga ühendid, sekundaarse ainevahetuse tulemusena. a) Aromaatsed ühendid (monofenoolid): vanilliin, kohvhapped, kumariin b) Oligofenoolid: flavanoidid, antotsüaanid c) Polüfenoolid: ligniin, parkained TAIMERAKU EHITUS – ORGANELLID Plastiidid, suur tsentraalvakuool ning rakukest on ainuomased tunnused taimerakule. *Rakukest: koosneb põhiliselt tselluloosist, rakkude vananemisel kest korgistub või puitub. Kaitse- ning tugifunktsioon; ainevahetus. *Vakuool: vee reservuaar, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained ning vananenud rakkudes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool suureneb raku vananedes. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid – nii aitavad loomad levitada seemneid. *Plastiidid: kahemembraansed organellid
Mitokondrid tagavad hingamise raku tasandil. Mitokondrites toimub ATP süntees. Tsütoskelett: on võrkjas struktuur, mis moodustab raku paindliku sisetoese, annab rakule vormi. Tsentrosoom: 1 tsentrosoom moodustub 2 tsentrioolist, tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Tsentrioolid on olulised raku jagunemisel. TAIMERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED Rakukest: kaitseb väliste mõjutuste eest. Annab rakule kindla kuju ja tugevuse. Kaitseb rakku siserõhu eest. Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. Vakuoolid: on vee reservuaariks, kindlustavad siserõhu. Nooremates rakkudes on vakuoolides toitained, vanemates jääkained. Mürkainete, mahlade säilituskoht, kaitseks ärasöömise eest. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid struktuure, aitamaks seemneid levitada. Plasiidid: Kloroplastid: 2 membraani, sisu täidab valguline vesilahus strooma. Stroomas on lamedad membraansed
juurekarvad(tekivad epipleemi väljakasvudena). Seda nimetatakse ka imavaks vöötmeks · Külgjuurtevööde Juure primaarne ehitus (EKSAMIL) Kudede eraldumine toimub imavas vöötmes, on tekkinud esimeristeemi rakkudest ja seetõttu nimetatakse seda ehitust primaarseks. Eristatakse juure kesksilindrit ja esikoort, mis on kaetud juurekarvakestega. Esikoore välimine kiht on eksoderm, mis korgistub ja omab kaitseülesannet. Järgneb põhiparenhüüm. Esikoore sisemine kiht on endoderm, rakud puituvad ja omavad kaitseülesannet. Rakud on ühekihilised. Selleks et vesi saaks silindrisse on endodermis mittepuitunud läbilaskerakud. Kesksilindris on elusad rakud, mida nimetatakse peri tsükliks, mille ülesandeks on külgjuurte ja lisapungade moodustamine. Kesksilindri keskosal on radiaansed puidurakud, mis ulatuvad läbilaskerakkudeni. Juure sekundaarne ehitus
säsikiired on kõige nõrgemaks rakuliseks ühendiks puidus. Puidurakuline ehitus: · Vaadates puitu mikroskoobi all võib veenduda et puidul on rakuline ehitus. · iga noor ja elav puidurakk koosneb rakukestas mille sisemuses on protoplasma ja rakutuum. · noore raku sein kujutab endast 0,001 mm paksust tsellluloosikilet,edasine areng suurendab rakuseinapaksust protoplasma arvel.osadele rakkudest rakusein puidustub osadele korgistub. · keskelt läbi 10 puiduraku kohta 1 koorerakk .väljaarenenud puiduraku risttlõige on põhimõtteliselt järgmine.rakude vaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad ligmiinist.juurde kasvanud rakusein koosneb peamiselt tselloloosis.tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiu ehk fribriidid.mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihi.fribille ümbritseb kilena puidust leiduv seotud niiskust .
annaabi.ee 
