Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"konventeerida" - 13 õppematerjali

Bilansiskeem
8
xls

Bilansiskeem

Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud Lühiajalised võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Pikaajaliste kapitalirendikohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konventeerida ettevõtte aktsia Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud Lühiajalised eraldised Garantiieraldised Restruktureerimiseraldised Eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks

Majandus → Arvestuse alused
94 allalaadimist
Olla nagu kõik või jääda iseendaks
2
odt

Olla nagu kõik või jääda iseendaks

Nii mõnigi meist on vahel mõelnud, et tahaks olla teistsugune, sest miski meie olemuses on selline, mis meile ei meeldi, olgu selleks siis meie välimus või meie iseloom. Igaühe enda valik on see, kas muuta ennast välimuselt, iseloomult või siis hoopis jääda samaks inimeseks nii väliselt kui seesmiselt. Iseloomult ennast muuta on raske, kuid enda välimust muuta on veelgi raskem. Inimene sünnib maailma just sellisena nagu ta peab olema, keegi ei tohiks ennast konventeerida ainult sellepärast, et meeldida maailmale rohkem, mis esmapilgul paistab lihtsalt liiga ahvatlev. Kurikuulus kassnaine 62 aastane Jocelyn Wildenstein muutis enda välimust, et meeldida oma disainerist mehele. Mehele meeldisid kassid, mistõttu arvas naine, et kui ta muudab ennast kassi sarnaseks suudab ta tuua abiellu uue tule. Hoopis muutus ta tõeliseks peletiseks ja mees jättis ta maha. See oli 2 miljonit naela maksnud iluravi tulemus, millest

Kirjandus → Kirjandus
711 allalaadimist
Käibevarade arvestus
8
docx

Käibevarade arvestus

Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida rahaks. Ettevõtted hoiavad raha selleks, et tagada normaalse äritegevuse ja ettenägematute olukordade vajadused. Seega peab ettevõtte käsutuses olema piisavalt raha tekkivate kohustiste katmiseks ja ettevõttele stabiilse maksevõime kindlustamiseks. Teisalt tuleb püüdma ajutiselt vaba raha jääk viia miinimumini, sest seisev raha ei too ettevõttele otsest tulu. Sellel kirjel näidatakse ka tähtajalisi hoiuseid, mida raamatupidamiskohustuslane võib nõudmisel lõpetada.

Majandus → Majandus
50 allalaadimist
Päikeseenergia
28
doc

Päikeseenergia

Suvel 40 kraadise nurga all ja talvel 60 kraadise nurga all lõunasuunas Eestisse paigaldatud päikesepaneeli energiatootlikkus on enam-vähem sama tõhus kui Saksamaal, mistõttu müüt, et Eestis ei ole energia tootmiseks piisavalt päikest, ei vasta tõele. Päikesepaneel ei vaja energiatootmiseks otsest päikest vaid piisab ka valguskiirguse olemasolust. Päikesepaneeli tootlikkuse põhiline näitaja on ränielemendi efektiivsus, st kui palju sellele langevast päikesekiirgusest suudetakse konventeerida elektrienergiaks. Üldiselt suudab ühekilovatine süsteem toota aastas 950–1100 kwh energiat.3 2 „Päikesepaneelide müük ja paigaldamine“ [Võrgumaterjalid]: http://www.taastuvenergia.ee/ 3 „Päikesepaneelide müük“ [Võrgumaterjalid]: http://solar4you.ee/paikesepaneelide-muuk/ 9 4. Päikeseenergia tehniline pool Päikeseenergia tuleb meile tänu päikesepaneelide

Ökoloogia → Ökoloogia
56 allalaadimist
Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüsi konspekt
14
doc

Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüsi konspekt

saabumisel koheselt vahetada. Seda saab teha alles siis, kui aktsia turuhind võrdsustub konventeerimissuhtega määratud tasemega või ületab seda. FJ peaks konventeeritavatele väärtpaberitele piisavalt tähelepanu osutama. Kui firma ei soovi võlakirjal märgitud algsummat rahas tagasi maksta. (likviidsus väheneb). Eriti oluline on kaaluda konventeeritavust firma arengustaadiumis, kui vajatakse rohkem raha. Kasutades konventeeritavaid võlakirju, saab ta võõrkapitali ümber konventeerida omakapitaliks, mis omakorda parandab võla ja omakapitali suhet. Suhte parandamine tõstab imagot laenuandjate ees, lisaks lõpeb tähtajaline intresside maksmine, sest dividendi maksmine ei ole kohustuslik ning seega tekib ettevõttel täiendav rahaline resurss. Miinuseks on see, et aktsiate arvu suurendamisega väheneb kasum ühe aktsia kohta. Kuna suureneb investorite hulk, võib see nõrgestada varasemate aktsionäride positsiooni. Need puudused on

Majandus → Finantsjuhtimine ja...
200 allalaadimist
Nimetu
18
docx

Nimetu

rahahoiused ehk jooksvad arved kommerstpankades. Mi vastab kõige täpsemini raha teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel · M 2 ehk laiem rahapakkumine=M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused. · Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid mis ise ei ole vahetusvahend. · Rahaasendajad on finantsvada, mis täidavad vahetusvahendi funktsioone, kuid ei ole akumulatsioonivhendiks, näiteks krediitkaardid. Krediit ei ole iseenest aktiva ning seetõttu krediidid ja krediitkaardid ei ole raha. Siiski mõjutavad krediit ja krediitkaardid inimest poolt hoitavat rahahulka Rahanõudlus On niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivad hoida. See sõltub

Varia → Kategoriseerimata
109 allalaadimist
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted
19
doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

RAHAPAKKUMINE Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: · M1 ehk kitsas rahapakkumine = sularaha majanduses + resientide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. · M2 ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid mis ise ei ole vahetusvahend. Väärtpaberid nagu riigikassa võlatähed. Rahaasendajad on finatsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni. Näiteks krediitkaardid. RAHANÕUDLUS Rahanõudlus on niisugune rahaliste vahenite kogus, mida inimesed siivivad hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: 1

Majandus → Majandusteaduse alused
587 allalaadimist
Arvestuse alused eksamikonspekt
60
docx

Arvestuse alused eksamikonspekt

ettevõtte poolt tarbitud rahast, finantseerimise allikatest ning muutustest ettevõtte kasutuses oleva raha ja raha ekvivalentide hulgast. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõte kasutuses olevat raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamiseks. Lühiajalisi, üldjuhul 3 kuud, kõrge likviidsusega investeeringuid mida on võimalik konventeerida teadaoleva rahasumma vastu ja millel puudub turuväärtuse muutuse risk. Raamatupidamise ajalugu Arvepidamine tekkis siis, kui tekkisid suuremad mahud. Tuli kirja hakata panema kes kui palju ning millal tasus. Staatiline arvepidamine tähendab lihtsalt ülesmärkimist 1. Sumerid 400 e.m.a Linnade tekkimine ja kaubavahetuse laienemine Materjalid: savi, pilliroog Leiutati: ratas (vanker), potikeder, õlu Osati kasutada kirjamärke

Majandus → Arvestuse alused
79 allalaadimist
Eesti raha 1918-2011
42
pdf

Eesti raha 1918-2011

Kõik kolm seadust jõustusid rahareformihetkest ja olid hiljem kogu Eesti majanduse nurgakiviks. Eesti Vabariigi rahaseaduse kohaselt muutus Eesti krooni käibelelaskmise päevast ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon ja ei juriidilistel ega füüsilistel isikutel polnud õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid. Rahareformiga kehtestas Eesti Pank karmi valuutareeglistiku, mille kohaselt kõik välismaal teenitud valuuta tuli kahe kuu jooksul konventeerida Eesti krooni Eesti Panga kehtestatud kursi alusel. Eesti pankades keelati omada valuutaarveid. Ranged valuutaeeskirjad kehtisid siiski ainult lühiajaliselt ja juba 1993. aastal liberaliseeriti neid oluliselt. Eesti krooni tagamise seadus nägi ette, et kõik ringluses olev sularaha peab olema 100%-liselt kaetud keskpanga kulla ja konventeeritava välisvaluuta reservidega. Keskpank tohtis lasta ringlusse nii palju raha, kui palju oli sellel valuutakatet.

