2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel) ja tekivad lamedad kuhikud Hawaii - Manua Loa, Manua Keakuhikvulkaanid - laava on happeline (paks) ja tekivad suured koonusjad mäed Etna, Vesuuv, Cotopaxi (kõrgeim vulkaan), Fujijama Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset Kasulikkus Kahjulikkus: hävitab- maavärinad, mõjutab Geotermaalenergia, saab uurida maa sisemust, kliimat, mürgised gaasid ehitusmaterjal, ilus vaadata, 80%vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel. 15% eemaldumis vööndis. 10 000 maavärinat aastas 6000 inimene märkab 140 purustavat
5 'Malonyana' kitsassammasjas 10...15 m kõrgune tihedaoksine sort. 'Pendula' kuni 5 m kõrgune rippoksaline leinavorm, soomused sinakasrohelised; 'Filiformis' madal, koonusjas, väheharunevate külgokstega rippoksaline sort. Kera- ja munakujulised sordid on: 'Danica; 'Dumosa'; 'Globosa'; 'Hetz Midget'; 'Hoveyi'; 'Little Champion'; 'Little Gem'; 'Mecki'; 'Recurva Nana', 'Tiny Tim', 'Umbraculifera', 'Woodwardii'. Koonusjad: 'Holmstrup'; 'Rosenthalii'. Kollased sordid: 'Cloth of Gold'; 'Europe Gold'; 'Golden Globe'; 'Holmstrup Yellow'; 'Lutea'; 'Lutea Nana'; 'Semperaurea'; 'Sunkist'; 'Vervaeneana'; 'Wareana Lutescens'. 6 Kasutatud kirjandus: 1. 90 tavalisemat võõrpuutaime U.Roht 2012 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Elupuu 3. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/elupuu1 4. http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/309 5. http://www
vaigune 8) Abies sibirica siberi nulg *Võrse karvane. *Okas suund võrse tipu poole, alt valkjas-roheline. *Pung ümar, kaetud paksu vaigukihiga. *Käbi tipuosas heledad vaigutombukesed. Kattesoomused pole nähtavad, ulatudes poole seemnesoomuse pikkuseni. Seemnesoomused sametkarvased, laikumera, peaaegu terve servaga. 9) Abies balsamea palsaminulg *Võrse karvane (hõredalt hallikarvane). *Okas pealt tumeroheline, all 2 rohekasvalget riba. *Pung vaigune, punakaspruun, koonusjad. *Käbi piklikovaalne, pealt kaetud kollakas. Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. *Tugev lõhn 10) Abies concolor hallnulg *Võrse kollakas-roheline. *Okas väga pikad, teravad(mitte torkivad), sama värvi (alt ja pealt), sisselõiget tipus pole. *Pung läikivalt vaigune, tömpja tipuga. *Käbi silinderjas, ümardunud tipu ja alusega. Kattesoomused (pole nähtavad) lühemad seemnesoomustest.
Säga, Silurus glanis Linnaeus 1758 Kirjeldus: Lutsulaadse üldkujuga, pea lai ja lame, tagakeha külgedelt lamenenud.Kõhuuimed ulatuvad pärakuuimeni.Silmad on väga väiksed, paiknevad suunurkadest veidi kõrgemal. Suu on väga suur. Kummaski suunurgas kinnitub lihavale ülahuulele üks pikk tugev poise.Alalõual 2 paari lühikesi peeni poiseid. Pikad poised on suvaliselt liigutatavad, teised mitte. Kummalgi pool on kaks ninaava, mis paiknevad teineteisest kaugel. Hambad on madalad , koonusjad, tipuga tagapoole suunatud, moodustavad alalõual 4-5-st tihedalt üksteise taga seisvat reast kraasimisharja-taolise lindi. (LK 252)Samalaadselt on hambaid ja üleval vahelõualuul (mis moodustab sägal ülalõua) ja suulaes. Lõpuseava katva kile ääred (16 kidemega) on nii laiad, et üks pool ulatub kurgu all teise peale. Küljejoon üsna sirge ja hästinähtav. Ujupõis suur, õhujuha varal söögitoruga ühendatud, omab osalise pikivaheseina
ka! pealt läikivad, paljad. augustis või septembris, siis koos valmivate viljadega. Lehed munajad, laimunajad, südaja või Õied põhiliigil koonusjad, Puit on hajulisooneline, tihe, kõva, Balkanil, Lõuna- sirge alusega, teritunud tipuga. Nahkjad, 180a. laipüramiidjad, munajad, silinderjad. kollakasvalge, tihedus 0,8 g/m3. Karpaatide mägedes. libedad, alt vähe heledamad. Õitsemine mai lõpus.
Kodumaaks on Põhja - Ameerika lääneosa, kasvades Kaljumäestikus kuni 3000 m. kõrguseni.. Areaalis 30 kuni 45 m kõrguseks ja kuni 1 m tüvediameetriga puu. Võra kitsas, püramidaalne ja sümmeetrilise kasvukujuga. Kasv aeglasem, kui harilikul kuusel. Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades. Talub hästi linnatingimusi, on võrdlemisi valgusnõudlik. Võrsed: helepruunid, karvadeta, nõrgalt läikivad. Pungad: suured, koonusjad, pruunikad, vaiguta. Okkad: 2...3 cm pikad, nõelja tipuga, jäigad, kinnituvad võrsele radiaalselt. Okka kõigil külgedel rohkelt õhulõheridu, mistõttu okkad näivad hõbedastena. Hõbedased on okkad siiski ainult ühe aasta, hiljem rohekad, püsides puul 4...6 aastat. Käbid: noorelt rohekad, valminult helepruunid, 5...10 cm pikad, seemnesoomused õhukesed, piklikrombjad ja saagjaservalised. Serbia kuusk (Picea omórika [Pancic] Purk.)
Harilik kuusk on linnaoludes üsna vastuvõtlik saastunud õhule ja okkad kipuvad kuivama. Varjutaluva liigina saab teda kasvatada teiste puude all ja vähese valgusega kohtades. Nõudlik mulla viljakuse suhtes, eelistades kasvada samades tingimustes nagu enamik lehtpuid. Ei talu seisvat vett ja kuivab sellistes tingimustes kiiresti. Talub suurepäraselt pügamist, seetõttu hea hekipuu. Sordid: I grupp - kasv normaalne, tugevalt püstine; 1. Sammasjad ja koonusjad sordid: 'Columnaris'; 'Cupressina'; 'Falcata'; 'Pyramidata'; 2. Väheste okstega sordid: 'Virgata'; 'Cranstonii'; 'Dicksonii'; 3. Rippuvad (leina)vormid: 'Inversa'; 'Aarburg'; 'Frohburg'; Loreley'; 'Pendula Major'; 'Rothenhaus'; 'Viminalis'; 'Wartburg'; 4. Värvilised okkad: 'Argentea'; 'Argenteospica'; 'Aurea'; 'Coerulea'; 'Finedonensis'; 5. Erinevate käbidega: f. chlorocarpa; f. erythrocarpa. 6. Erinevate okastega: 'Cincinnata'; 7
Sordid ´Aureum´, ´Variegatum´ küllaltki kiirekasvuline. Annab hästi kännu- ja juurevõsu, dekoratiivne kevadel rikkaliku õitsemise, suvel ilusa ümara, Märkused väga tiheda võra ja sügisel väga dekoratiivsete viljade tõttu HARILIK TÜRNPUU Päritolu Euroopa, Lääne-Siber, Kesk-Aasia Kõrgus 8-10 m Kasvukuju Võrsed peaaegu must, kestendav, noored võrsed hallikad, lõpevad astlaga Pungad pungad põikvastakud, koonusjad, terava tipuga, hallikas- või punakaspruunid, sageli kirjud vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena. Ovaalsed, teritunud tipuga, 3-6 cm pikad, saagja Lehed servaga, külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas õied väikesed, kollakasrohelised, kimpudena lehtede kaenlas Õied Viljad vili on lihakas marjataoline luuvili, valminult must, valmib augustis-septembris Õitsemisaeg õitseb mais, juunis Kasvukoht:
Moodustavad väiksemaid või suuremaid rühmi voorestikke. Nt: Saadjärve , Türi, Kolga-Jaani voorestikud. Voorestiku läbilõige (Raukas & Karhima, 2007. Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja- Eestis). Liustikujõetekkelised ehk glatsiofluviaalsed pinnavormid 14 Sandurid liustikust eemale voolanud jõgede ja ojade kujundatud liustiku servast eemale madalduvad liivast ja kruusast koonusjad tasandikud. Nt: Männiku ja Mustamäe Tallinnas. Oosid ehk vallseljakud järsunõlvalised, 30-40 m kõrgused. Jalamilt 60-80 m laiused ning harja kohal vaid mõne meetri laiused. Koosnevad kruusast ja liivast, kuid leidub ka munakaid ja rahne. Kujunevad liustikujões kuhjunud setetest. Liustikujõed voolavad nii liustiku all, peal, ees ja sees. Kui jääseinad sulavad, siis jäävad järgi looklevad oosid. Oosid moodustavad kümnete kilomeetrite pikkusi oosistikke ja oosistuid
Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehhaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Pseudotsuga perekonda kuulub 5 (7) liiki, milledest 2 (P. menziesii ja P. macrocarpa) kasvavad Põhja-Ameerikas, 2 (P. sinensis ja P. wilsonii) Hiinas ja üks (P. japonica) Jaapanis. Kõrgetüvelised puud, sarnanevad väliselt kuuskede ja nulgudega, erinevuseks on suuremad koonusjad, vaiguta pungad, lamedad okkad, ja käbidel seemnesoomuste tagant kaugele väljaulatuvad kattesoomused. Tolmuterad õhupõiteta, emaskäbid asuvad eelmise aasta võrsetel püstiselt, valmides rippuvad. Puude tüve koor on vanemas eas paks ja korkjas, soomusjas. Ebatsuugade puit on nii nulu kui kuusepuidust paremate omadustega ja puud on kiirekasvulised. Seetõttu omavad ebatsuugad suurt majanduslikku tähtsust. Meil on katsetatud
Kõrged (kas aastaringi või üksnes okaste kasvu ajal) laiuvad sammasjad kollaseokkalised kerajad leinavormid punaseokkalised munajad püramiidjad roosaokkalised koonusjad rippoksalised roomavad omapärase koorega tavalisest erinevate käbidega 3.3. Perekond mänd -Pinus Mändide perekonda kuulub ca 100 liiki. Eestis on haljastuses võimalik kasutada kümmetkonda, lisaks sordid-vormid. Mändide perekond on keeruka ülesehitusega: jaguneb kaheks alamperekonnaks, mis jagunevad omakorda sektsioonidesse. Järgnevalt esitatakse lihtsustatud (ebateaduslik) käsitlus
temperatuuril 10...18 °C Väheneb suhkrute sisaldus mugulates Suureneb mugulate vastupidavus 29. Söödajuurviljade bioloogilised iseärasused, seemnete ja juurikate ehitus, juurikate paiknemine mullas Juurviljade seemned · Peediseeme on liitvili, mis koosneb 2-6 viljast · Peedi vili on kaanekesega pähklike · Porgandiseeme on kaksikseemnis · Kaalika ja naeriseemned on kerakujulised ,värvuselt tumepruunid või mustad Juurikad võivad olla: Koonusjad Silinderjad Eliptilised Ümmargused Lapergused Kõige sügavamal asub juurikatest suhkrupeedi juurikas, kõige kõrgemal aga söödapeedi juurikas. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Kasvukoht külvikorras · Head eelviljad söödajuurviljadele: kartul, põldhein ja umbrohupuhas teravili · Söödajuurviljad on head eelviljad kõigile teistele kultuuridele · Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, suured ja järskude
Kuriili saared, Hokkaido. Eestis väga haruldane. Perekond Pseudotsuga Carr. EBATSUUGA © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 17 Pseudotsuga perekonda kuulub 5 (7) liiki, milledest 2 (P. menziesii ja P. macrocarpa) kasvavad Põhja-Ameerikas, 2 (P. sinensis ja P. wilsonii) Hiinas ja üks (P. japonica) Jaapanis. Kõrgetüvelised puud, sarnanevad väliselt kuuskede ja nulgudega, erinevuseks on suuremad koonusjad, vaiguta pungad, lamedad okkad, ja käbidel seemnesoomuste tagant kaugele väljaulatuvad kattesoomused. Tolmuterad õhupõiteta, emaskäbid asuvad eelmise aasta võrsetel püstiselt, valmides rippuvad. Puude tüve koor on vanemas eas paks ja korkjas, soomusjas. Ebatsuugade puit on nii nulu kui kuusepuidust paremate omadustega ja puud on kiirekasvulised. Seetõttu omavad ebatsuugad suurt majanduslikku tähtsust. Meil on katsetatud juba
annaabi.ee 
