vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupoeg- talupojad, kes olid end osaliselt või kõigist adratalupoegade koormisest taha eest lahti ostnud. Üksjalg- talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. Adratalupoeg- talupojad, kes pidid maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma teokoormisi. Vabadik- maata või vähese maaga, põhhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis- maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga. Hinnus- kõik kindlaks määratud suurusega asjalised koormised, nt naturaalhinnus- naturaalmaksed ja rahahinnus- raharent
= kus l on absoluutne pikenemine, l on keha esialgne pikkus, )* on suhteline pikenemine, * F on tõmbejõud, S on keha ristlõike pindala, on materjalist sõltuv võrdetegur, mida nimetatakse elastsuskoefitsiendiks. Katseandmete tabelid d1 = 0,42 mm d2 =0,44 mm d3 = 0,45 mm l = 817 mm = 0,817 m (T = 0,5 mm) Katse Lisakoormised Koormisele lähemal Koormisest kaugemal olev indikaatorkell olev indikaatorkell Pikenemine Mass kg Raskus N Näit +*,- Näit ü*/- mm mm mm mm mm 1. 1 9,80 0 0 0 0 0 2. 2 19,60 0,45 0,45 0,08 0,08 0,37 3
saj algus "mees või võlg" põhimõte; XV saj keskpaigas kirjalik leping, järgivad põhimõtet; XV saj II pool leping piiskopkondade ja ordu vahel paenud talupoegade väljaandmiseks; Hagi e adrakohtunikud- talupoegade väljaandjad. Träälid e orjad-sõjavang, võlgnik, surmamõistetu; Adratalupojad- maksma andameid+ kandma teokoormisi; Sulased, teenjatüdrukud; Üksajalad- uute maade ülesharijad, koormised olid adratalupoegadest väiksemad; Vabatalupoeg-koormisest vabaks ostnud; Maavabad- vabastatud koormistest, kohustus kanda sõjaväeteenistust, oma maa harimine Jüriöö ülestõus 1343-1345: Harju: Vallutati mõisad, Padise kloostri valluamine; Kanavere lahing lõppes eestlaste taganemisega Sõjamäele, kus nad kaotasid. Saare: Pöide ordulinnus- 8p kestnud piiramise järel alistusid selles olijad nind kui nad linnusest väja läksid visati nad kividega surnuks; 1344- tungisid Ordu
Toimekomponendid on järgmised: · koormis e. vastupanu suurus, raskus · korduste arv seerias · harjutuste sooritamise tempo · puhkeintervalli kestvus · seeriate arv Koormuse optimumiks jõu arendamisel on jõuharjutustel vähemalt 50 %- line jõurakendus maksimaalsest. Jõurakendusel alla 50 % ja harjutuse paljukordsel sooritamisel suureneb eelkõige lokaalne lihasvastupidavus, jõunäitajad vähem. Korduste arv seerias oleneb kasutatavast koormisest ja treeningu arenduslikust eesmärgist. Seeriate arv oleneb samuti koormise suurusest ja püstitatavast eesmärgist. Maksimaaljõu arendamine eeldab suuremate koormiste juures väiksemat korduste arvu; lihasmassi suurendamiseks kasutatakse keskmisi koormisi ning keskmist või suurt korduste ja seeriate arvu; lokaalse lihasvastupidavuse arendamiseks väikest kuni keskmist koormist ja suurt korduste arvu, vähendades samaaegselt seeriate arvu.
