*Milliseid domograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku
vananemine? Muutused toimuvad tervisehoius, vaba aja veetmises, pensioni poliitikas, tööhõive
väärtuses.
*Sisserännete ja väljarännete vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks.
*Rahvastikupoliitika Eestis: Eestis kasutatakse peaaegu kõiki arenenud riikidele omaseid
rahvastikupoliitika meetmeid:
-Perepoliitikas on olulised toetused:
Rahvastikupoliitika: · rändepoliitika · sündide arvu mõjutamine · regionaalpoliitika Karmid meetmed rahvastikupoliitikas nt Hiinas ja Indias püütakse kiiret rahvaarvu kasvu pidurdada 1-2lubatud lapse poliitikaga ning sundabortidega. Riikide rahvastikupoliitikat mõjutavad ka rahvusvahelised organisatsioonid (nt. ÜRO) ja kokkulepped. Rahvastikupoliitika Eestis: · Perepoliitika: kõik lapsed saavad lastetoetust ja kooliõpilased kord aastas koolitoetust enne ja pärast lapsesündi on emadel õigus tasustatud lapsepuhkusele täiendavad toetusi saavad üksikv anemad, kellel on enam kui neli last ning lapsed, kelle isad teenivad aega sõjaväes. · Sisserännet reguleerib Eesti riik sisserände kvoodiga. Eestisse elama asuvate inimeste arvu mõjutavad ka elamis- ja tööluba taotlemise reeglid · Suremus. Riigil kõige raskem mõjutada. Olulised on arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet.
ühiskondlikult aktiivsed ega taha perega tegeleda. Abiellutakse ja lapsi sünnitatakse suhteliselt hilja, sest järjest rohkem naisi õpid kõrgkoolis või käib tööl. Tulemuseks on negatiivne loomulik iive ja rahvastiku vähenemine. 11. Arvestades seda, et Sloveenia rahvaarv väheneb, peaks tulevikus rahvastikupoliitika tegema kõikvõimalike soodustusi ja toetusi inimeste jaoks, et rahvaarv hakaks kasvama. Toetatakse üksikvnemaid, lapsed saavad lastetoetust, kooliõpilased koolitoetust, Väikelapse hooldamise tõttu kodused olevad vanemad saavad lapsehooldustasu. 12. 48% Sloveenia rahvastikust elab linnades. 13. Ljubljana 254 200 Maribor 87 9000 Celje 36 900 Keanj 34 800 14. Potocka ja Divje Babe koobasasulatest on leitud neandertallaste luujäänuseid ja kivist tööriistu. Ljubljana lähedal leitud vaiehitised kuuluvad pronksiaega(u. 2000-1200 e. Kr.)
tegemise võimalus · Traditsioonid, normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse ja pereellu · Ebaterved eluviisid (ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkohol, narkootikumid) · AIDS · Õnnetusjuhtumid, liiklusohutus RAHVASTIKUPOLIITIKA USA rahvastikupoliitika on väga sarnane Eesti omaga, kuna siin kasutatakse peaaegu kõiki arenenud riikidele omaseid meetmeid. · Lapsed saavad lastetoetust, kooliõpilased koolitoetust · Väikelapse hooldamise tõttu kodused olevad vanemad saavad lapsehooldustasu · Toetatakse üksikvanemaid, suuri peresid ja kaitseväes teenivate meeste peresid · Sisserännet mõjutatakse karmide viisaseadustega ning elamis- ja tööloa taotlemise reeglid · Suremust mõjutatakse meditsiini arendamisega, tervisliku eluviisi propageerimine, liiklusõnnetuste vältimiseks erinevad kampaaniad (,,Don't drink and drive" jms) 2
õppimisega seotud kulud. Riigi kohustuseks EV Põhiseaduse põhjal on luua lapsevanematele võimalused oma laste kasvatamiseks ning tagada laste põhivajadused. Peretoetusi on kokku üksteist liiki. Neist igakuiselt makstavad toetused on lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus ning seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus. Ühekordselt makstavad toetused on sünnitoetus, lapsendamistoetus ja elluastumistoetus. Ükskord aastas maksis riik ka koolitoetust, kuid 2009st aastast seda enam ei ole, siiski maksavad seda paljud omavalitsused. 1.2. Lapsendamine Lapsendamist reguleerib Perekonnaseaduse ptk 10 (RT I 1994,75, 1326). Vastavalt seadusele võib lapsendada ainult kuni 18-aastast isikut ning ainult lapse huvides. Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane. Lapsendamise sooviga tuleb pöörduda elukohajärgse maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole. Erandina tuleb rahvusvahelise lapsendamise korral pöörduda
