Seda ehitati 12 aastat ja see oli 32 meetrit kõrge. See hävis maavärinas 227 aastal eKr ning selle jäänuseid pole leitud. Samuti hävis maavärinas Pharose tuletorn Aleksandria sadamas. Need kõik kuulusid vanaaja seitsme maailmaime hulka. Skulptuuris said kreeklased paremini väljendada oma huvi inimese vastu. Kreeka skulptuuris domineeris vabaplastika. Arhailises skulptuuris ilmnes algselt mõjusid egiptuse kunstist. Peamiselt tehti riietatud neidude kujusid koresid ja alasti noormehekujusid kuroseid. Kreeka skulptuur arenes realismi suunas. Kunsti klassikalisel kõrgajastul osati kujule anda erinevaid poose. Üks parimaid näiteid on Myroni ,,Kettaheitja", 5. saj eKr, kus kunstnik on kujutanud sportlast kõige pingelisemal hetkel. Kujur Polykleitos töötas välja täiusliku inimese proportsioonid. Klassikalise ajastu kõige kuulsam kujur oli Pheidias, kelle valmistatud on istuva Zeusi kuju Olümpias. See kuju oli üks maailmaimedest
Peatempliks Parthenon, ehitatud 5 saj II poolel eKr selles asus krüselfantiintehnikas suur Athena kuju. Mäele viis väravaehitus e. propüleen. Skulptuur. 7 saj. 5 saj. eKr . arhailine ajajärk : lihtsamad, jässakamad skulptuuri. Iseloomustab: 1) jäigad poosid 2) käed rusikas 3) käed vastu külgi 4) tihti üks jalg teisest eespool 5) tõsised näod, suunurgad veidi ülespoole irve. 6) imelikud lokid. Enamasti kujutati alasti noormehi e kuroseid ja maani ulatuvas riietuses naisi e koresid. Ilmekaim skulptuur: ,,Vasikakandja". 5 saj. eKr toimus suur muudatus: klassikaline ajajärk: 1) õpiti väga täiuslikult kujutama inimkeha õiged proportsioonid, loomulikud liigutused ja näoilmed, valitsema hakkas looduslähedane stiil. 2) lahendati nõjajala e kontraposti probleem tasakaalupunkt vajab tuge, nõjatudes ühele jalale tekib tasakaal. 3) skulptuure oli võimalik keerata ja anda neile keerukaid poose. Nt: Myron ,,Kettaheitja".
Materjalid – marmor ja pronks. Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi (sageli moonutatud, marmor vajas suuremat toestuspinda kui pronks). Arhailine skulptuur Egiptuse mõjutusega – jäik kehahoiak, üks jalg teisest eespool, käed kõrval, pilk suunatud ettepoole. Näol nn. Arhailine naeratus. Põhiliselt tehti alasti noormehekujusid – kouroseid ja riietatud neiukujud – koresid. Nende kujude erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas: Meheideaali kehastuseks on alasti atleet Naise ilu seostus riiete, ehete ja soenguga Skulptuur klassikalisel ajastul Kujud realistlikud, näol selge ilme. Kujunes välja nn. Klassikaline näotüüp, puudus isikupära (tähtis väline külg, mitte sisemus). Täiustus lihaste modelleerimine, keha proportsioonid olulised.
säilinud, kuna need varastati, sest olid tehtud kallist materjalist), mis on valmistatud puidust, kullast ja elevandiluust. Selle templi arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Akropol koosnes väikestest templitest, nt joonia stiilis Nike tempel Arhailine skulptuur: · jäigad poosid, käed rusikas, üks jalg eespool, suunurgad ülespoole suunatud · kujutati alasti noormehi e. kuroseid ja maani ulatuvas riietuses naisi e. koresid · üks tuntumaid skulptuure on ,,Vasikakandja" · Egiptuse kunsti mõjutused Klassikaline skulptuur: · õpiti kujutama inimkeha täiuslikult · õiged proportsioonid, loomulikud näod ja liigutused · looduslähedane laad · lahendati kontraposti probleem(jalad harkis, üks jalg eespool) · skulptuurid muutusid elulisemaks, loomulikumaks, kuna avastati tasakaalupunkt · kujunesid mitmed koolkonnad: Ateena: tähtsaim meister Pheidias(kasutas
relvi kuldplekiga, kuju silmad olid värvilistest kividest. (Athena ja Zeusi kuju). Kreeka skluptuuri moodustavad ehitisega seotud reljeefid ja kujud, vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailine aeg - kuoros mees, kore naine. Neis on tajutav Egiptuse kunsti mõju; keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised; kreeklaste anatoomia oli kohmakas. Ideaaliks oli sportlik,lihases keha, kuoroseid kujutati alasti, koresid riietatuna. Mehe ideaaliks oli atleet,naistel riietus,ehted ja soengud. Eestpoolt vaadeldavad. Klassikaline aeg kaob tardunud poos, keerukamad liigutused, ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ja näod muutuvad rahulikeks ja tõsisteks. Hakati nn. kontraposti kasutama tugijalg (toetumine ühele jalale jne). POLYKLEITOS 'e ''odakandja'' ja MYRON'i ''kettaheitja''Kõrgreljeef, mis mõjub mahulise teosena eespoolsed kujud on rohkem välja raiutud kui tagumised.
