Kiirendamiseks-accel Aeglustamiseks- rit Accelerando-kiirendus Ritardando-aeglustades Stringendo-kiirendades, ägestudes Ritenuto-järk järgult aeglustades Animando-elavnedes Meno mosso-vähem liikuvamalt Piu mosso-liikuvamalt · Tempo-helitöö esitamise kiirus · Agoogika- teose esitamise viis Agoogika mõisted: Agitato- erutatult Lacrimoso- nuttes Decisio- otsustavalt Cantabile- laulvalt Alla martsia- marsi taoliselt Leggiero- kergelt Dolec- õrnalt Capriccioso- kapriisselt, tujukalt Amoroso- armastusväärselt Misterioso- salapäraselt Energico- energiliselt Con brio- kuumalt, tuliselt
Que nul ne peut apprivoiser). ,,Habaneera", teise pealkirjaga ka ,,L'amour est un oiseau rebelle" (,,Armastus on vaba lind")vokaaliulatus ulatub D4-st F5-ni. Libretto on kirjutatud Henri Meilhac'i ja Ludovic Halevey poolt. Minule meeldis ,,Habaneera" seetõttu, et ta pole liiga tempokas, kuid on väga vaheldusrikas. Korduv accelerando justkui toonitaks aaria mässumeelseid sõnu, mis omal ajal palju poleemikat tekitasid. Kombineerituna agitato laulvate taustalauljate ning orkestriga, jättis esitus kustumatu mulje. 1875. aastal valminud ooper pole alati menukas olnud. Esietendusel vilistati see välja ning trambiti täielikult mutta. Kuigi korüfeed nagu Tsaikovski ning Debussy ennustasid sellele suurt tulevikku ning nägid Bizet´ooperi potentsiaali, ei näinudki Bizet´enda loomingu edu, sest ta suri kolm kuud peale esietendust. Prosper Merimee 1846.aastal kirjutatud raamatu põhjal loodud ooper
2013. aastal kaitses Saripova EMTAs doktorikraadi. Viimaste aastate tähtsaimaks saavutuseks peab Saripova koostööd klaveriduos Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga. Minu arvates suutis Naily Saripova luua saalis väga sooja õhkkonna. Kordagi ei tekkinud kontserdi vältel mõtet kella vaadata ning tüdimustunne puudus. Ta suutis suurepäraselt „välja mängida” palade kiiremad ning agressiivsemad osad. Näiteks tooksin kiire algusega Johannes Brahmsi „fis- moll Agitato”. Algus on ausalt öeldes nii kiire, et mina, kui klaverimuusikast eriti mitte teadev inimene ei saa aru, kuidas inimene suudav nii kiiresti oma sõrmi klaveril liigutada. Loomulikult on see suure töö tulemus. See on hämmastav! Sama kiirelt ning lendlevalt ja võiks öelda, et justkui sillerdavalt mängis Naily ka Franz Schuberti „klaveripala op 2 posth Es-duur”. Üks kiiremaid ja lendlevamaid teoseid oli minu arvates Ludwig van Beethoveni Sonaat
on ka vaikne isegi piano pianissimo. Siis aga toimub muutus ja register muutub kõrgeks ja heli valjuks, tekib kulminatsioon. Kõlavad suured robustsed akordid üle oktavite. Lõppeb aeglustudes ja vaibudes. 5. S. Rahmaninov Muusikaline moment e-moll op 16 nr 4 – algab fortes ja kiirete heliredeli käikudega, tempo on vivace, jooksev, kekslev. Meenutab mulle tülitsemist, ülemine hääl priiskab kõvasti ja alumine hääl vastab süngelt, vihaselt, püüavad leida ühtmeelt, tempo on agitato ehk erutatult. Temperamentne. Lõppeb konkreetselt ja ühe akordiga. Esitaja mängis seda ülimalt hingestatult. 6. J.S Bach Prelüüd ja fuuga g-moll HTK I osast – esitas Liliane Reiljan. Tempo on lento ehk väljapeetult, aeglaselt. Dünaamika on kasvav. Bachil on iseloomulik mitmehäälsus ehk polüfoonia ja seda on hästi näha selles teoses, iga hääl räägib oma lugu. Suurt kulminatsiooni ei toimu ja lõpeb rahulikult toonikasse. 7. F
loominguga. Kontsert toimus väikeses kammersaalis ning seal oli hubane miljöö. Kontsert algas saksa helilooja Max Regeri loominguga. Max Reger oli peale helilooja ka orelimängija, pianist ja dirigent. Tema teoseid esitasid keelpillid. Viiulit mängis Hans Christian Aavik, vioolat Liisa Välja ja Marten Meibaum tsellot. Esitati teos, mis kandis pealkirja keelpillitrio nr 1 a-moll op.77b (1904). Esimene osa oli Sostenuto - Allegro agitato. See osa oli muutuva tempo ja dünaamikaga. Algas rahulikus tempos. Muutused olid kohati hüppelised. Oli esitatud laineliselt ja largo tempos, järgmisel hetkel aga kiirelt, forte kõlaga. Meeleolu kõikus kurja, ähvardava ning natuke mahedama ja rõõmsameelsema meloodia vahel. Järgmisena tuli teine osa - Larghetto. Teine osa algas pehme ja lüürilisena. Teose esituse tempo oli aeglane. Tempo muutus hiljem kiiremaks. Toimus ka dünaamika muutusi.
directives of the Communist Party and to fight for the principles of Soviet patriotism and internationalism, for Socialist Realism. Considering the symphonic output behind Soviet lines during the war, one has to mention the First Symphony (Patriotic, 1942) by Eugen Kapp.1 The title indicates a connection with the homeland. The introduction, including several lyrical motifs, seems to depict images from Estonian nature. The first movement (Allegro agitato) is extensive, the main theme being manly and “rough” in harmony: Example 48. The subsidiary theme has an epic sound: it is characteristic that sustained sounds always belong to the subdominant: Example 49. The strenuous, march-like development arises out of the main theme. The subsidiary theme, fully transformed into a brave character, shines intensely and suggests hope at the end.