Programmi ypcat käivitamine serveri testimiseks peaks siis toimima nagu ülal kirjeldatud. Traditsioonilises NIS-is on määratletud, kas ja kuidas ühendada NIS-teavet NYS-põhise kohalikest failidest pärineva informatsiooniga. Näide 3 NIS-i parooliskeemide kasutamiseks peame lisama faili /etc/passwd järgmise rea: +:*:0:0::: See tähistab koha, kuhu parooliotsingufunktsioon lisab NIS-skeemid. Kui lisame sarnase rea (küll ilma kahe viimase koolonita) faili /etc/group, toimub sama group.*- skeemide suhtes. NIS-i levitatavate hosts.*-skeemide kasutamiseks muutke rida order failis host.conf. Näiteks kui soovime kasutada NIS-i, DNS-i ja faili /etc/hosts (just sellises järjestuses), peame muutma vastava rea järgmiselt: order yp bind hosts Traditsiooniline NIS-teostus ei toeta praegu mingeid muid skeeme. LISA 1. MIS ON DBM? DBM on lihtne andmebaasihaldur, mis kasutab otsinguoperatsioonide kiirendamiseks paisktehnikat
tuleb nummerdada ja pealkirjastada (Viited → Lisa pealdis). Määrata pealdise fondiks Calibri, suurusega 10 p ja reasammuga 1. Kasutades teise autori joonist, viidatakse autorile ja asukohale pealdise lõpus (vt Sele 1). Näide selest Sele 1 Kompetentsuse ring. Kutsesüsteemi vaade [1]. Selele viitamisel märgitakse lause lõppu sulgudesse sele number, nt (vt Sele 65). Valemi sümbolite seletus algab sõnaga "kus" (ilma järgneva koolonita) ning selgitused kirjutatakse üksteise alla. Valemid ja koodid kirjutatakse reasammuga 1,0. Näide valemist kus I – voolutugevus U – pinge R – takistus Sele 2 Ohmi seadus 9 Näide diagrammist Sele 3 Päevane toidukogus [3] Tabelid, diagrammid, koodinäited ja seled, mis on suuremad kui pool lehekülge, paigutatakse lisadesse. 3
Joonis 8. Gümnaasiumiastme õpilased saavad teadmisi kanepist ja selle mõjust kasutamisel. Valemid Valemite esitamisel tuleb terve töö ulatuses kasutada ühtset kirjaviisi. Juhul, kui töös kasutatavaid valemeid on rohkem kui üks, siis valemid nummerdatakse. Valemi number paigutatakse valemiga samale reale. Valemites ei tooda mõõtühikuid. Mõõtühikud esitatakse kasutatud sümbolite seletuses. Valemi sümbolite seletus algab sõnaga "kus" (ilma järgneva koolonita) ning selgitused kirjutatakse üksteise alla. Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse omaette real. Näide. tts = tm + tkäs, (1) kus tts montaazitsükli kestus min.; tm masina aeg min.; tkäs käsioperatsioonide kestus min. Kirjanduse loetelu
Kõik matemaatilised avaldised, valemid ja võrrandid tähistatakse kahe araabia numbriga. Esimene märgib jaotist, teine valemi järjekorranumbrit antud jaotise ulatuses, mis eralda-takse teineteisest punktiga. Valemi number kirjutatakse ümarsulgudesse teksti osa parem-poolsele äärele. Avaldised paigutatakse rea keskele ja eraldatakse tekstist reavahega 1. Valemile või võrrandile järgneb sümbolite selgitus, mis algab sõnaga “kus” (uuelt realt ilma taandreata ja järgneva koolonita). Iga sümboli selgitus algab uuelt realt. Selgitatakse ainult neid sümboleid, mille tähendust antud töös varem selgitatud ei ole. Näiteks: U = I x R, (1.3) kus U - pinge I - voolutugevus jne. Viitamisel antakse valemi number sulgudes. Näiteks: “... valem (1.3)...”. Arvutused esitatakse järgmise skeemi kohaselt.
Kasutatavate tähiste seletused paigutatakse valemite järele, kusjuures igas uues valemis seletatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui valemi vasakul pool olev tähis on seletatud tekstis, siis võib antud tähise seletuse valemi järel ära jätta (vt allpool toodud näidet). Valemi tähised koos seletustega kirjutatakse nende valemis esinemise järjekorras nii, et mõttekriipsud oleksid kohakuti. Sümbolite seletus algab uuelt realt taandreata sõnaga “kus” järgneva koolonita. Valemite järele mõõtühikuid tavaliselt ei kirjutata. Mõõtühik näidatakse vajaduse korral valemi juurde kuuluvas seletuses. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad analoogiliselt tabelitega (vt ptk 2.8). Valemi number pannakse ümarsulgudesse ja kirjutatakse lehe paremasse serva. Viidates tekstis esitatud valemile, paigutatakse selle number sulgudesse. Illustratsioonid Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised
· Töö kirjutatakse kasutades ajavormina lihtminevikku. 1.5. Sisu vormistamine 1.5.1. Valemid Valemite esitamisel tuleb terve töö ulatuses kasutada ühtset kirjaviisi. Juhul, kui töös kasutatavaid valemeid on rohkem kui üks, siis valemid nummerdatakse. Valemi number paigutatakse valemiga samale reale. Valemites ei kirjutata mõõtühikuid. Mõõtühikud esitatakse kasutatud sümbolite seletuses. Valemi sümbolite seletus algab sõnaga "kus" (ilma järgneva koolonita) ning selgitused kirjutatakse üksteise alla. 5 Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse omaette real. Näide Y = C + S (1) kus Y majapidamiste agregeeritud sissetulek C tarbimine S säästmine 1.5.2. Loetelud
Üleminek järgmisele reale tuleb teha tehtemärgi kohalt. Juhul kui töös kasutatud valemeid on rohkem kui üks, valemid nummerdatakse. Valemi number asub sulgudes lehe paremal äärel vastava valemiga ühel real. Kasutada võib liht- või liitnume- ratsiooni, aga valemite numbrite märkimise viis peab olema ühesugune kogu töös. Valemi järel asub koma. Valemi sümboliseletus tuuakse valemi järel taandrealt, alustades seda sõnaga “kus” ilma järg- neva koolonita. Kui valemi tähised on tekstis seletatud, ei ole seda valemi järel vaja korrata. Näide: Bakterite arvukust (N) 1 𝑚3 merevees arvutatakse valemiga 1∗106 ∗𝐴 1∗106 ∗𝐵 𝑁= + , (1) 𝑉1 𝑉2
Töös kasutatud valemid esitatakse uuel real, paigutatuna rea keskele. Kirjandusest võetud valemitel esitatakse viide allikale. Kasutatavad tähised paigutatakse valemi järele. Igas uues valemis seletatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui valemi tähis on seletatud sissejuhatavas lauses, 16 siis ei ole seda vaja korrata valemi järel. Tähiste seletus algab uuelt realt taandreata sõnaga ,,kus", järgneva koolonita. Valemi number kirjutatakse ümarsulgudes valemist paremal pool servast 20 või 25 mm kaugusel, kooskõlas küljendusega. Enne valemit tuleb kirjutada kokkuvõttev lause, nt. Üldine soojusläbikandeteguri väärtus, mis iseloomustab veovahendi isotermilisi omadusi, arvutatakse valemiga [7] PS K= , (2.1)
Kasutatavate tähiste seletused paigutatakse valemite järele, kusjuures igas uues valemis seletatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui valemi vasakul pool olev tähis on seletatud tekstis, siis võib antud tähise seletuse valemi järel ära jätta (vt allpool toodud näidet). Valemi tähised koos seletustega kirjutatakse nende valemis esinemise järjekorras nii, et mõttekriipsud oleksid kohakuti. Sümbolite seletus algab uuelt realt taandreata sõnaga "kus" järgneva koolonita. Valemite järele mõõtühikuid tavaliselt ei kirjutata. Mõõtühik näidatakse vajaduse korral valemi juurde kuuluvas seletuses. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad analoogiliselt tabelitega (vt ptk 2.8). Valemi number pannakse ümarsulgudesse ja kirjutatakse lehe paremasse serva. Viidates tekstis esitatud valemile, paigutatakse selle number sulgudesse. 13. ILLUSTRATSIOONID
Kasutatavate tähiste seletused paigutatakse valemite järele, kusjuures igas uues valemis seletatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui valemi vasakul pool olev tähis on seletatud tekstis, siis võib antud tähise seletuse valemi järel ära jätta (vt allpool toodud näidet). Valemi tähised koos seletustega kirjutatakse nende valemis esinemise järjekorras nii, et mõttekriipsud oleksid kohakuti. Sümbolite seletus algab uuelt realt taandreata sõnaga "kus" järgneva koolonita. Valemite järele mõõtühikuid tavaliselt ei kirjutata. Mõõtühik näidatakse vajaduse korral valemi juurde kuuluvas seletuses. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad analoogiliselt tabelitega (vt ptk 2.8). Valemi number pannakse ümarsulgudesse ja kirjutatakse lehe paremasse serva. Viidates tekstis esitatud valemile, paigutatakse selle number sulgudesse. 13. ILLUSTRATSIOONID
Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse tavaliselt omaette real. Kui töös on mitu valemit, tuleb need nummerdada. Valemi number kirjutatakse ümarsulgudesse valemiga samale reale, soovitatavalt paremale (vt järgnevat näidet). 𝑎2 + 𝑏 2 = 𝑐 2 (valem 1) Valemites ei tooda mõõtühikuid, need esitatakse valemites kasutatud sümbolite seletustes. Valemi sümbolite seletus algab sõnaga “kus” (ilma järgneva koolonita) ning seletused kirjutatakse ülevaatlikkuse mõttes üksteise alla (vt järgnevat näidet). Rakendades valemit 1 𝑆 = 2 𝑎𝑏 sin 𝑦 (valem 2) kus a ja b on kolmnurga küljed (m), γ on nurk külgede a ja b vahel (kraad). 3.3.7. Loetelud Loetelus on reavahe 1 ja loetelu punktid tähistatakse kas märgistega (punktid, tärnid vms) või araabia numbrite või väiketähtedega, mille järel on ümarsulg.
annaabi.ee 
