RAVI Põhiliseks ravimeetodiks on tuberkuloosivastased preparaadid. Rakendatakse ka üldst ravi - köhapärssivad ained, kaasuvate haiguste ravimine, alkoholitarvitamise ning suitsetamise keeld. Haige peab läbima kuuekuulise ravikuuri. Oluline on ravikuur lõpuni teha, kuna tuberkuloos muutub ravimite suhtes resistentseks ja inimene haigestub uuesti. Kui haige on saanud ravi, ei nakata ta enam teisi. Kirurgilist ravi (kahjustatud kopsuosa eemaldamine) kasutatakse suhteliselt vähe. Riskitegurid Tuberkuloosi haigestumise riskigruppide hulka kuuluvad nõrgestatud immuunsüsteemiga inimesed: tsütostaatilist (organismi rakke hävitavat) ravi saavad vähihaiged, hormoonravi saavad inimesed, patsiendid peale elundi siirdamist. Samuti on suurem risk haigestuda toitumishäirete põdejail ning vaktsineerimata lastel. Tuberkuloosi riskifaktoriteks võib lugeda ka alkoholismi, vanglas viibimist, steroidide kasutamist ja suhkurtõbe.
parem kops ja vasak kops . Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla, kesk ja alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja sellel on üla ja alasagar. Sagarate vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad (bronhopulmonaal)segmentideks (paremas kopsus on 10 segmenti ja vasakus 9), mis koosnevad sagarikkudest. Iga sagar, aga ka segment on funktsionaalselt iseseisev kopsuosa, omades omaette bronhi, arterit ja veeni. Kopsu kõige väiksemaks anatoomilisfunktsionaalseks ühikuks on kopsualveoolid e. sombud, mis teostavadki kopsude peamist ülesannet gaasivahetust. Funktsioon Gaasivahetus 7. Kopsude vereringesüsteemid, nende funktsioon Esimene veresoonte süsteem teostab kopsudele spetsiifilist hingamisfunktsiooni (s.o. väike vereringe), mis koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest ning nende harudest. Kopsuarterite
Tuberkuloos on ravitav haigus, kui see diagnoositakse õigeaegselt ja arsti poolt määratud ravi viiakse lõpuni! Tuberkuloosihaigete ravi Ravi on kõikidele tasuta! Kui TB ei ravita, võib see lõppeda surmaga TB-haigeid peab ravima minimaalselt 6 kuud Põhiliseks ravimeetodiks on tuberkuloosivastased preparaadid Rakendatakse ka üldist ravi: Köhapärssivad ained Kaasuvate haiguste ravimine Alkohoolitarvitamise ning suitsetamise keeld Kirurgilist ravi (kahjustatud kopsuosa eemaldamine) kasutatakse harva Väga oluline on õigeaegne TB-vastase ravi alustamine ning raviskeemi täpne järgimine!!! Kuhu suunata abivajaja? Tuberkuloosiuuringule pöördumiseks ei ole vaja perearsti saatekirja ja uuringud tuberkuloosi suhtes on ka ravikindlustust mitteomavatele inimestele tasuta. Uuringuid teostatakse järgnevates raviasutustes: Kohtla-Järvel SA Ida-Viru Keskhaigla Tallinnas Torujõe 15, Kohtla-Järve Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Ravi Põhiliseks ravimeetodiks on tuberkuloosivastased preparaadid. Standardravikuuri kestus on 6 kuud. Immuunpuudulikkusega inimestel või tüsistuste puhul on ravi kestus pikem. Multiresistentse e. mitmele ravimile allumatu tuberkuloosi ravi kestab 1,5-2 aastat. Rakendatakse ka üldst ravi - köhapärssivad ained, kaasuvate haiguste ravimine, alkoholitarvitamise ning suitsetamise keeld. Kirurgilist ravi (kahjustatud kopsuosa eemaldamine) kasutatakse suhteliselt vähe. Tüsitused Tuberkuloosi tüsistustena on olulisemad kopsuverejooks, empüeem, pneumotooraks (kaverni läbimurdmisel pleuraõõnde), pulmokardiaalne puudulikkus, sekundaarne amüloidoos, kõrituberkuloos ja sooletuberkuloos (esinevad haavandid risti soole pikiteljega) Ennetamine
kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need sisenevad) ja kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure. Parem kops on vasakust suurem ja koosneb kolmest sagarast. Vasak kops koosneb kahest sagarast. Sagarte vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad segmentideks (paremas 10, vasakus 9) ja segmendid omakorda sagarikeks. Iga sagar ja ka iga segment on iseseisev kopsuosa, millel on oma bronh, arter ja veen. Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtuva bronhiaalpuu. Bronhioolide seintes ei ole kõhre ja näärmeid, kuid seal on silelihaskiud. Bronhioolid jagunevad sombujuhadeks ja sombukotikesteks, mille seintes on 0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistused ehk kopsusombud ehk kopsualveoolid. Kopsuharude hargmenise süsteem: Peabronh Sagarabronh