materjali elastsusmooduli määramiseks dega varustatud mõõteseade traadi tõmbedeformatsiooni kaudu pikenemise määramiseks, kruvik, mõõtelint Traadi pikenemine tõmbel d1= 0,60 mm d2= 0,61 mm d3= 0,60 mm ´ d=0,60 mm l=120,5 ± 0,05 cm T= 0,01 mm Katse nr Lisakoormised Koormisele Koormisest Pikenemine lähemal olev kaugemal olev ∆l=∆lalum- ∆lülem indikaatorkell indikaatorkell jaotis Mass Raskus Näit ∆lalum Näit ∆lülem kg N jaotisi jaotisi jaotisi jaotisi 1. 0 0 0 0 0 0 0 2
vahel ühtlaselt. Lihtsaim tunus mille järgi määratakse kuju püsivust, on tingimus, et varrastevahelised väljad oleksid kolmnurgad. Ainult kolmnurgast koonduv tasapinnaline varrassüsteem on alati kujupüsiv. 6.3. Varda sisejõu mõjusirgeks on varda telg, seda nim. sõlmede tsentreerimiseks. Tappidega ühendatud puitsõrestiku sõlm ei ole kunagi absoluutselt jäik seetõttu on puitsõrestike sisejõudude arvutustes viga küllaltki väike r/b sõrestikel tekib koormisest lisaks teljesihilistele jõududele ka paindemoment. Sõrestike koormus peab moodustama tasapinnalise jõusüsteemi. Sõrestiku tasapinnaga risti olevat jõudu sõrestik vastu ei võta. Kui juhul on see koormatud, peab selle vastu võtma sõrestikevaheline sidemesüsteem. Sõrestike varrastes tekib ainsa võimaliku sisejõuna varda telje sihiline sisejõud, mida nim. normaaljõuks. Sõlmede eraldamise võte võimaldab teha mõningaid järeldusi,
isanda omandusse, neil puudusid vähimadki õigused.Nad töötasid isanda mõisas või majapidamises. Kuid keskaja jooksul hakkas mittevabade ja vabade vaheline terav eraldusjoon ähmastuma ja kadus lõpuks. Ühelt poolt ei olnud suurmaapidamine orjade abil enam rentaabel. Kasulikum oli anda orjale tükk maad, millest piisas talle äraelamiseks, ning nõuda talt selle eest tasu. Ehkki koormised olid rasked, sõltus selline talupoeg nüüd oma tööst, mitte isanda armust ja võis koormisest ülejääva tulu endale jätta. Vabade talupoegade järeltulijate olukord muutus sarnaseks orjade järeltulijate olukorraga. Kujunes 2 põhilist majapidamissüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. Rendihärrus feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid väikest maalappi, millest toideti oma peret, suurem osa jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti, käies mõisas tööl
mõjuta lõpptulemust oluliselt... Sügavust milleni ja seinalt 100 kN/m, mis rajatakse tavalisele 22. Kuidas käib plaatkoormuskatse? Sisuliselt dddeformatsioone arvutatakse, nim aktiivtsoonks. madal- või vaivundamendile; tugiseinad ja kujutab see endast väikest vundamendi mudelit, 9. Euronormide järgi arvutakse veega kaevikute tugistused, mille puhul maapinna millega leitakse vajumise sõltuvus koormisest. küllastunud pinnases vajum kolme vajumi kõrguste vahe ei ületa 2 m; väikesed süvendid ja Koormusplaadiks on 0,5m2 pindalaga sõõr. summana, mis need on? Veega küllastunud kraavkaevikud drenaazi, torustike jne. Puuraugus katsetamisel ka väiksemad plaadis savil soovitab ENV-EPN 7.1 arvutada vajum paigaldamiseks. Puuduvad nõrgad pinnasekihid pindalaga 0,03m2 Koormis antakse plaadile kas
Nt E. Vilde oli väga kursis moodsate mõtetega, see peegeldub ka tema loomingus. Aga milles see kriitika siis seisnes: eelkõige kritiseeriti kirikut kui nstitutsiooni (vanameelne organisatsiooni aadressil). Kirik on kaugenenud oma põhiideedest: aidata hädasolijaid, aidata neid, kes puudust tunnevad, ta on muutunud pigem talupoegade rõhujaks. Kirikust saanud üks mõisnike plaanide elluviimise mehanisme. Üks osa talupoja koormisest oli kirikule töö tegemine. Jah.. ma kritiseeriks kah seda. Pask missugune. Tröösti asemel kihutati talupoeg tööd tegema. See joon on ka läbiv Vilde tekstides. Samuti ka see, et kirikuõpetajat on üsna negatiivselt kirjeldatud: nt silmakirjalik (E. P. Särgeva), ülbe, kõrk ja arrogantne. Särgeva ,,Paised" kirjeldab kirikuõpetajat, Weitlingi. Tihtipeale on kirikuõpetajad üsna paksud, see viitab sellele, et nad elavad rikkat, toidulaud on rikkalik jne
