Veljo Tormis 1930-1960 Muusikaline haridus • Alustas õppimist kodus oleval orelil • Õppis August Topmani käe all orelit Tallinna Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond
Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli kompositsiooni
Veljo Tormis (1930) Eelkõige koorihelilooja Õppis orelit,koorijuhtimist,kompositsiiooni. Koorimuusikas 2 suunda: *avangardismile omased kõlad *1970 aastail kujunes välja Tormise omalaadne Soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil. Sageli kasutab oma teostes eeslaulja ja Koori vaheldumist..Arendusvõtetest on esikohal Varieerumine.(Dünaamika,tonaalsuse,tempo, Tämbri muutmisega annab igale viisikordusele uue Värvingu). ,,Maarjamaa ballaad" Tsükkel ,,Eesti kalendrilaulud" Suursari ,,Unustatud rahvad"
seob koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga. Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aarne Saluveeri Aasta Muusikuks seoses noorte laulupeo "Ilmapuu" kunstilise juhtimisega ja pikaajalise tööga ETV tütarlastekoori juhendamisel. Aasta Muusiku pidulik kontsert toimus 13. jaanuaril Eesti Rahvusringhäälingu I raadiostuudios. Tänavu kuulutati Aasta Muusiku tiitel välja 26. korda. Aarne Saluveer on õppinud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat ja koorijuhtimist. Saluveer pani aluse Lasteekraani muusikastuudiole ja sellest välja kasvanud ETV tütarlastekoorile, kellega ta on võitnud mitmeid kõrgeid auhindu nii Eestis kui välismaal. Ta on olnud üldlaulupidudel mudilaskooride ja lastekooride üldjuht ning noorte laulupeo "Ilmapuu" (2007) kunstiline juht. Aarne Saluveer on Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli direktor, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ja Eesti Kooriühingu esimees
Mart Sander Taavi Haus Elukäik · Sünninimi Martin Laurent Sander · Sündinud 10. augustil 1967 Tallinnas · Eesti laulja, näitleja, saatejuht, dirigent ja ettevõtja Haridustee · Hakkas muusikaga tegelema seitsmeaastaselt, õppides viiulit ning klaverit Tallinna Muusikakeskkoolis · Õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist · Eesti Humanitaarinstituudis semiootikat ja ajalugu · Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise ja saksa keelt · 2005. aastal sooritas ta eksternina Cambridge'i ülikooli kõrgeimad välismaalastele mõeldud inglise keele eksamid Karjäär · Muusikukarjääri alustas rahvusooper Estonias koorilauljana 198591 · Pikka aega oli laulja 1930.- 40. aastate estraadimuusikale ansamblis Modern Fox · Ilmunud ligi kakskümmend heliplaati Filmid
) DIRIGENDID · Kunstiline juht ja peadirigent: Neeme Järvi · Peakülalisdirigent: Olari Elts · Kunstiline nõustaja: Paavo Järvi PEADIRIGENDID LÄBI AEGADE · Alates 2010.aastast Neeme Järvi(samal ametikohal ka 1963-1979) · Olav Roots (1939-2001) · Paul Karp (1944-1950) · Roman Matsov (1950-1963) · Peeter Lilje (1980-1990) · Leo Krämer (1991-1993) · Arvo Volmer ( 1993-2001) · Nikolai Aleksejev (2001-2010) NEEME JÄRVI · Õppis Tallinna Muusikakoolis löökpille ja koorijuhtimist · 1955-1960 õppis Leningradi konservatooriumis orkestridirigeerimist · 1963.-1979 ERSO kunstiline juht ja peadirigent · 1980. lahkus Eestist USAsse · 1987.aastast USA kodanik · 2010. tuli taas ERSO peadirigendiks · Göteborgi Sümfoonikute, Detroiti Sümfooniaorkestri peadirigent · Jaapani Filharmoonikute esimene külalisdirigent · Kungingliku Soti Rahvusorkestri audirigent · Viimase 12 aasta jooksul andnud 1119 kontserti, 125 linnas, 72 orkestriga · Sajandi eestlase tiitel
Veljo Tormis -koorihelilooja -õppis: orelit/koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulu...
