Uuringud on näidanud, et aaloe kiirendab rakkude taastootmist. Aaloemahla on kasutatud ampooni, juuksevedeliku ja palsamina ning tulemused juustele ja peanahale on olnud suurepärased. Sageli ravitakse peanahahaigusi aaloemahla otsese pealekandmisega Aed-liivatee Tüümian on aromaatne, ergutav, mikroobivastane ja antiseptiline taim, mis tasakaalustab rasust nahka Aedsalvei Lõhnav salvei on mikroobivastase, puhastava ja kootava toimega. Sarnaselt rosmariiniga on suurepärane juuksehooldusvahend. Henna Hennalehti kasutatakse värvaine saamiseks ja taim ise on üleni imehea juuksehooldusvahend. Alati tasub osta puhast hennat, mis ei sisalda metallisooli, sest need moodustavad juustele kahjuliku kihi. Looduslik kasvuala asub peamiselt troopilises ja lähisekvatoriaalses kliimavööndis. Loodusliku leviku piirid seab taime temperatuuritaluvus kui temperatuur langeb alla 11°C, siis taim kängub ja
Taimedes leiduvad eeterlikud õlid on reeglina oma olemuselt kerged ja haprad, lenduvad, orgaaniliste ühendite tuntava-lõhnalised segud mis sisaldavad muuhulgas aldehüüde, estreid, ketoone, fenoole jne. Mitmealuselised fenoolid ehk polüfenoolid on looduses iseloomulikud taimedele. Enamik taimseid polüfenoole esineb glükosiidide või estritena, karboksüülhapete estrid on taimeõlides eriti olulised; glükosiidide kujul on viinamarjas tanniin mõruda maitsega ning parkiva ja kootava toimega aine ning flavonoidid. Polüfenoolid on vajalikud taime elutegevuses ja ainevahetuses: reguleerivad kasvu, osalevad immuunsusbarjääri loomises ja mehhaanilste vigastuste korral kaitsekoe moodustamises. Inimorganismis leidub polüfenoole väga väikeses koguses, tuntum neist on adrenaliin. Flavonoidid on veinis, nagu ka teistes looduslikes jookides nagu konjak, tee, kakao - tähtsad, nendest sõltub veini maitse ja aroom. Flavonoidid jagunevad 12 klassiks, kokku
Laoses ja Indoneesias. Koort lõigatakse selle kaneelipuu tüvelt üks kord 8-10 aasta tagant paari sentimeetri laiuste ja 10-15cm pikkuste ribadena. Kuivatatakse varjus. Valmis kassia kujutab endast kergelt kumeraid kooretükikesi, mille sisepind on veidi krobeline, punakaspruun, hallikaspruunide laikudega; välispind on siledam ja kaneelpruun. Hiina kaneel on 2mm paksune või paksem, aromaatne, magusavõitu, nõrgalt kõrvetava, tseiloni kaneelist märksa teravama maitsega, kootava toimega. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Malabari e. pruun kaneel pärineb Edela-Indiast. Kasvatatakse Indias ja Birmas. Pruun kaneel on robustsema välimusega kui hiina kaneel - kolm või enam millimeetrit paks ja ebaühtlase tumepruuni värvusega. See sort on vähem aromaatne kui eelmine, kibeda maitsega ja tugevalt kootava toimega. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Vürtskaneel e