Kopse on 2 - parem kops ( pulmo dexter ) ja vasak kops ( pulmo sinister ). Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla-, kesk- ja alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja sellel on üla- ja alasagar. Sagarate vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad (bronhopulmonaal)segmentideks (paremas kopsus on 10 segmenti ja vasakus 9), mis koosnevad sagarikkudest. Iga sagar, aga ka segment on funktsionaalselt iseseisev kopsuosa, omades omaette bronhi, arterit ja veeni. Kopsu kõige väiksemaks anatoomilis-funktsionaalseks ühikuks on kopsualveoolid e. -sombud, mis teostavadki kopsude peamist ülesannet - gaasivahetust. TartuTervishoiu Kõrgikool 5 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.aduk.org.uk/gfx/lungs.jpg Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks,
Kõige sagedamini tõmbavad võõrkehi hingamisteedesse lapsed. Hingamisteedesse sattunud ese võib tekitada eluohtliku olukorra sulgedes hingamisteed ja põhjustades lämbumist. Kui võõrkeha on nii väike, et ei sulge täileikult hingamisteid, siis või ta liikuda sügavamale kopsu ja sulgeda ühe peabronhi (tavaliselt parempoolse) või mõne väiksema bronhi, põhjustab vastava piirkonna õhuvahetuse lakkamist, põletiku tekkimist ning kopsuosa kokkulangemist või ka õhulõksu tekkimisel ületäitumist. Sellisel juhul võib võõrkeha sissehingmine jääda alguses lapsevanemale märkamatuks ja probleemid avalduvad alles mõne aja möödudes. 16 Võõrkeha sattumisel hingamisteedesse tekib järsku söömise või lapse mängimise ajal tugev köha- või lämbumishoog. Hingamine on takistatud ja võib muutuda häälekaks lõrisevaks.
Sageli tõuseb kehatemperatuur, tingituna vähikolde ümber arenevast pneumoniidist. Kopsuvähki saab eristada muudest kroonilistest haigustest ainult kompleksse uuringu põhjal (Loogna jt 1989). Tsentraalse kasvaja vormi korral haigus sageli avaldub köhaga (algul kuiv, hiljem märg) ja tekib ülemäärane rögaeritus mäda ja veresegune röga koos köhaga. Sageli haiged kaebavad hingeldust ning õhupuudust. Need on tingitud sellest, et kasvaja on sulgenud bronhi, mis varustab kopsuosa õhuga. Põletikulise röga kogunemine kasvajalise takistuse taha bronhis võib viia bronhiidi ja kopsupõletiku tekkeni, millest signaliseerib kõrgenenud kehatemperatuur (Labotkin 2002). Kui on tegemist perifeerse kasvajaga, siis sümptomeid ei pruugi tekkida pika aja jooksul. See on tingitud sellest, et kasvajal on arenemiseks palju ruumi. Kui kasvaja on sisse kasvanud kopsukelmesse või rindkereseina, kus on valutundlikud närvilõpmed, võivad tekkida valud rindkeres
Kopsutuberkuloosi ja kopsude mükobakterioosi kahtlusel on uuritavaks materjaliks kõige sagedamini röga. Proov võetakse hommikul vähemalt kolmel järjestikusel päeval. Enne proovivõttu peab patsient mõned korrad loputama suud veega ja seejärel köhima. Materjali kogus on vähemalt 3-8 ml. Sülg uuritavaks materjaliks ei kõlba! Rögaerituse puudumisel kasutatakse bronhiaspiraati. Fiiberbronhoskoobi abil tehakse BAL (bronhoalveolaar-lavaaž) või olulise kopsuosa selektiivne loputamine 5-10 ml füsioloogilise keedusoolalahusega. Materjali kogus 10-25 ml. Maoloputusvedelik on uuritavaks materjaliks lastel, kes sageli neelavad röga alla, ja täiskasvanutel , kellel rögaeritus puudub ning bronhoskoopiat pole võimalik teha. Maoloputust tuleb teha 2-3 erineval päeval, see tagab suurema tõenäosuse olemasolevate mükobakterite leiuks. Materjali kogus – kogu kättesaadav vedeliku hulk.
Hingamisgaasi voog peab olema vähemalt samal tasemel või suurem kui patsiendi enda sissehingamisvoog. Siiski ei tohi see olla ka liiga suur, sest patsiendil tuleb ületada see voog väljahingamisel, mis nõuab jälle suuremat pingutust. Nõudlusvooga CPAP Tänapäevaste respiraatorite puhul kõige sagedamini kasutatav süsteem. Respiraator mõõdab rõhku hingamissüsteemis. Kui see rõhk langeb alla seadistatud CPAP-taseme (seadistamine 78 Atelektaas – kopsuosa, kuhu õhk ei pääse 743 toimub väljahingamisventiili abil), siis avaneb nõudlusventiil ja hoiab sissehingamisvoo vajalikul tasemel, et rõhk oleks normaalne. Kui saavutatakse vajalik rõhutase, lõpeb ka hingamisgaasi juurdeandmine. Väljahingamisel ületab hingamisrõhk seadistatud rõhu, kuid nõudlusventiil jääb suletud asendisse. Respiraatori seadistused kestva voo CPAP-süsteemi Respiraatori põhiseadistused puhul
annaabi.ee 