õppima Moskvasse Tšaikovski nimelisse konservatooriumi. Ta õppis Jakov Flieri klassis. Järgnesid võidud mitmetel suurtel konkurssidel ja esinemised üle terve Nõukogude Liidu. Aastast 1991 elab Pariisis. 2) Antanas Budriūnas (20. juuni 1902 Pabirže, Biržai rajoon – 5. detsember 1966 Vilnius) oli leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja. 1922–1938 õppis ta Kaunase muusikakoolis ja konservatooriumis laulmist, klaverit, komponeerimist ja koorijuhtimist. Ta töötas muu hulgas Kaunase konservatooriumis ja Leedu Riiklikus Konservatooriumis Vilniuses õppejõuna. Ta lõi mitmeid koorilaule sega-, nais- ja lastekooridele. 3) Mikalojus Konstantinas Čiurlionis (22. september 1875 Varéna, Leedu – 10. aprill 1911 Vilnius) oli leedu maalikunstnik ja helilooja, kes püüdis oma loomingus siduda kahte kunstiala – maalikunsti ja muusikat. Paljud tema maalitud pildid said muusikalised pealkirjad, näiteks
VELJO TORMIS(1930) · koorihelilooja, rahvalaulud · Tormise kingitus tulevastele põlvkondadele- äratas ellu vana rahvalaulu traditsiooni HARIDUS: · Õppis orelit ja koorijuhtimist · Kompositsiooniõpinguid alustas Tallinas ning jätkas Moskva konservatooriumis Vissarion Sebalini käe all( lõpetas 1956) · Vabakutseline helilooja LOOMING: · põhineb soome-ugri rahvalauludel · kirjutanud 1 ooperi Luigelend- Eesti parimate hulka arvatud kammerooper. Käsitleb inimese ja looduse suhet, eneseotsinguga seostatud. · kantaat-ballett Eesti ballaadid- rahvalauluainelise loomingu kroon, ühendatud regilaul ja tants.
,,Hakkame, mehed, minema", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Päike vajus pärnapuule", ,,Õhtu rannas". Ooper ,,Tormide rand". Muusikapedegoogina on tal eriline võime õpilasi kaasa haarata ja neid innustada. Tal on ka kogemusi mida rikkalikult jagada. Talle on omane rahvuslik huumor, mida on tunda mõnest ta teosest. Veljo Tormis. (1930) Päris Kuusalust, kuid elas vahepeal Vigalas. Isa oli köster. Õppis Tallinna muusikakoolis orelit ja koorijuhtimist. Tema looming on sisukas ja mõttesügav. Hetkel on ta meie silmapaistvam ja omalaadsem koorikomponist. Koorilooming on tal küllalt suur ja mitmepalgeline. On nii lihtsaid, kui ka keerulisemaid, suuremaid, kui ka väiksemaid teoseid. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. Koorilooming jaguneb folkloorseks ja mittefolkloorseks. Põhiomadusteks on rahvuslik helikeel ja tundelaad. Sageli ühendab rahvamuusika tänapäeva võtetega. On tuntud nii meil, kui ka välismaal
Tuntuimateks: Loodusteemaline ,,Talvemustrid", ,,Sügismaastikud", ,,Pikse litaania". Tsükkel ,,Unustatud rahvad"(Väga tähtis Soome-Ugri rahavastele, kelle rahvalaule on kasutatud tsükkli loomisel) Sealt lood"Vepsa rajad", ,,Liivlaste pärandus". Autoriloomingust: ,,Tornikell minu külas" Elust: Ta on väga tuntud kodumaal ja sama palju ka välismaal. Tema loomigut ,,Raua needmine" lauldi olümpia avamisel. Ta õppis Tallinna konservatooriumis ja hiljem Moskvas orelit ja koorijuhtimist. Arvo Pärt. Looming: Tema looming jagatakse kaheks osaks. Esimeses osas on tuntuim orkestriteos ,,Perpetuum mobile" Esimene pool oli eredakõlaline ja omanäoline. See iseloomustas eesti muusika vaimu tol ajastul.Sel ajal lõi ta ka eesti esimese dodekafoonilise helitöö. Teine periood tema loomingus on nimetatud tintinnabuli. Seda perioodi iseloomustab habras, staatiline ja iga heli kuulatav toon. Esimene teos selles perioodis klaveripala ,,Aliinale". Ruttu sai tuntuks ka ,,Tabula Rasa"