talvedel kanda. Usun, et töö tuleb ootustele vastav. 1. KUDUMINE Kudumine on lõngast kanga või silmkoeesemete valmistamine. Kudumise ajalooliseks eelkäijaks olid arvatavasti mitmesugused juba vanemal kiviajal tuntud punumistehnikad.(2) 2. TÖÖVAHENDID Töövahend on ese, millega tööd tehakse.(1) 2.1 Kudumisvardad Kudumisvardad on kudumisel töövahendid. Ilma varrasteta kududa ei saa. Varraste pika osa ülesanne on hoida kootava eseme lahtisi silmuseid, terava otsaga luuakse uusi silmuseid. Varda mõlemad otsad võivad olla teravad või on ühes otsas nupp, mis takistab silmuseid varda pealt maha jooksmast. Vardaid on väga erinevaid ning erinevatest materjalidest, näiteks puidust, metallist, bambusest, lust, plastmassist ja alumiiniumist.(5.9) Head vardad on kerged, siledad, ei lähe kiiresti kõveraks ja on parajalt tömbi otsaga Läbiaegade on kudumisvardaid tehtud erinevatest materjalidest
frameco.ee). Aitavad parandada ka rasvade ainevahetushäireid (www.ohtuleht.ee); · kofeiini (teiini) - nahka imenduv kofeiin stimuleerib vereringet, elavdab rasvarakkude metabolismi ning soodustab liigse vedeliku ja jääkainete väljutamist. Need mõjud peaksid takistama rasva kogunemist ning muutma 6 naha pringiks ja elastseks (www.fitness.ee); · tanniine - kootava (kokku tõmbav) ja põletikuvastase toimega , seob raskeid metalle; kasulikud eriti rasusele ja poorsele nahale; · palju floriidi (130-160mg/kg); · kaaliumi, alumiiniumi, mangaani; · C-vitamiini - antioksüdant; aitab parandada haavu, tõstab naha elastsete kiudude kvaliteeti ja kiirendab nende taastootmist. C-vitamiini toimel suureneb ka naha niiskusesidumisvõime. Küllaldase niiskusesisaldusega nahk on aga väliselt kortsudeta
Vaccinum vitis-idaea L. · kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda mustikas · mitmeaastane, ühekojaline, igihaljas kääbuspõõsas pika risoomiga, millest kasvab arvukalt ühe taime osapõõsaid · kõrgus 5...25 (30) cm · marjad on väga väärtuslikud - sisaldavad inimesele soodsas vahekorras suhkruid ja happeid · seisavad nii toorelt kui ka keedetult paremini kui teised metsamarjad · pohlalehed sisaldavad parkaineid ja on kootava toimega, kasutatakse rahvameditsiinis tee või keedisena uriinierituse soodustamiseks ja reuma raviks · kasvab õhulise mullaga liivastel muldadel männimetsades JÕHVIKAS · eelistab lagedaid vähese rohustuga samblasoid, kasvab eelkõige rabades ja Oxycoccus palustris Pers siirdesoodes, aga ka madalsoodes ning rabametsades
vitamiinirohkete viljade pruukimine. Pealegi säilisid need viljad isegi looduses kaua, kusjuures mõõdukas külmanäpistus muutis viljade maigu talutavaks. Ammune mahlategu käis lihtsalt: purustatud viljad tünni ja neile kas kuum või külm vesi peale. Esimesel juhul saadi mahl kiiremini kätte, teise variandi korral tuli lausa mitu nädalat oodata. Mõlemal juhul oli vaja viljaliha jäänused ja luuseemned välja kurnata. Kasu lõigati ka parkainete rohkusest: nende kootava toime tõttu limaskestadele sai ravida seedekulgla eri osade (suuõõnest soolestiku lõpuni) haigusi. 11 Nüüdisajal kasutatakse laukapuu vilju keedise, kompoti, tarretise, siirupi, mahla, veini, veiniäädika, likööri jms. tooraine (kõrval)osisena, mille puhul on põhirõhk kaunil värvusel ja eripärasel maitsel. Tõsi, suhkruga ei tasu mitte mingil juhul koonerdada ning eri maitsestajate lisamine on retseptides igati teretulnud.
