Demokraatlik linnriik Vanas Kreekas (Ateena) * Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Türannia kukutamise järel kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. * Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas. * Demokraatia - kreeka keeles demos - rahvas, kratos - võim. * Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. * KODANIKKOND: Kõik täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad moodustasid Ateena kodanikkonna. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud ! Nagu teisteski linnades ehk polistes moodustasid kodanikkonna põhiosa talupojad, kuid palju oli ka käsitöölisi ja meremehi. Periklese ajal ulatus kodanike arv tõenäoliselt ligi 50 000-ni. * RAHVAKOOSOLEK: Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant (vajaduse korral ka sagedamini) ja otsustas kõik tähtsamad riigias...
Rikkamate perede lapsed õppisid kodus pedagoogi juhendamisel. Hariduse kesksel kohal olid Homerose eeposed, mis kujundasid noorte ellusuhtumist demokraatlikus Ateenas. Tegeleti ka sportlike harjutuste ehk gümnastikaga. Kaheteistkümnendast kahekümnenda eluaastani viibisid poisid riiklikus piiriteenistuses, mille käigus said nad sõjalise ettevalmistuse. Pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks. Enamike kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega. Ainult rikkamad noormehed said õpinguid jätkata. Kuna Spartas keskenduti sõjakunstile ja muule haridusele seal tähelepanu ei pööratud, oli seal vaimne areng aeglustatud. Ateenas aga jäi puudulikuks sõjaline haridus. Eluaegne treening tagas Spartas sõjakunsti kõrge taseme. Teised riigid olid Sparta sõjalisest tugevusest teadlikud ning seetõttu rünnati teda harva. Ta suutis püsida sajandeid võitmatuna. Seal peeti riigi huve üksikisiku huvidest tähtsamaks
On ka teada ,et hariduse omandamine on kohustuslik seitsmeteistkümne eluaastani või siis põhikooli lõpuni. Samuti on võimalus ennast edasi harida ehk õppida edasi , kasvõi elu lõpuni. Esimese koolimineku kogemus tekib tõenäoliselt kuue- või seitsme aastaselt ning see tähendab ka mingil määral iseseisva elu alustamist. Esimese hariduse omandamine paneb aluse täiskasvanu edasisele elule. Esimeste kooliaastatega tekib õpilasel koolist oma arvamus ja hoiak ning samuti see kujundab edaspidist suhtumist. Kui perekonnas pole hariduse omandamine au sees ja sellele suhtutakse pealiskaudselt ,siis mõjutab see ka last ning lõpptulemus ongi see kuidas perekond seda kujundab. Õpilane, kellel on ükskõikne suhtumine õppetöösse, võib täiskasvanuks saades oma töösse suhtuda samamoodi ning reeglina pole see hea. Neid näiteid on kindlasti võimalik võtta igast Eesti koolist kus sellised olukorrad pole
5 II osa Õpilane: klass: 11K2 1. Vasta küsimustele: 1. 1. Millised olid kreeklaste suurimad saavutused ( too ka konkreetne näide): hariduse vallas: Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest.Poisid alustasid seitsme aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säilinud).Kangelaseeposed loodi eelkõige
· Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva pahameelt. käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus 1. Haridus a. Koolid poistele alates 7. eluaastast. · Lugemine ja kirjutamine · Muusika · Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). · Gümnastika sportlikud harjutused. b. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. c. Rikastes peredes: · Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) · Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. d. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. 2. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. a
Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate pahameelt. isegi jumalaid, kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade.
Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade.
Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika – sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) – mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade.
sportlikud harjutused ehk gümnastika. Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Teenistuse lõppedes loeti mehi tüiskasvanud kodanikeks ja neil oli osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks pääsesid ateenlased, nagu teistegi linnriikide kodanikud, alles kolmekümnendast eluaastast alates. Enamuse kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega, kuid jõukamatest peredest noored jätkasid sageli enda täiendamist mõne tuntud sofisti (õpetlase) käe all. Sageli toimus see mõnes linnalähedases gümnaasionis, millest sel moel kujunesid kuulsate õpetlaste käe all toimivad õppeasutused. Abielu ja perekond Kreekas Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naistel puudusid kodanikuõigused ja ka muus osas olid nad alati oma abikaasa, isa või mõne muu mees-sugulase eestkoste all. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool
sportlikud harjutused ehk gümnastika. Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Teenistuse lõppedes loeti mehi tüiskasvanud kodanikeks ja neil oli osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks pääsesid ateenlased, nagu teistegi linnriikide kodanikud, alles kolmekümnendast eluaastast alates. Enamuse kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega, kuid jõukamatest peredest noored jätkasid sageli enda täiendamist mõne tuntud sofisti (õpetlase) käe all. Sageli toimus see mõnes linnalähedases gümnaasionis, millest sel moel kujunesid kuulsate õpetlaste käe all toimivad õppeasutused. Abielu ja perekond Kreekas Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naistel puudusid kodanikuõigused ja ka muus osas olid nad alati oma abikaasa, isa või mõne muu mees-sugulase eestkoste all. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool
Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks pääsesid ateenlased nagu teistegi linnriikide kodanikud alles alates kolmekümnendast eluaastast. Enamiku kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega, rikkad ja suursugused noormehed jätkasid aga oma ettevalmistust riigimehekarjääriks. Seetõttu õpiti eriti kõne- ja vaidluskunsti, mida rahvakoosolekul ja nõukogus vaja läks, ning kuulati mõne tuntud õpetlase – sofisti – loenguid ja vestlusi. Ateena orjanduslik demokraatia: KODANIKKOND Kõik täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad moodustasid Ateena kodanikkonna. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. Nagu teistestki polistes, moodustasid
annaabi.ee 
