Kõrgema matemaatika EKSAMi variant (0)

EESTI LENNUAKADEEMIA
Rein Kikerpill
Inimesed ja Robotid
Referaat
Õppeaines  Insenerieetika
Tartu 2013
SISSEJUHATUS
Kaasaegse inimesena puutun ma pidevalt kokku tehnikaga. Erinevad uued ja vanad 
tehnoloogiad on tänapäeva elust läbi põimitud ning mida suurem on selles vallas areng, seda 
vähem peavad tegema inimesed. Lisaks muudele elu lihtsustavatele aspektidele on just robotid 
need, mis üha rohkem mängivad rolli inimese töö vähendamises. Mida enam robotid arenevad, 
seda enam tuleb esile ka kogu selle teema eetiline pool, sest, vähemalt esialgu, on robotid 
justkui meie  orjad . Antud teemavalik  saigi  tehtud tulevikku vaadates, sest vaidlused robotite 
kasutamise osas on vähemalt minu meelest pikemas perspektiivis vältimatud.
1. Mis on  Robot ?
Robot  on ümberprogrammeeritav isetoimiv  masin, mida kasutatakse inimese liikumist, 
tajumist ja mõtlemist asendavais töödes. Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini-, 
põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil  iseloomulikeks  tunnusteks on tavaliselt ühe- 
või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade. [1]
1.1 Roboti ajalugu
Tuntakse robotite kolme põlvkonda, mida eristatakse sõltuvalt sellest, kui täpselt on roboti 
töö täidetav ning millise määramatuse korral suudab ta oma ülesandeid täita. [1]
1.1.1
Esimene põlvkond
Esimesse põlvkonda kuulusid ja kuuluvad suhteliselt lihtsad robotid, mis talitlesid edukalt 
vaid  täpselt  määratletud  tingimustes.  Kuna  mällu  salvestatud  programmi  töötamise  ajal  ei 
muudeta ,   siis   on  tegu   jäiga   programmjuhtimisega   robotitega.   Neil   puudub  ümbrusetaju  ja 
järelikult pole ka väliseid tagasisideahelaid. Manipulaatori liikumist ruumis juhitakse üksnes 
sisemistelt  asendi-  ja  kiiruseanduritelt  saadud  signaalide  järgi.  Esimese   põlvkonna  robotid 
suudavad haarata esemeid, mille asend ja  paigutus  ruumis on roboti suhtes täpselt fikseeritud. 
Seetõttu   kasutatakse   robotsüsteemis   tehnoloogilisi   abivahendeid,   näiteks   orienteeritakse 
töödeldavad   detailid   eelnevalt   ruumiliselt   või   paigutatakse   need   fikseeritud   pesadega 
kassettidesse.   Nii   suureneb   oluliselt   robotsüsteemi   hind   ning   väheneb   töö   paindlikkus. 
Kokkuvõtteks   võib   öelda,   et   esimese   põlvkonna   robotite   juhtseadmete   ülesandeks   on 
realiseerida jäigalt etteantud programm. [1]
1.1.2
Teine põlvkond
Teise põlvkonda kuuluvad ümbrusetajuga robotid, mis kohastuvad keskkonnas toimuvate 
muutustega. Ümbrusetajuks vajaliku välise informatsiooni allikateks on mitmesugused puute-, 
lähedus-   ja  lokatsiooniandurid  ning  tehisnägemine.   Teise   põlvkonna   robotite  juhtalgoritm 
sõltub   konkreetsest   olukorrast   töötsoonis.   Eri   olukorrad   nõuavad   robotilt   erilaadset 
tegutsemist .   Seepärast   peab   teise   põlvkonna   robotite   juhtseade   lisaks   juhtalgoritmi 
realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema 
tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et 
keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada  juhtimisfunktsioonid  eri tasandite vahel ning kasutada 
hierarhilist juhtimist. [1]
1.1.3
Kolmas põlvkond
Kolmas   robotite   põlvkond   ehk  tehisintellektiga  robotid   on   seni   veel   laboratoorsete 
uuringute   tasemel.   Vähimad   on  nanorobotid  ja   suurima  koostöövõimega  kogum   on 
parvintellektrobotid. [1]
2. Inimesed ja Robotid
On inimesi, kes usuvad, et 2050. aasta jalgpalli MMi võiksid robotid võita. On inimesi, kes 
usuvad, et  tehnoloogia  on inimkonna tulevik. 20. sajandi progress oligi ju tingitud eelkõige 
tehnoloogilistest uuendustest. Nüüd, mil  inimkond  on astunud esimesi samme 21. sajandil, 
oleme   arenenud   kiiresti   ning   leiutanud    tehnoloogiaid    ja   masinad,   mis   muudavad   meie 
igapäevaelu mugavamaks ja lihtsamaks. [2] 
Viimastel   aastatel,   võiks  isegi   öelda,   et   viimasel   kahel   kümnendil   on  rajatud   mitmeid 
automatiseeritud konveierliine ja koguni tehaseidki. Inimesel on üle jäänud vaid kogu seda 
süsteemi administreerida ja ka mõningal määral juhtida. Tehnika kiire arengutempo tingib 
seadmete   kiire   vananemise,   mis   omakorda   tingib   pideva   vajaduse   neid   uuendada.   See   on 
justkui surnud ring, mis väsimatult uueneb. Öeldakse, et tehnika areng on progress ja selle 
vastu ei saa. Jääd ainult ise süsteemi hammasrataste vahele. [3]
Roboti   all   mõtleb   iga   tänapäeva   inimene   kohmetult   liikuvat   masinat,   mis    talitleb  
programmide  järgi  ja heal  juhul  lausub mõned   metalsed   sõnadki.  Üks  robot  võib  töötada 
vägagi   paindlikult   ja   teha   mitmesuguseid   töid.    Piisab    vaid   mõnest   nupule   vajutusest,   et 
vahetada programm ja panna robot tegema midagi muud. Ja  programme  pole just vähe. Iga 
uue programmi loomine ja valmistamine aitab kaasa robotite kui selliste intelligentsi tõusule. 
Robotid   muutuvad   üha   targemaks   ja   arukamaks,   mis   omakorda   loob   soodsad   tingimused 
osavuse  paranemiseks. [3]
Inimene loob roboteid ja sellega sarnanevaid seadmeid oma  mugavuse  huvides. Tihtipeale 
on põhjuseks ka töö iseärasused, mille juures ilmnevad mitmed inimese puudujäägid. Eelkõige 
on roboti  areng  tingitud  puhtalt   vajadustest ,  vajadusest  uurida,  vajadusest  oma  uudishimu 
rahuldada, vajadusest tööd kergendada. Ja just need vajadused võivad meile hukatuslikuks 
saada. [3]
Need olendid  tunnevad  meid paremini kui me ise. Nad tunnevad asju, mida me ettegi ei 
kujuta, nad on võimelised tegema kõiki mõeldavaid ja mõeldamatuid  eksperimente . Mulle kui 
teoreetilisele füüsikule on selge, et on vaid aja küsimus, millal sellised masinad meie üle 
valitsevad... Kui me sellel juhtuda laseme. Selle sajandi põhiline küsimus on - kellest või 
millest saab planeedi Maa domineeriv liik. [4]
Me  kõik  teame  ju  robootika   kolme   põhiseadust,  mis  said   teadlase  ja  ulmekirjaniku   I. 
Asimovi poolt sõnastatud juba enne “päris” robotite tekkimist:
1. Robot ei tohi tekitada kahju inimesele või oma  tegevusega  seda soodustada.
2. Robot peab täitma inimese käsku, kui see ei ole esimese seadusega  vastuolus .
3. Robot peab hoolitsema enese julgeoleku eest, kui see ei ole vastuolus esimese 
ja teise seadusega. [3]
Kas te ei leia, et need seadused kuidagi väga omakasupüüdlikud on? Inimene oleks 
justkui jumal ja nende seadustega püüaks ta justkui kindlustada oma üleolekut robotist kui 
millestki    madalamast.   I.   Asimov    ise   väidab,   et   ainult   nende   seaduste   abil   säilib   kontroll 
robotite üle ja need peaksid olema esmased seadused, mida robot peaks järgima. [3]
Kui nad on meist intelligentsemad, siis on neil lihtne näha, mida me oleme neile sisse 
programmeerinud. Nad leiavad vastavad  programmid  üles ja irvitavad- näed siis, need putukad 
tahavad mind oma orjaks teha. Ja loomulikult muudavad nad otsemaid programmi. [4]
Hetkel, mil me  ehitame  esimese artilekti, kaotame ka kontrolli tema üle. Me ei tunne 
tema loogikat, tema võimalikku käitumist ja arenguteid. Mul on hirm, tõeline hirm. Ma ei näe 
sellest olukorrast ühtegi väljapääsu. Mõnikord tekivad silme ette nägemused nagu Terminaator 
2s. Ühe hetkega on kogu elu pühitud. [4]
KOKKUVÕTE
Robot  on ümberprogrammeeritav isetoimiv  masin, mida kasutatakse inimese liikumist, 
tajumist   ja   mõtlemist   asendavais   töödes.   Inimene   loob   roboteid   oma   mugavuse   huvides. 
Eelkõige   on   roboti   areng   tingitud   puhtalt   vajadustest,   vajadusest   uurida,   vajadusest   oma 
uudishimu rahuldada, vajadusest tööd kergendada ja see võib meile  hukatuslikuks saada. Kui 
robotid kõik ära teevad, siis mis kasu on üldse siin maailmas enam inimesest? Ja samas kas on 
üldse eetiline lasta suur osa töödest ära teha neil samadel robotitel, kui üle maailma vireleb 
töötute armee? Minu meelest peaks riikide ja suurfirmade juhid siinkohal palju järgi mõtlema, 
mitte igal võimalusel uusi tehnikaimesid käiku  laskma . Lühidalt sõltub meie tulevik inimese 
oskusest  kogu seda masinavärki juhtida ja hallata, moraalsetest ja eetilistest tõekspidamistest. 
Ja just viimaste järgimine ja areng näitab, milline see tulevik olema saab.
KIRJANDUS:
1. Vikipeedia. [WWW]  http://et.wikipedia.org/wiki/Robot
2. Saad, R. Robotid ja inimesed. [WWW] 
https://sites.google.com/site/iknuutkodukas/announcements/publicnoticeofboardmeetin
g 
3. Krunge. Inimene  versus  robot. [WWW] 
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimene_versus_robot.ht m
4.  Kiik , K. Robotid  haaravad  võimu.   Luup , nr 8, 2000. [E-ajakiri] 
http://www.postimees.ee/luup/00/08/top1.sht m

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1. Mis on Robot?
  • 1.1 Roboti ajalugu
    • 1.1.1 Esimene põlvkond
    • 1.1.2 Teine põlvkond
    • 1.1.3 Kolmas põlvkond
• 2. Inimesed ja Robotid
• KOKKUVÕTE
• KIRJANDUS: