TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist ..............................................................
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…
lisandunud magistriõpingud ja võimalus on jätkata ka doktoriõppes. Struktuurimuutustest 1.septembril 1976 moodustati pedagoogika teaduskond. 1992.aastal muutus kõrgkooli nimi E.Vilde nim. Tallinna Pedagoogilisest Instituudist sai Tallinna Pedagoogikaülikool. 1993. muutus ka pedagoogika teaduskonna nimetus kasvatusteaduste teaduskond 1.detsembril 1994 loodi eelkoolikasvatuse osakond 1.septembril 1997 kaotati eelkoolikasvatuse osakond ja loodi koolipedagoogika osakond, mille koosseisu liideti ka eelkoolipedagoogika õppetool. 1996.aastal loodi eelkoolipedagoogika juurde lapse uurimise keskus. 2003 aastal muudeti koolipedagoogika osakond õpetajahariduse osakonnaks, mille koosseisu kuulub ka eelkoolipedagoogika õppetool.
Probleemsituatsiooni kirjeldus lähtuvalt oma praktilisest kogemusest koos analüüsi ja probleemi lahenduse kirjeldusega. Asudes pealkirjas toodud probleemsituatsiooni üle arutlema, selgus, et olen ise ühe probleemsituatsiooni sees. Nimelt, võttes arvesse kursuse sisu, milleks on koolipedagoogika, proovisin leida oma tagasihoidliku õpetajakarjääri ajast mõnda probleemi, mis oleks nö erilist lahendamist nõudnud. Esialgse tagasivaatena, oma 3 aastasele õpetajaksolemisele, ei suutnud ma ühtegi märkimisväärset olukorda meelde tuletada. Jäi mulje, nagu ei olekski selles osas ühtega murekoha olnud. Kuna olen oma loomult pigem ühepäevaliblikas st pikalt ette ei planeeri ja möödunu ununeb suhteliselt ruttu, siis ei ole ma ka ühtegi probleemi, mis mul töös
Et asjas selgusele jõuda peaks uurima kasvatuse, kunsti ja teaduse eesmärke ning seda ,,mskit", mis neid kolme mõistet seob (kui üldse). Teaduse eesmärkideks on uuritava objekti kirjeldamine, seletamine ehk millegi põhjuste väljaselgitamine, ennustamine ehk uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine ning mõjutamine, eesmärgiga inimeste elu paremaks teha. Kuidas on lugu kasvatusega? Kui seda võtta koolipedagoogika seisukohast ning jätta välja kodune kasvatus, siis selle eesmärgid kattuvad väga paljus teaduse omadega. Ka kasvatusel on uurimisobjekt laps, keda kasvatatakse. On olemas igasugused meetodid, nt waldorfpedagoogika, montessori pedagoogika jms, mis on kõik ju teaduslikul teel välja töötatud selleks, et aidata lapsel kõige paremini teadmisi omandada ning teda vaimelt harida. Teaduse komponentideks on empiiria uute andmete kogumine
faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja täiendamise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu-eesmärk
ühiskondliku kogemuste mingi kinlda osa omandamisele selleks spetsiaalse ettevalmistuse saanud inimese juhendamisel. Õpetamine-õppetegevuse organiseerimine, õpilaste, motivatsiooni ja sihipärase tegevuse formeerimine, plaanipärane süstematiseeritud hariduse sisu edasi andmine. Ealine pedagoogika-uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika-uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Didaktika- uurib üldiste pedagoogika seaduspärasuste rakendamist konkreetsete distsipliinide õpetamisel:emakeele, matemaatika, ajaloo, kirjanduse õpetamise metoodika. Didaktika on väga tihedalt seotud üldpedagoogikaga Eripedagoogika- e.defektoloogia tegeleb füüsiliste ja vaimsete puuetega inimeste õpetamise ja
Uskumuste pedagoogika Pedagoogika see, kuidas suhtlen, kuidas nende käitumist mõjustan ja neid arengus aitan, ei ole teadus. Väidetakse, et on probleemlapsed ja õpiraskused, aga tegelikult on selle taga täiskasvanute loodud kasvukeskkond. ,,Õpetajate sõnakasutuse uuringud on näidanud, et valdavalt tuletatakse lastele meelde piiranguid, nende ebapiisavust, vigu ja kohustusi, seega sooritusi, milleks on taandunud tänapäeva koolipedagoogika." ,,Tasub uurida, kui paljud teevad referaati Peeter Suurest huvist ajaloo vastu ja õpivad Newtonit õilsas kannatamatuses saada teada looduse saladusi. Ehk kas leidub Eestis koolilõpetajat, kes läheb kirjandi riigieksamile soovist oma esseistivõimeid proovile panna." ,,Haridusse pühitsetud haridusbojaaridele on jumal andnud nii palju mõistust, et nad olulistes küsimustes kasvatusteadlastega tihtipeale nõu pidama ei vaevu."
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse
.., 2017. 2) (autor puudub) Kasutatud Nagu Tallinnas rääkisime… (2017). Postimees, 30.06. 2017, allikates lk 2 Stuudiumitööd (bakalaureuse-, magistri- ja diplomitööd) ja referaadid Stuudiumitöö Viide tekstis (Miljand 2002: 15) Kasutatud Miljand, I. (2002). Eesti põhikoolilõpetajate ja üliõpilaste allikates keskkonnateadvus. Tallinna Pedagoogikaülikool. Koolipedagoogika õppetool. Bakalaureusetöö. Ilmunud Viide tekstis (Heinla 2002: 24) kogumikus Kasutatud Heinla, E. (2002). Lapse loova mõtlemise seosed allikates sotsiaalsete ja käitumisteguritega. Tallinna Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid 3. Audio-visuaalsed allikad Film Viide tekstis (Nüganen 2003) Kasutatud Nüganen, E. (2003). Nimed marmortahvlil
Magistritööde (4+2 süsteemi) puhul tulevad arvesse ka teised TLÜ teaduskonnad peale kasvatusteaduste teaduskonna. 2. Õppetool. Algõpetuse õppetool Chair of Primary Education Andragoogika õppetool Chair of Adult Education Eelkoolipedagogika õppetool Chair of Pre- School Education Eri- ja Sotsiaalpedagoogika õppetool Chair of Special and Social Pedagogy Kasvatusteaduse õppetool Chair of Educational Science Koolipedagoogika õppetool Chair of School Pedagogy Kutsepedagoogika õppetool Chair of Vocational Pedagogy Kui magistritöö (4+2) on valminud Haridusuuringute Instituudi juures, siis tuleb õppetooli asemele märkida Haridusuuringute Instituut. 3. Teadusvaldkond. Näit. koolieelne pedagoogika, algõpetus, andragoogika, eripedagoogika, kasvatusfilosoofia, kasvatusteadus, hariduspoliitika, õppekava teooria, ainedidaktika jms. 4. Taotletav kraad
annaabi.ee 
