programmide ja poliitika koostamisel. Artikkel 8 sätestab nõuded avalikkuse osalemisele üldkohustuslike õigusaktide ettevalmistamisel.3. Juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades reguleerib konventsiooni artikkel 9. Artikli eesmärgiks on eelkõige tagada kahe eelneva õiguse - õigus keskkonnteabele ja õigus osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis - toimimine. [1] 4. JUURDEPÄÄS ÕIGUSEMÕISTMISELE KESKKONNAASJUS Konventsiooniosaline tagab oma õigussüsteemi raames, et igal isikul, kes leiab, et tema artikli 4 kohaselt esitatud teabenõuet on eiratud, osaliselt või täielikult ebaseaduslikult rahuldamata jäetud või sellele ebapiisavalt vastatud või seda muul viisil nimetatud artikliga vastuolus käsitletud, on juurdepääs vaidlustamise menetlusele kohtus või seaduse alusel loodud muus sõltumatus ja erapooletus asutuses. [3]
iseäranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust, LEPPISID KOKKU järgmises: I peatükk KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA Artikkel l 1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest. 2. Käesoleva konventsiooni kohaldamisel tuleb sõiduki all mõista autot, autorongi, haagist ja poolhaagist, nagu nad on määratletud 19. septembri 1949.a. Teeliikluse konventsiooni artiklis 4. 3. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse ka siis, kui ta kohaldamisalasse kuuluvaid vedusid korraldavad riigid või valitsusasutused või organisatsioonid. 4. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata:
kaitsta inimõigusi, pluralistlikku demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid; tõsta teadlikkust Euroopa kultuurilisest identiteedist ja mitmekesisusest ning seda soodustada; leida ühiseid lahendusi väljakutsetele Euroopa ühiskonnas; tugevdada poliitiliste, õiguslike ja põhiseaduse reformide toetamise abil demokraatlikku stabiilsust Euroopas. Inimõigused Euroopa Nõukogus Euroopa Inimõiguste Kohtu poole võib pöörduda iga isik, kes leiab, et konventsiooniosaline (riik) on rikkunud talle konventsiooniga tagatud õigusi või piiranud vabadusi. Kohtu otsused on riigi suhtes siduvad ja otsuste täitmise üle teostab järelevalvet ministrite komitee. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele; õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud; südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele;
kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärk nende kasutamisest loobumine Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973): ära hoida, et leavdelt satuksid merre erinevad saasted (nagu fekaalid ning mürgid) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses kontekstis (Espoo 1991). Åhrusi konventsioon: Eesmärk: kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse Vajadus: kaitsta inimeste heaolu ja tervist. Mis on keskkonnainfo: Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta: Õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastik, looduslik ala, looduse mitmekesisus ja selle
ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärk nende kasutamisest loobumine Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973): ära hoida, et leavdelt satuksid merre erinevad saasted (nagu fekaalid ning mürgid) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses kontekstis (Espoo 1991). Åhrusi konventsioon: Eesmärk: kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse Vajadus: kaitsta inimeste heaolu ja tervist. Mis on keskkonnainfo: Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta: Õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastik, looduslik ala, looduse mitmekesisus ja selle
ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärk nende kasutamisest loobumine Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973): ära hoida, et leavdelt satuksid merre erinevad saasted (nagu fekaalid ning mürgid) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses kontekstis (Espoo 1991). Åhrusi konventsioon: Eesmärk: kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse Vajadus: kaitsta inimeste heaolu ja tervist. Mis on keskkonnainfo: Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta: Õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastik, looduslik ala, looduse mitmekesisus ja selle
MARPOL'i konventsioon 1973/1978 Eesmärk: vältida merereostust, mis võib tekkida nafta- jm vedelate mürkainete lahtiselmereveol, laevade kaubakonteinerites või -tsisternides ning auto- ja raudteetsisternides;samuti vältida ja ennetada laevade reovetest ja prügist põhjustatud merereostust. Åhrusi konventsioon: eesmärk ja vajadus. Et kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse. Mis on keskkonnainfo? Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta Kuidas taotleda keskkonnainfot? Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele peavad avaliku võimu organid tegema info kättesaadavaks. Avaldus tuleb
Rahvusvahelised konventsioonid (1) · ÜRO Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsioon (CMR), sõlmitud Genfis 1956, täiendatud 1978, Eesti ühines 1993 · Käsitleb saatja, vedaja ja kaubasaaja suhteid · Kohaldatakse igasuguse autokaubaveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise ja kauba üleandmise koht asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline · Konventsiooni ei kohaldata: vedudele, milliseid sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega surnute veol korterisisustuse ja mööbli vedudel ümberkolimisel 9.05.2010 Transport ETV0120 5 Rahvusvahelised konventsioonid (2) · Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek või vigastamine oli erilise riski tagajärg, mis on seotud järgmiste asjaoludega:
käsitlevad siseriikliku ametiisiku poolt altkäemaksu andmist ja võtmist. Sisuliselt on analoogsed ka artiklid 4 kuni 12, millede erinevus põhineb peamiselt altkäemaksu saamise objektiks olevas isikus. Analoogia põhineb aga konkreetse isiku teos, mis tuleneb tema ametiülesannetest. Seega vaatleme lähemalt artiklit 2 ja artiklit 3: • Artikkel 2. Siseriiklikule ametiisikule altkäemaksu andmine Konventsiooniosaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, et määratleda siseriiklikus õiguses kuriteona ametiisikule mitteettenähtud hüve otsene või kaudne lubamine, pakkumine või andmine iga tahtlikult isiku poolt isiku enda või kellegi teise nimel, et ametiisik oma ülesandeid täites tegutseks või hoiduks tegevusest tema või mõne teise isiku kasuks. • Artikkel 3. Siseriikliku ametiisiku altkäemaksu võtmine
territooriumil seaduse järgi juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud." III. Eesti Vabariigi PS 23 lg 3: "Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks". IV. EL Schengeni rakenduskonventsiooni art 54: "Isikut, kelle suhtes üks konventsiooniosaline on langetanud lõpliku kohtuotsuse, ei või teine konventsiooniosaline sama teo eest vastutusele võtta, tingimusel et kui isikule on karistus määratud, on ta selle ära kandnud või kannab seda või seda ei saa otsuse langetanud konventsiooniosalise õiguse alusel enam täitmisele pöörata." Milline otsus on lõplik? Euroopa Inimõiguste Kohus osutab Inimõiguste konventsiooni protokolli nr 7 seletuskirjale, kus selgitatakse, et otsus on
annaabi.ee 