põletikuliste vistrikute, löövete ning ohatiste tupsutamiseks. Väikesi lõikehaavu parandab ka tema värske leht. Valu kaob ja haav kasvab kiirelt kinni. On kindlaks tehtud punase päevakübara antiseptiline toime ja võime haavade puhul kiirendada uute kudede teket ja vähendada valu. Taime tinktuur aitab igemepõletiku puhul. PUNE: Kultiveeritakse mee- ja maitsetaimena. Sisaldab märkimisväärsel hulgal vitamiine. Seemnetest saadakse meeldiva lõhna ja vürtsika, veidi kootava maitsega õli ravimitööstuse tarbeks. Kasutatakse parfümeeriatööstuses kölni vee ja seepide valmistamisel, toiduainete- ja likööritööstuses. Iseloomuliku tugeva lõhnaga lehti on laialt tarvitatud maitseainena kurkide soolamisel, vorsti valmistamisel vorstirohu asemel, lihasuppide maitsestamiseks. Värvitaim, kelle lehtedest, õitest ja vartest saadakse musta, õitest ka oranzpunast värvi. Ravimtaim,
sooservasid. Tugeva, puitunud risoomiga, 30 cm 1 m kõrge püsik püstise, soonilise, haruneva varrega. Juurmised lehed pikarootsulised, paaritusulgjad, 3-12 paari sulglehekestega. Ülemised varrelehed väikesed, rootsuta. Õied kahesugulised, tihedate, kuni 3 cm pikkuste nuttidena tume-purpurpunased. Õitseb juunis, juulis. Kasutamine: peetakse heaks söödataimeks, eriti lammastele. Taim, eriti risoom, sisaldab värv- ja parkaineid ning kootava toime tõttu kasutati teda varem kõhulahtisuse puhul, verejooksu vaigistava vahendina jne. Rahvameditsiinis leiab kasutamist seedimishäirete ja kopsuhaiguste ravis. Risoom sisaldab 12-17% tanniini. Kasvatatakse ka ilutaimena aedades, kus paljuneb hoogsalt ja võib muutuda umbrohuks. HIRSSTARN Carex panicea, nime tõlkimisel panicea on hirsilaadne. Sugukond lõikheinaline. Kasvukoht: hirsstarn on meil tavalisemaid tarnu niiskel kuni märjal pinnasel niitudel,
Seega olgu välja toodud veel vaid üks väga tähis asi. See tuleneb sellest, et punel on suur õisik väga paljude pisikeste õitega. Iga tema õis sisaldab aga suurel hulgal nektarit. Seega on iga punetaim mesilastele (ja mesinikele) lausa unistuseks. Punes on nähtud koguni nii head meetaime, et temast on rajatud suuri põlde. Kultiveeritakse mee- ja maitsetaimena. Sisaldab märkimisväärsel hulgal vitamiine. Seemnetest saadakse meeldiva lõhna ja vürtsika, veidi kootava maitsega õli ravimitööstuse tarbeks. Kasutatakse parfümeeriatööstuses kölni vee ja seepide valmistamisel, toiduainete- ja likööritööstuses. Iseloomuliku tugeva lõhnaga lehti on laialt tarvitatud maitseainena kurkide soolamisel, vorsti valmistamisel vorstirohu asemel, lihasuppide maitsestamiseks. Värvitaim, kelle lehtedest, õitest ja vartest saadakse musta, õitest ka oranzpunast värvi. Ravimtaim,
end sissetungivate organismide vastu. (Mindell 1992:20) Kui meie esivanemad hakkasid esimest korda kasutama digitaalist, siis ei teadnud nad, et see fuksialilletaoline taim sisaldab glükosiidideks nimetatavaid molekule, mis stimuleerivad 27 südamerakke. Kui keskajal ravisid emad kriimustatud põlve teelehe lehtedega, siis ei teadnud nad, et taime kootava toimega tanniinid moodustavad haava ümber kaitsva pinna, soodustades sellega paranemist. Kui hiina ravitsejad artriitilise põletiku korral kasutasid lagritsat, siis ei teadnud nad, et see sisaldab glükosiidi, mille põletikuvastased komponendid on sarnased looduslikele steroidhormoonidele. Kui iidsed egiptlased toitsid oma orje küüslauguga, et nad terved oleksid, siis ei teadnud ka nemad, et see sisaldab kergesti lenduvaid õlisid, mis võitlevad infektsiooniga.