Majandus → Majandus
40 allalaadimist
Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas
49
docx

Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas

[23: 16] Valdav osa päikesepaneeli koostematerjalist on räni. Räni tüübist sõltub ka päikesepaneeli hind ja efektiivsus: amorfne räni on odavam, kuid vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid lähtematerjal on kallim, mis tuleneb räni puhastusprotsessist. Päikesepaneeli tootlikkuse põhiline näitaja on ränielemendi efektiivsus, st kui palju sellele langevast päikesekiirgusest suudetakse konventeerida elektrienergiaks. Kõige enam on levinud monokristall ja polükristall paneelid. Nii mono- kui ka polükristall paneelide tootlikkus Eestis on sama. Päikesepaneeli efektiivsusega puutub tavatarbija kokku läbi 12 paneeli mõõtmete: kindla suurusega pinnaühikult (nt hoone katus) toodavad suurema efektiivsusega paneelid rohkem energiat. Seega ei ole niivõrd vahet, mis on paneeli

Energeetika → Energia ja keskkond
7 allalaadimist
Finantsarvestus - Konspekt
34
doc

Finantsarvestus - Konspekt

poolt tarbitud rahast, finantseerimise allikatest ning muutustest ettevõtte kasutuses oleva raha ja raha ekvivalentide hulgast. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõte kasutuses olevat raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamiseks. Lühiajalisi, üldjuhul 3 kuud, kõrge likviidsusega investeeringuid mida on võimalik konventeerida teadaoleva rahasumma vastu ja millel puudub turuväärtuse muutuse risk. Rahavoogude aruannet on võimalik koostada kahe meetodi alusel 1. otsemeetod – otsemeetodiga koostatud rahavoogude aruanne koostatakse kassapõhiselt. Kassapõhine koostamine tähendab raha laekumiste ja väljamaksete esitamist, põhitegevuse investeerimis- ja finantseerimistegevuste lõikes a. Raha laekumine põhitegevusest – põhitegevusega seotud väljaminekud = raha jääk põhitegevusest

Majandus → Finantsarvestus
30 allalaadimist
Rumeenia
34
doc

Rumeenia

6inim., kiiretele tellijatele enne 01.04.2005, lastele ja pensionäridele. 4790.- tavahind Hinnas sees: käibemaks, bussisõit mugava bussiga, majutused hotellides**-*** 2-3 kohal. tubades koos hommikusöögiga, giid-reisisaatja teenus Hinnale lisandub: kohustuslik tervisekindlustus al. 116.- (oleneb vanusest), pääsmed (u 30, mis tuleb kohapeal konventeerida kohalikku rahasse) Reisi korraldaja: EST - Reisid Raatuse 20 Tartu 51009 Raatuse Ärimaja tel. 7441666, 5510419 e-mail:[email protected] Dracula loss tagastatakse Habsburgidele (16) 24.05.2006 14:53 Rumeenia valitsus tagastab riigi ühe suurima turismimagneti, niinimetatud Dracula ehk Brani lossi selle õigusjärgsetele omanikele Habsburgide

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
Majandus
43
doc

Majandus

raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 3. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused. Seda rahahulka saab pärisrahaks muuta peale teatud protseduuri. 4. rahaagregaat M2 = M2D + valuutahoiused. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelmist ja on väiksema likviidsusastmega. Kvaasi- e. näivraha ­ finantsvara, mis täidab raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid ta ise pole vahetusvahend. N.: riigikassa võlatähed. Rahaasendajad on finantsvarad, mis täidavad küll vahetusvahendi funktsiooni, kuid pole akumulatsioonivahendiks. N.: krediitkaardid, mis pole tegelikult raha, sest ta pole vara. 9.3 RAHANÕUDLUS Rahanõudlus on sularaha ja tsekiarvete kogus, mida inimese soovivad hoida. 31 Kvantitatiivne rahateooria väidab:

Majandus → Micro_macro ökonoomika
425 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun