Augustis 1884 lammutati keskaegne kirik vundamendini maha. Lagunevat vana kirikut alles ei jäetud ega tehtud ülesmõõtmisi, mis oleksid muinsusest arhitektuuriloossegi jälje alles jätnud. Vaid asjaarmastaja detailitäpne joonistus annab ettekujutuse, milline praeguse kiriku eelkäija Jüris välja nägi. See oli tõenäoliselt 14. sajandi keskpaiku ehitatud, kolme kandekonsooliga nelinurkse viilutorniga ühelööviline, Harjumaal haruldane kolmetraveeline, nelinurkse kooriruumiga kirik Praegune kirik Praegune Jüri kirik, mis ehitati vana kiriku vundamendile, pühitseti sisse 15. detsembril 1885.1886. aastal sai orelimeister Gustav Normanni poolt Jüri kiriku jaoks ehitatud orel 2 manuaali ja 20 registriga valmis.See on kergelt pseudogooti, kuid nii välis- kui ka sisearhitektuurilt stiiliühtne neogooti stiilis kirik (arhitekt Friedrich Axel von Howen).Kirikul on esinduslikud küljefassaadid, mille dominandiks kolm avarat teravkaarset eri kõrgusele paigutatud akent
13. saj keskpaigani esineb veel romaani stiili, kuid lõpu poole seguneb see gooti stiiliga. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne-Eesti ja Saaremaa 2. Kesk-Eesti 3. Tallinn ja Põhja-Eesti 4. Tartu ja Lõuna-Eesti Lääne-Eesti ja Saaremaa Olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud. Rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali (paasi ja dolomiiti) Samasuguseid 2-3võlvikuga pikihooneid ning natuke madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 14.saj algul esile ka mitmel pool mujal Saaremaal. Tornid algselt Lääne- Eesti kirikutel puudusid. Kesk-Eesti Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitatikomelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga, kuid kesklöövi ülaosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti ja Tallinn Ühelöövilised kirikud
· Lääne Eesti ja Saaremaa olid tihedasti asustatud, seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali paasi, dolomiiti · Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik
väär kirikutes kuulajate, koori või oreli jaoks, võib toetuda sammastele, olla osaliselt seina sisse ehitatud või ulatuda sellest välja Triumfikaar- ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Transept- ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Koor- Kiriku idaosa, kus enne paiknes kiriku koor, nüüd tavaliselt peaaltar. Apsiid- e. Koorilõpmik, Poolringikujuline või polügonaalne ruumilõpmik, tavaliselt võlvitud, gootikas ühendab tihti pikiruumi kooriruumiga Portaal- Hoone esinduslik, tavaliselt kaunistatud sissepääs, mis osutab ka hoone tähtsusele ja funktsioonile. Tihtipeale on kirikutes olemas peaportaal ja kõrvalportaalid. 4 .Romaani kunst oli seotud .......................................................(institutsioon). 5. Ehitati ............................................................ 6. Romaani stiili põhitunnuseks on paksud müürid , ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad 7. Tee silindervõlvi ja ristvõlvi joonis!
· Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja Karl Suur. · Euroopa territoorium suureneb. · 12. sajandil ülikoolid. · Kodanlus keskklassina. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur · 2 põhilist suunda (Varakristlik, Bütsants). Romaani ja Gooti. · Romaani stiil 10.-12. sajand. Sakraalarhitektuur kiriklik. Profaanarhitektuur ilmalik. Kumar kaar, ümar kaar,Basiilikad (kirikutüüp),tornid läänefassaadil. Massiivsed paksud kiviehitised, koos kooriruumiga. Profaanarhitektuur linnused, tonid kivist. Näiteks: Notre-Dame La Grande, Püha-Markuse kirik Veneetsias, Mainz katetraal Saksamaal, Valjala kirik Saaremaal. · Gooti 12.-16. sajand. Terav kaar, roosaken, kõrged ehitised. Näiteks: Chartres'i katedraal, Niguliste- Oleviste kirik, Pida Katedraal, Saksamaal kuulus Kölni kirik. Keskaegne muusika Keskaegne vaimulik muusika · Eelkõige liturgiline Gregoriuse koraalid.
lõppes tavaliselt apsiidiga. Krüpt - põrandaalune hauakamber Kooriümbriskäik - külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. Apsiid - poolringikujulise või polügonaalse (mitmetahulise) põhiplaaniga ja poolkuplikujulise võlviga kaetud juurdeehitis kiriku kooriruumi idaosas kesklöövi pikendusena. Kabelitepärg - e kabelipärg - ümber kiriku kooriruumi poolringikujuliselt paiknevad kabelid, mis on kooriruumiga seotud ja moodustavad ühtse ruumikompositsiooni; levis eriti prantsuse keskaegses arhitektuuris. Fiaal - gooti arhitektuuris ahta tornikese taoline kaunistus, mis lõpeb pika püramiidja kiivriga ning seda krooniva ristlillikuga. Ristlillik - ristikujuline lehemotiividest kujundatud dekoratiivdetail gooti arhitektuuris, kasutati tornide, viilude, vimpergide ja fiaalide tipu kaunistamiseks. Krabi - lillede ja lehtede kuju järeleaimav, gooti arhitektuurile iseloomulik ehismotiiv, millega
Nähtavasti alles 14. saj. II poolel on kirik võlvitud. Läänetorn lisati arvatavasti alles 1500. a. paiku. Kamin tornis osutab kiriku kasutamisele redupaigana. Just Püha kirik on ainus Eestis, mille kohta on olemas ka vastavad ürikulised teated: Liivi sõja ajal 1576. a. põletasid Vene väesalgad kiriku, sest selle võlvidel ja torni olid varjunud talupojad. Välisvaade - Püha kirik jätkab Saaremaale omast ühelöövilise pikihoone ja kvadraalse kooriruumiga kirikute traditsiooni. Läänetorni kavandas Johannes Gahlnbäck 1924. a. 18. saj. ehitati kiriku külge rida aadlike matusekambreid, mille vundamendid on välja kaevatud. Interjöör - Nähtavasti Liivi sõja ajal puhkenud tulekahju on oluliselt kahjustanud kiriku omaaegseid ehisdetaile, mida hiljem on rohmakalt krohviga lapitud. Nii pikihoone kui ka kooriruumi roidvõlvid on sarnastes vormides. Need kuuluvad stiililiselt hilisgootika algusesse ning haakuvad kaudselt
keskuseks Tartu, kuhu oli rajatud piiskopi kindlustatud residents, mille kaitse all kasvas kiirelt linna elanikkond ja arenes kaubandus. Juba 13 saj. lõpul oli Tartu kindlustatud ringmüüriga jõukas linn, kuhu kutsuti tööle ka välismaiseid ehitusmeistreid. Toomkirik: Juba 13. saj lõpuveerandil valmis Tartu esimene toomkiriku seinamüüristik Toomemäel. 15saj. paigutati kirik ümber, mis oli selleks ajaks juba ümberehitatud ja ulatuslikult täiendatud. Algselt suhteliselt väikese kooriruumiga, kuid mahuka kolmelöövilise pikihoonega basiilika. Põhjaküljel lisati pikale 8-traveelisele pikihoonele veel neljas lööv, mis koosnes tugipiilarite vahele ehitatud kabelitest. Läänefassaadi iseloomustasid kõrge aken, suur sügavale asetatud peaportaal ja neli tugevat tugipiilarit, mille vastu toetusid 2 väiksemat poolümarat trepitorni. Kitsad trepitornid paiknesid ka pikihoone idapoolses otsas kahel pool koori. Seal lisandus neile
16. saj kiviskulptuur · Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal · 1529 Tallinna vapikivi Gooti arhitektuur Eestis Lubimördi kasutamise tõid võõrvallutajad Gooti stiilis ehtsaid kirikuid umbes sadakond, hilisemad pseudogooti stiilis 4 piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa · Kõige paremini säilinud · Valitseb ühelööviline kodakirik ehk saalkirik · Valjala kirik, üleminek romaanilt gootile · Kooriruumiga ühelöövilised Muhu ja Karja kirik (sisekaunistustega) · Kooriruumita ühelöövilised Haapsalu piiskoplinnuse kirik (saalkirik) · Tornid esialgu puudusid Kesk-Eesti (Lääne-, Ida-Virumaa, Viljandi) · 3-lööviline kodakirik · Ambla kirik, Türi kirik, Suure-Jaani, Lääne-Virumaal Haljala ( 8-tahuline torn , kindlustatud valvepaik) Põhja-Eesti, Tallinn · Suured basiilikad, saalikirikud, erandlikult kahelöövilisena Keila kirik
Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid aga pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Koori põrand oli 2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. Koorosa lõpetab apsiid - poolringilise või hulknurkse põhiplaaniga eenduv kiriku (kabeli) koorilõpmik, altari asupaik. 12. saj. hakkas levima hulknurkne apsiid, mis kujunes kooriruumiga ühtseks ruumiosaks, mida ümbritses sageli ühine kooriümbriskäik. Suurematel kirikutel võis olla mitu transepti ja apsiidi. Transept ulatub pikihoonest välja ja kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Ka Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Vahel jäi transept aga nii lühikeseks, et ei eendunud peaaegu üldse pikihoonest (näiteks Notre-Dame Pariisis). Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja basilikaalse ülesehitusega
Keskajal oli Eesti jagatud mitme poliitilise ju vahel, üle 200 aasta jagasid Eestit iivimaa Ordu, Tartu piiskop ja SaareLääne piiskop. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda. LääneEesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud. Valjala kirikut hakati ehitama kohe, kui saarlased olid alistunud vallutajatele. Samasugused 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 13.saj lõpul. Virumaal ehitati enamasti enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid. Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 13.saj keskel rajati ka tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster.
· Lääne Eesti ja Saaremaa olid tihedasti asustatud, seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali paasi, dolomiiti · Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik
suuremad muutused toimusid linnakirikutes. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasajal tihedasti asustatud ja seega tekkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal eestis. Seal on looduslikult head ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Kui saarlased alistusid vallutajale hakati ehitama Valjala kirikut, kõigepealt tekkis väike kabel, mis on tõenäoliselt vanim kiviehitis. Kirikut laiendati veel romaani stiilist. Samasugused 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid mujal saaremaal ja ka mandri lääneranna lähedal. Saare lääne osas levis ka lihtsam ilma koorita kiriku tüüp, nt Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Algselt puudusid kirikutel tornid, aga need on hiljem juurde ehitatud. 16.sajadi alguses ehitati saare-lääne piiskopi poolt mitu uut kirikut, mis on haapsalu tüüpi väikesed hooned. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad
kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Kohe pärast seda, kui saarlased olid Valjala maalinnas 1227. aastal alistunud, hakati ehitama Valjala kirikut. Kõigepealt kerkis väike kabel, tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis. Hiljem laiendati seda romaani stiilis. 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 13. saj lõpul 14. saj alguses mitmel pool mujal Saaremaal (Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha) ja ka mandri lääneranna lähedal (Karuse, Hanila, Ridala). Saare-Lääne piiskopkonnas levis ka lihtsam ühelöövilise ilma koorita kiriku tüüp. Selline on nt Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Tornid Lääne-Eesti kirikutel alguses puudusid, kuid on mitmel neist hiljem juurde ehitatud
annaabi.ee 