Ilu- ja harmooniareeglid: Väärtustasid sporti ja vaimse kultuuriga tegelemist. Võrreldes Egiptusega oli inimkeha kreeklaste jaoks tähtis. Vanakreeka mees pidi olema sportlik, atleetlik. Naise puhul väärtustati naiselikkust ning pandi rõhku soengule ja riietusele.(Venus, Aphrotite) Periodiseering: (võrdlemine läbi skulptuuride) + Skulptuur: ARHAILINE AJASTU skulptuurid olid kohmakad, jäigalt seisvad, palju on leitud kouroseid ( alasti noormehe kuju) ja koresid(pikkades, volditud rüüdes noored naised), käed külgedel, otsevaade, üks jalg teisest eespool. KLASSIKALINE AJASTU loodi palju jumalakujud(jumalaid kujutati nagu inimesi, tihti võib leida akte, et paremini keha esile tuua.), kasutati kontraposti, liikuvad ja loomulikud kujud, ilmekamad, keerukamad liigutused Polykleitose "Odakandja" Myroni "Kettaheitja" HELLENISTLIK AJASTU emotsionaalne, sageli erootilise alatooniga, rahutum, tundeküllasem; kirgede, kannatuste, piinade kujutamine
läheduses tähtsaim ehitis Athena Prmachosele pühendatud dooria stiilis tempel Pathenon. Templi ehitasid Iktinos ja Kallikrates. Hilisem ehitis on Erechtheion, kus on sammasteks naiste kujud. Skulptuur Domineeris vabaplastika (igast küljest vaadeldav kuju), mida valmistati pronksist, hiljem marmorist. Arhailises skulptuuris oli tunda Egiptuse möju, ainuke arinevus oli nn alaline naeratus. Pöhiliselt tehti alasti meestekujusid kuroseid ja riietatud naistekujusid koresid. Kreeka skulptuur aga iseseisvus kiirest ja arenes realismi suunas. Juuste lokid muutusid loomulikumaks, naeratus asendus rahuliku ilmega, kujunes nn klassikaline näotüüp kitsas nina laubaga ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu. Klassikalisel ajal ehk körgajastul olid tuntumad skulptorid ja teosed: Myron ,,Kettaheitja" (asend on ilmekas ja dünaamiline, tundeid ei tohi näidata), Polykleitos ,,Odakandja", teos ,,Kaanon" (tähtis on
relvi kuldplekiga, kuju silmad olid värvilistest kividest. (Athena ja Zeusi kuju). Kreeka skluptuuri moodustavad ehitisega seotud reljeefid ja kujud, vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailine aeg - kuoros mees, kore naine. Neis on tajutav Egiptuse kunsti mõju; keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised; kreeklaste anatoomia oli kohmakas. Ideaaliks oli sportlik,lihases keha, kuoroseid kujutati alasti, koresid riietatuna. Mehe ideaaliks oli atleet,naistel riietus,ehted ja soengud. Eestpoolt vaadeldavad. Klassikaline aeg kaob tardunud poos, keerukamad liigutused, ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ja näod muutuvad rahulikeks ja tõsisteks. Hakati nn. kontraposti kasutama tugijalg (toetumine ühele jalale jne). POLYKLEITOS 'e ''odakandja'' ja MYRON'i ''kettaheitja''Kõrgreljeef, mis mõjub mahulise teosena eespoolsed kujud on rohkem välja raiutud kui tagumised.
Skulptuur Kreeka skulptuuri eripära oli vabaplastika. Hakati kasutama ohtralt marmorit. Arhailises skulptuuris oli veel võõraid mõjusid, eelkõige egiptuse kunstist (sama juuste stilisatsioon, jäik kehahoiak ja saamatult kujutatud jalaaste). Näoilmes on üritatud anda edasi rõõmsat meeleolu, venitades suu naljakas ja naiivseks muigeks. Põhiliselt tehti alasti noormehekujusid kuroseid ja riietatud neiukujusid koresid. Kiiresti areneti realismi suunas. Lokid muutusid loomulikuks, naeratust asendas rahulik selge ilme, tekkis klassikaline näotüüp. See nägu ei muutunud pikka aega, sest kunstnikku ei huvitanud konkreetne inimene vaid inimene üleüldse. Klassikalisel ajastul osati kujule anda erinevaid poose. (nt Myroni ,,Kettaheitja"). Täiustus lihaste modelleering, Polykleitos töötas välja ideaalse inimese proportsioonid. Kuulsaim kujur oli Pheidias, kes lõi istuva Zeusi kuju ja Ateena akropoli
Tervikuna muutus arhitektuur mitmekesisemaks, ühendati eri stiile, lisandusid idamaised mõjud ning hooned muutusid toretsevaks, dekooriga ülekuhjatuks. Skulptuur Kreeka skulptuuri eripära varasematega võrreldes oli vabaplastika domineerimine. Alates 6.sajandist eKr kasutati enim marmorit. Arhailises skulptuuris on valdavad egiptuse mõjud. Keha hoiak ja ehitus on egiptuse pärane, kuid näod on naiivselt naerul. Põhiliselt tehti alasti noormehekujusid kuroseid ja riietatud neiukujusid koresid. Kreeka skulptuur iseseisvus kiiresti ja arenes realismi suunas. Kujunes nn klassikaline näotüüp kitsas nina laubaga ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu. Kunstniku ei huvitanud mitte konkreetne inimene, vaid inimene üldse, inimene oma parimas variandis. Klassikalisel ajastul osati juba skulptuurile anda kõikvõimalikke poose, parim näide Myroni ,,Kettaheitja" (säilinud rooma marmorkoopiad). Täiustus lihaste modelleerin
annaabi.ee 