seaduse alusel. 5. Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse juhul, kui: - lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel; - vanem on tunnistatud tagaotsitavaks. Toetuse suurus on kahekordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 300 krooni). 6. Ajateenija lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse kaitsejõudude ajateenistuses oleva vanema lapsele lapsetoetuse viiekordses määras (2005. aastal 750 krooni). 7. Lapse koolitoetust makstakse lapsetoetust saavale lapsele iga õppeaasta alustamiseks kolmekordses lapsetoetuse määras (2004/2005. õppeaasta alustamiseks 450 krooni). 8. Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele, 9 - kelle üle on seatud eestkoste; - kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping. Toetuse suurus on kuuekordne lapsetoetuse määr (2005
lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei 5 ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Lapsendamistoetust makstakse iga lapsendatud lapse kohta. 2) Lapsetoetustasu on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. 3) Koolitoetust makstakse lapsetoetust saavale lapsele iga õppeaasta alustamiseks kolmekordses lapsetoetusmääras. 4) Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele, kelle üle on seatud eestkoste või kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping. Toetuse suurus on kümnekordne lapsetoetuse määr.
pereplaneerimine, sotsiaalteenused peredele). Raske eristada sotsiaalpoliitikast. Lastepoliitika mõistet kasutab peamiselt ÜRO Laste Õiguste Konventsioon, mis on suunatud laste õiguste kaitsmisele. Ajalugu 1970.a. hakati maksma esimest korda sünnitoetusi. Eesti praegusele lastetoetuste süsteemile pandi alus 1992.a lastetoetuse seadusega. Samal aastal võeti vastu ka lastekaitseseadus. 1994.a maksti esmakordselt paljulapselistele peredele koolitoetust. (paljulapseline tähendas neli või enam last) Perekoda ehk riigi perepoliitikat koordineeriv üksus, kogunes esimest korda 1997.a. Ülesanded: valitsuse nõustamine ja avaliku arvamuse kujundamine (jooksvad probleemid ja alusdokumendi väljatöötamine). Toetused Enamus praegu kehtivaid toetusi on nimetatud juba 1992.a lastetoetuste seaduses. Lapsetoetusi saavad kõik Eestis alaliselt elavad isikud, kuid mitte kõik tähtajalise elamisloaga inimesed
*lapsetoetus( esimese ja teise lapse kohta topelt lapsetoetuse määras, alates kolmandast kuuekordses lapsetoetuse määras) *lapsehooldustasu *üksikvanema lapsetoetus(kahekordne) *ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus 5000 *lapsendamistoetus 5000 *elluastumistoetus 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust 3kordne lapsetoetus. 33. Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teistele isikutele. Pärandaja isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja kohustused. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud
*lapsetoetus( esimese ja teise lapse kohta topelt lapsetoetuse määras, alates kolmandast kuuekordses lapsetoetuse määras) *lapsehooldustasu *üksikvanema lapsetoetus(kahekordne) *ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus 5000 *lapsendamistoetus 5000 *elluastumistoetus 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust 3kordne lapsetoetus. 33. Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teistele isikutele. Pärandaja isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja kohustused. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud
määras, alates kolmandast kuuekordses lapsetoetuse määras) *lapsehooldustasu *üksikvanema lapsetoetus(kahekordne) *ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus – 5000 *lapsendamistoetus – 5000 *elluastumistoetus – 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust – 3kordne lapsetoetus. Kord kvartalis : *kolme ja enama lapselise perele või kolmikute perele. Kõiki toetusi makstakse pensioniameti kaudu, kõikidel alalistel elanikel on see õigus. 31.Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema varaliste õiguste ja kohustuste üleminek teistele isikutele. Pärandaja – isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud
annaabi.ee 