töötas köstrina Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama 1942-1943 võttis ta August Topmanilt orelitunde 1943-1944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli esimestest lõpetajatest 1949 hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist, see talle ei sobinud ning ta vahetas järgmisel aastal eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp BIOGRAAFIA 1951-1956 õppis Tormis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni, Šebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi 1956-1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, tema õpilaste seas olid ka Kuldar Sink ja temast vaid viis aastat noorem Arvo Pärt
(200 koorilaulu). Tegi oma lauludest erinevaid seadeid, et kõik saaksid neid laulda. Lastelaulud: ,,Rongisõit", ,,Kati karu", ,,Kurekell". Laulupeo laulud: ,,Hakkame mehed minema", ,,Noor kevade". Ooperid (5): ,,Tormide rand". Räägib hiidlaste elust. Palju rahvuslikke stseene, kasutatakse rahvapille. Ernesaks kasutas Juhan Smuuli tekste. Nt. ,,Kutse". On kirjutanud tsükli ,,Kuidas kalamehed elavad". Sealt laul ,,Laine tõuseb". Veljo Tormis (1930-...) Elulugu: On õppinud koorijuhtimist. Alustas Tallinna Konservatooriumis kompositsiooniõpinguid, lõpetas Moskvas 1956, sest abikaasa sai töökoha seal. Jõudis niimoodi rahvamuusikani. Tormise looming on tihedalt seotud Eesti rahvamuusikaga, eriti regilauluga. 70-tel hakkas kasutama ka teiste Soome-Ugri rahvaste rahvamuusikat. Looming: Ta on eelkõige koorimuusika autor. Looming jaguneb kaheks: folkloorne ja mittefolkloorne koorimuusika. On väga põhjalikult uurinud Eesti vanimat rahvalaulu ehk regilaulu
Veljo Tormis Referaat Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal Kuusalus. Tormis õppis aastatel 1942-1944 Tallinna konservatooriumis orelit. Tema juhendaja oli A. Topman. Lõpetas aastal 1947 orelialal Tallinna muusikakooli. 1949-1950 õppis koorijuhtimist ja 1950- 1951 TRK-s kompositsiooni. Tormis lõpetas 1956 kompositsiooni alal Moskva konservatooriumi. Ta oli 1955-1960 Tallinna muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetaja ning 1956-1969 HL-i konsultant. Alates 1969. aastast on Veljo Tormis vabakutseline helilooja. Tormis on kasutanud ja propageerinud oma loomingus soome-ugri rahvaste rahvamuusikat. Ta on koostanud väljaanded ,,Regilaulik" ja ,,Lahemaa vanad laulud".
Kasutanud palju nii eesti kui ka teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. · Aastatel 19421943 võttis ta August Topmanilt orelitunde · 19431944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. · Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli üks esimestest lõpetajatest. · 1949. aastal hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist. See talle ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas ta eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp. · 19511956 õppis Tormis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. · 19561960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, tema õpilaste seas oli Kuldar Sink ja Tormisest vaid viis aastat noorem Arvo Pärt.
Neist ühe toimumise ajal oli ta autoroolis. 1994. aasta 20. aprillil põhjustas ta TallinnTartu maantee 130. kilomeetril Põltsamaa ristmikul liiklusõnnetuse, milles üks inimene sai surma. Politsei algatas kriminaalasja, kuid see lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Klas ise väitis: "Mul kadus pilt eest ära verevarustushäirete tõttu." Neeme Järvi Neeme Järvi sündis 7. juunil 1937 ja on eesti dirigent. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis löökpille ja koorijuhtimist. Aastatel 19551960 õppis ta Leningradi konservatooriumis Nikolai Rabinovitsi ja Jevgeni Mravinski juhendamisel orkestridirigeerimist. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. Aastal 1963 asus Neeme Järvi tööle Eesti Raadio ja TV sümfooniaorkestri peadirigendina. Samal ajal nimetati ta ka Estonia teatri peadirigendiks. Seda tööd tegi ta 1976. aastani.