11. Pinnase jäikus. Kompressioonimoodul. Kokkusurutavusmoodul. deformatsioonimoodul. Ületihendamistegur OCR. Pinnase tihendamine. Jäikus on pinnase omadus avaldada vastupanu deformeerumisele pingeseisundi muutudes. Jäikusparameetrid on arvnäitajad, mis iseloomustavad deformatsioonide ja pingete vahelistes seostes materjali jäikust. Praktilistes rakendustes on deformatsioonide määramine vajalik pinnasele rakendatud koormuse mõjul tekkiva vajumi arvutuseks. Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad deformatsioone, mille summaarne mõju avaldub vundamendi vajumisena. Peamine osa vajumisest on põhjustatud pinnase mahumuutusest. Nihkedeformatsioonide osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui pinnase tugevus on ammendumas. Taolise olukorra tekkimist aga välditakse juba vundamendi konstrukt-siooni ja mõõtmete valikul. Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema poorsuse vähenemisega tihenemisega
ühtlaselt jaotatud koormus. Sel juhul on mistahes mõtteliselt eraldatud pinnasekuup oma naaberkuupidega võrdsetes tingimustes ning neil kõigil puudub külglaienemise võimalus. Pinnase deformeeritavuse määramiseks otseselt pinnasemassiivis võib kasutada plaatkoormuskatset, pressiomeetrit, dilatomeetrit või seismilist meetodi. Enamlevinum on neist esimene. Sisuliselt kujutab see endast väikest vundamendi mudelit, millega leitakse vajumise sõltuvus koormisest. Koormisplaadiks on tavaliselt 0,5 m2 pindalaga (läbimõõt ca 0,8 m) sõõr. Puuraugus katsetamisel kasutatakse ka väiksemaid plaati pindalaga 0.03m2. Koormis antakse plaadile kas raskustega koormatava platvormi või kruvivaiade külge kinnitatud taladele (fermidele) toetuva tungraua kaudu. Kasutatakse ka kombineeritud varianti mõlemast eelnimetatust. Koormusplatvormi kasutamisel on tagatud koormuse muutumatus plaadi vajumisel. Tungraua
tolmuterade kuju kompaktne 3 mõõdet ühes suurusjärgus. Terad nurgelised, veesisalduse määramiseks kasut standardset Proctor' teimi. Pinnas ***1.6 Pinnase kokkusurutavus Pinge muutumisel deformeerub pinnas. nurgeliste või ümardunud servadega või ümardunud, olenevalt tekkeviisist. tihendatakse mitmesuguse veesisalduse juures, kasut selleks kindlat energia Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad Terade kujul oluline tähtsus mehaanilistele omadustele. Pinnaseosakeste hulka. Antakse teatud kõrguselt lööke, enamasti 25. Pärast tihendamist deformatsioone, mille summaarne mõju avaldub vundamendi vajumisena, selle nimetused: rahnud, veerised, kruusaterad, liivaterad, mölliosakesed, määratakse pinnase kuivmahumass
4. Pinnase jäikus Jäikus on pinnase omadus avaldada vastupanu deformeerumisele pingeseisundi muutudes. Jäikusparameetrid on arvnäitajad, mis iseloomustavad deformatsioonide ja pingete vahelistes seostes materjali jäikust. Praktilistes rakendustes on deformatsioonide määramine vajalik pinnasele rakendatud koormuse mõjul tekkiva vajumi arvutuseks. Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad deformatsioone, mille summaarne mõju avaldub vundamendi vajumisena. Peamine osa vajumisest on põhjustatud pinnase mahumuutusest. Nihkedeformatsioonide osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui pinnase tugevus on ammendumas. Taolise olukorra tekkimist aga välditakse juba vundamendi konstruktsiooni ja mõõtmete valikul. Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema poorsuse vähenemisega - tihenemisega
liikumine sellest ei olene. Füüsikaline pendel võib olla iga keha, mis saab vabalt võnkuda. Oma kursuses me neid ei vaatle. Kui aga on tarvis mingi keha võnkeperioodi suurust hinnata, võib kasutada matemaatilise pendli valemit, sest viga ei ole tavaliselt suurem kui 10 %. 62 9.3.2. Vedrupendel Vedrupendel koosneb vedru otsas olevast koormisest massiga m, mis saab hõõrdevabalt võnkuda horisontaalsel alusel. Leiame, millest oleneb vedrupendli võnkeperiood, kui me ei arvesta vedru massi. Hooke'i seaduse kohaselt mõjub kehale jõud F = - kx. NII seaduse kohaselt F = ma, seega ma = -kx a = (-k / m)x, st. keha kiirendus on võrdeline hälbega. Enne saime, et a = 2x, seega 2x = kx/m = k/m . Kuna = 2/T , siis 2/T = k/m T = 2m/k .
annaabi.ee 