metsatundra piirini põhjas ja kuni 3600 m kõrguseni üle merepinna Himaalajas. Eestis kõikjal levinud tavaline alusmetsa ja metsaservade puu. Võra laimunajas, võrsed, lõvedega, pruunid, paljad. Lehed 4.....10 cm pikad, piklikelliptilised, teravsaagja servaga, leherootsul lehelaba lähedal kaks tumepunast nääret. Õied valged, 10.....15 cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, kootava (parkiva) toimega. Liik on kahjuks üsna vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele, kahjustub tihti võrgendikoi poolt. Annab rikkalikult kännu- ja juurevõsu. Haljastuses omab tähtsust kui dekoratiivne õitseja, muul ajal üsna silmapaistmatu. Parandab mulla omadusi, armastab parasniiskeid kasvukohti. Magus kirsipuu (Prunus avium (L.) L.) Kuni 35 m kõrguseks kasvav jämedatüveline munaja võraga puu pärinebKesk-ja Lääne- Euroopast, Krimmist, Balkanimaadelt
Parandab mulla omadusi, armastab parasniiskeid kasvukohti. Kõrgus alla 15 m. · Lehed elliptilised, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, peensaagja servaga, 4...10 cm pikad ja 2...6 cm laiad. Leheroots on lilla, lehelaba lähedal on sellel 2 tumepruuni nääret. · Õied valged, 10.....15 cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis · Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, kootava (parkiva) toimega · Puit on kollakaspruun, võrdlemisi pehme, kuid sitke, kasutatakse tisleritöödes. Varemalt kasutati loogapuuna, kuid saadi ka nõude-anumate vitsu ja sarjapõhju. Lehed, koor ja õied eraldavad rohkesti lenduvaid fütontsiide, mis hävitavad mikroobe. 45. Perekond läätspuu (Caragana) ja suur läätspuu (Caragana arborescens) Caragana - Perekonda kuuluvad vahelduvad paarissulgjate terveservaliste liitlehtedega ja
Võrgukudumine Kuni 19. sajandi lõpuni kooti kalavõrgud käsitsi. Võrguniidi ketrasid naised, võrku kudusid kõik pereliikmed, Hiiumaal peamiselt lapsed. Kooti võrgunõela ehk uiga (piirits, käba), mis oli 10-20 cm pikkune õhukesest puupilpast, luust, sarvest või metallist võrgukudumisriist. Ui abil kooti ka vöid. Võrgusilmade suurus kujundati kaladi ümber. Kaladi (kalasi) oli puust või luust lame õhukeste servadega pulk, mille laiusest olenes võrgusilma suurus. Kootava võrgu silmade lahtihoidmiseks riputati selle alläärde luust või puust raskus (kutsikas, koer, kuersi). Valmiv võrk riputati järk-järgult võrguhargile. Püstise varrega hark kinnitub tallale, mille ühes otsas on kaks väikest jalga või põiktelg. Põiktelje otstes võivad olla rattad. Valmiva võrgu pikenedes tõukas kuduja harki jalaga järk-järgult kaugemale. Viru rannikul kasutati võrguharki, mille tallal tuli kudumise ajal istuda. 19
kõrguseni üle merepinna Himaalajas. Eestis kõikjal levinud tavaline alusmetsa ja metsaservade puu. Võra laimunajas, võrsed, lõvedega, pruunid, paljad. Lehed 4.....10 cm pikad, piklikelliptilised, teravsaagja servaga, leherootsul lehelaba lähedal kaks tumepunast nääret. Õied valged, 10.....15 cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, kootava (parkiva) toimega. Liik on kahjuks üsna vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele, kahjustub tihti võrgendikoi poolt. Annab rikkalikult kännu- ja juurevõsu. Haljastuses omab tähtsust kui dekoratiivne õitseja, muul ajal üsna silmapaistmatu. Parandab mulla omadusi, armastab parasniiskeid kasvukohti. Sordid: 'Colorata'; 'Plena'; 'Watereri' 53. Harilik ja suurelehine pärn Harilik pärn (Tilia cordata Mill.) Kodumaise puuliigina kasvab ta meil kuni 35 m
annaabi.ee 