enamikel aimu. Anu Tali on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud dirigent, kes teeb ja toob Eestile vaid au. Muusika suunda valides tegutses Anu salaja . Salaja sellepärast, et haritlastest vanemate arvates pidid lapsed saama tugeva ja korraliku hariduse, mis nende nägemusel erilise muusikaõpetusega küll seostuma ei pidanud. Anu Tali õppis aastatel 19791987 Tallinna 3. Keskkoolis, aastatel 19871991 Tallinna Muusikakeskkoolis. Muusikakeskkoolis õppis Anu põhierialana koorijuhtimist Elo Kaarepere juhendamisel ning paralleelselt ka klaverit Ada Kuuseoksa juures. Abituuriumi ajaks oli Anu end juba üleeestilisel koorijuhtide konkursil esikohale dirigeerinud ning õpilasvahetuse korras läkitati noor koorijuht õppima Stockholmi muusikagümnaasiumi. Lõpueksami tegigi Anu edukalt Stockholmis, kus rootslastest komplekteeritud koor esitas tema juhatusel Rahmaninovi ja Tormise muusikat. 1991. aastal astus Anu Eesti Muusikaakadeemiasse, mille lõpetas
Bražnik (Micaela) ja paljud teised. Kai Rüütel (Carmen) on metsosopran, kes on esinenud väga paljudel lavadel üle maailma ning on omandanud magistrikraadi Hollandi ooperiakadeemias. Luc Robert (Don Jose) on tenor, kes õppis Quebeci konservatooriumis Montrealis. Jassi Zahharov (Escamillo) on bariton, kes on esinenud paljudel lavadel üle maailma ning alates 1997 aastast on olnud Estonia teatri laulja. Elena Bražnik (Micaela) on sopran, kes on õppinud koorijuhtimist Kiievis ja laulmist Ukraina Muusikaakadeemias. Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on tuntud Eesti pianist, muusikapedagoog ja dirigent. Kunstnikuks oli Liina Keevallik, kes on omandanud doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias ja Pariisi 8. ülikoolis. Lavastajaks oli Brit ooperi ja teatri lavastaja Walter Sutcliffe. Ooper “Carmen” jutustab loo 19. sajandi Sevillast ja seal keerlevatest sündmustest. Nimelt on see lugu mustlastüdrukuks Carmen, kes armub tohutult noorde kapralisse Don Jose
Veljo Tormis (1930) Ta on sündinud Harjumaal Kuusalus. Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest
6 9. KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................7 ELULUGU Mart Sander (Martin Laurent Sander) on sündinud 10.augustil 1967 Tallinnas, kus tema pere on elanud juba ligi 500 aastat. Ta on eesti laulja, näitleja, saaejuht, dirigent, ettevõtja ja kunstnik. Ta hakkas muusikaga tegelema seitsmeaastaselt, õppides viiulit Tallinna Muusikakoolis. Ta on õppinud ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist. Eesti Humanitaarinstituudis ajalugu ning Tallinna Pedagoogikaülikoolis saksa- ja inglise keelt. Eesti Muusikaakadeemias oli ta peamine töö klaveri õpetamine. Muusikukarjääri alustas ta Estonias koorilauljana 1985-91. Tal on ilmunud ligi kakskümmend heliplaati. Tema hobideks on raamatute kirjutamine ja maalimine. Ta on 196 cm pikk ja kaalub 89kg. TEATER Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastuses. Ta
Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama. Veljo Tormis võttis 12. aastasena August Topmanilt orelitunde ning oli tema oreliõpilane Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Seoses õppeasutuse reorganiseerimisega jätkas Tormis 1944. aastal oreliõpinguid Salme Krulli juhendamisel Tallinna Muusikakoolis, mille lõpetas 1947. aastal. Edasi õppis Tormis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist ja aastail 19501951 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Villem Kapi kompositsiooniklassis. Heliloojadiplomi omandas Tormis Moskva konservatooriumis Vissarion Sebalini õpilasena aastatel 19511956. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. 1955. aastast töötas Tormis Tallinna Muusikakoolis teoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetajana lausa viis aastat
2007. aastal ilmus Inese uus lugu "Kustutame vead", hiljem ka samanimeline album. Eraelu Ines on olnud suhtes laulja Tanel Padariga. Hiljem oli tema väljavalitu USAs elav kunstnik Martin Saar. 5 Neeme Järvi Neeme Järvi (sündis 7. juunil 1937) on eesti dirigent. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis löökpille ja koorijuhtimist. Aastatel 19551960 õppis ta Leningradi konservatooriumis Nikolai Rabinovitsi ja Jevgeni Mravinski juhendamisel orkestridirigeerimist. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit (Bizet' "Carmenit") juhatas ta esimest korda Kirovi teatris. Aastal 1963 asus Neeme Järvi tööle Eesti Raadio ja TV sümfooniaorkestri peadirigendina. Samal ajal nimetati ta ka Estonia teatri peadirigendiks. Seda tööd tegi ta 1976. aastani. Aastatel 19761980 oli ta
Et "ilma muusikata ei saa", selgus pärast kaheksanda klassi "viielist" lõpetamist. Kasutades juhust, et matemaatikust ema viibis parajasti Varssavis, tegi Anu koos kaksikõe Kadriga salaja ära sisseastumiseksamid Tallinna Muusikakeskkooli. Salaja sellepärast, et haritlastest vanemate arvates pidid lapsed saama tugeva ja korraliku hariduse, mis nende nägemusel erilise muusikaõpetusega küll seostuma ei pidanud. Muusikakeskkoolis õppis Anu põhierialana koorijuhtimist Elo Kaarepere juhendamisel ning paralleelselt ka klaverit Ada Kuuseoksa juures. Abituuriumi ajaks oli Anu end juba üle- eestilisel koorijuhtide konkursil esikohale dirigeerinud ning õpilasvahetuse korras läkitati noor koorijuht õppima Stockholmi muusikagümnaasiumi. Lõpueksami tegigi Anu edukalt Stockholmis, kus rootslastest komplekteeritud koor esitas tema juhatusel Rahmaninovi ja Tormise muusikat. 1991. aastal astus Anu Eesti Muusikaakadeemiasse, mille lõpetas koorijuhi diplomiga 1995.
et.wikipedia.org/wiki/Roman_ToiJuhan Aavik, Eduard Tubin. *Tähtsamad heliloojad dirigendid- *Esimene ESTO toimus 1972.aastal Torontos. Nimetatakse Eesti päevadeks, mis on väliseestlaste algatatud ülemaailme eestlaste kogunemine iga nelja aasta tagant. Kavas on Eesti kultuuriüritused ja programmid ning nendes on esinenud ka Eesti esinejad nt. RAM'i poistekoor ja Ivo Linna. *Roman Toi- Aastatel 1932-36 ja 41-44 õppis Toi Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimist, orelit, kompositsiooni ja dirigeerimist.1944. aastal põgenes ta kodumaalt Saksamaale, kus ta juhatas põgenikelaagrites koore, korraldas kontserte ja väiksemaid laulupidusid. 1949. aastal siirdus Roman Toi Saksamaalt Kanadasse, kus oli Välis-Eesti kooriliikumise hing, Toronto Konservatooriumi õppejõud ning mitmete Välis-Eesti kooride juht. Roman Toi tõi sümboolselt laulupeo traditsiooni nõukogude okupatsiooni ahelaist vabasse Eestisse juhatades 1994. aastal taasiseseisvunud Eestis
pandi 1940-ndate lõpus kinni kui Nõukogude ühiskonnas ebavajalik. Kõik, kes seal õppisid, otsisis mingi muu ameti kes hakkas koorijuhiks, kes pianistiks, kuidas keegi. Minust ei 15 Eesti muusika biograafiline leksikon, 1990, Tallinn, Valgus, lk 264-266 16 Eesti Päevaleht 28.04.2007 18 saanudki pillimängimise alal midagi ja ma olin sunnitud hakkama heliloojaks." 17 Nii räägib Tormis ise. Ka koorijuhtimist oli ta proovinud, ,,...aga minu natuur ei sobi, mul ei ole kooriga kontakti," ütleb ta samas intervjuus. ,,Raua needmise" esiettekandel mängis Tormis trummi korjaki samaanitrummi, mille Lennart Meri oli sealt ära toonud. Nüüd on teda trummi lööma kutsutud Prantsusmaale, Ameerikasse ja Rootsi. Veel kasutab ta kirvelaba, kuna see kõlavat paremini kui tavaline rauatükk. Vaeva nägi ta palktrummide hankimisega, mis õiges häälestuses oleksid ja puutöö häält teeksid
annaabi.ee 
