alumise märgini B. Katset korratakse 2-3 korda. Katseid alustatakse destilleeritud veega ning lõpetatakse suurima kontsentratsiooniga lahusega. Valemid Tilga kaal: Tilga eraldumise momendil P = F ehk Uuritava lahuse pidnpinevus arvutatakse võrrandite suhtes: Siit saame, et Lahjendatud vesilahuste korral võib lugeda, et , ja võrrand lihtsustub: Katseandmed Lahuse Tilkade arv Pindpinevus , mJ/m3 kontsentrats I katse II katse III katse Keskmine ioon H2O 39 41 39 39,67 72,205 0,01875 43 43 43 66,608 0,0375 46 46 46 62,264 0,075 53 52 52 52,33 54,729 0,15 63 63 63 45,462
% heina tolm 17,0 8,19 33,0 55,4 turba tolm 65,0 16,5 7,8 17,6 Tolmu-õhu segu süttimiskontsentratsiooni piirid Dispersiooniastme alanedes alumine süttimiskontsentratsiooni piir tõuseb. fraktsiooni optimaalne minimaalne aine koostis eripind, kontsentrats süttimisener 5 ( a · 10 ) , m 2 m /kg ioon, 3 kg/m gia, mJ
Lahjade vesilahuste korral vib lugeda, et ,1 ja vrrand lihtsustub: n H2O x = H2O nx ( I, 2 ) Vee pindpinevus leitakse juhendi lisas olevast tabelist vastavalt katsetemperatuurile. Arvutused: Uuritav lahus on Iso-butanooli vesilahus kontsentratsiooniga 0,5M Vee pindpidevus on 72,75 Leian pindpidevuse: 65,62 Lahuse Tilkade arv Pindpinevus kontsentrats mJ/m2 ioon c I II III Keskmine mol/l katse katse katse Vesi H2O 43 43 44 43,3 72,75 0,015625 48 48 48 48 65,62 0,03125 52 51 52 51,6 61,04 0,0625 58 59 59 58,6 53,75 0,125 69 69 69 69 45,65
KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: KK1 ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPIN Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09 IMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentrats leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala kihis. Teooria. Minu lahus: butanooli vesilahus konsentratsiooniga 0,5 M ja 5 järjestikust lahjendust 1:2 Töövahendid. tensiomeeter, mõõtkolvid mahuga 50 ml, klaaspipetid mahuga 25 ml Töö käik. Valmistasin 50 ml vesilahuse butanoolist. Lahjendasin lahust 1:2 5 korda. Alust konsentratsiooniga lahusest, hakkasin läbi viima katset kasutades tensiomeetr
Katseandmed ja arvutused Tuleb valmistada 50 mL 0,4 M butanooli lahust: M=74,12 g/mol =0,810 g/cm3 VL=50 mL CM=0,4 M Butanooli moolide arv lahuses: Butanooli mass lahuses: Propanooli maht: Katse temperatuur: T=20C Vee pindpinevus: =72,75 mJ/m2 1) Arvutasin uuritava lahuse pindpinevuse (mJ/m2) erinevatel kontsentratsioonidel: Lahuse Tilkade arv Pindpinevus kontsentrats I katse II katse III katse Keskmin H2O 41 41 - 41 e 72,7500 0,0125 44 44 - 44 67,7898 0,025 46 45 45 45,33 65,7960 0,05 49 49 - 49 60,8724 0,1 55 55 - 55 54,2318
nx ( I, 2 ) Vee pindpinevus leitakse juhendi lisas olevast tabelist vastavalt katsetemperatuurile. Katseandmed ja arvutused: Uuritav lahus on propanooli vesilahus kontsentratsiooniga 1 M Katseandmete põhjal : 1) Arvutatakse uuritava lahuse pindpinevus (mJ/m2) erinevatel kontsentratsioonidel Vee pindpidevus on 72,75 Leian pindpidevused: 69,29 Lahuse Tilkade arv Pindpinevus kontsentrats mJ/m2 ioon c I II III Keskmine mol/l katse katse katse Vesi H2O 41 40 39 40 72,75 0,03125 42 42 42 69,29 0,0625 43 43 43 67,67 0,125 46 46 46 63,26
Pindpinevus σ [mJ/m2] 60 Pindpinevus σ 55 mJ/m2 72.75 50 71.10 68.01 45 62.57 55.86 40 48.88 40.11 35 0 0.2 0.4 0.6 Kontsentrats Adsorptsiooni i 0.000005 0.0000045 0.000004 0.0000035 Γ [mol/m2] 0.000003 0.0000025 0.000002 0.0000015 0.000001 0.0000005
Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: KK1 Töö pealkiri: Adsorptsiooni Uurimine Lahuse ja Õhu Piirpin Joonis 1. Stalagmomeeter keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09.2020 ooni Uurimine Lahuse ja Õhu Piirpinnal Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentrats leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala kihis. Õppejõu poolt antud lähteandmed: Valmistada propanooli vesilahus konsentr M= 60.10 g/mol ρ=0.804 g/cm3 σH20= 72.13 mJ/m2 (24.6C juures) Katse temperatuur: t=24.6C Teooria. Teoreetiliste aluste lühike kirjeldus koos vajalike valemitega Pindpinevuse määramise meetod stalagmomeetriga põhineb eeldusel, et tilk rebitaks kaal P saab võrdseks pindpinevusjõuga F. 𝐹=2𝜋∙𝑟∙𝜎
8. Saastja maksab Kõigil inimtegevusega loodusele väiksemate summaarsete kulutustega. tekitatud kahjud tuleb tasuda inimesel. Ressursi kasutus ja keskk.kahjud kajast toote hinnas. Muuta KESKK.INDIKAATORID: majandus keskk maksusüst nii, et töö tulu maksustamise asemel saastuminesurve indik (kalavarud) seisundi indik maksustataks enam ressursi kasutamist ja ka (aine kontsentrats) mõju indik (mürgid kalades) keskkonnariski. toimeindik (keskk.meetmete tõhusus) 9. Tootmise läheduse põhimõte Region ja territor isevarustam. Toota ja tarbida saab vaid oma GLOBAALPROBLEEMID keskkonnaruumi piires. Keskk.probl tuleb leida Globaalsed: *Osoonikihi lõhustumine (freoonid, UV)
jahutamisel ja kokkusurum ning tahkete ainete külmutam; ei oma kindlat kuju, kuid omab kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Aurumine: Aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Vedelas olekus on kõik osakesed kaootilises liikumises, seega kõigil osakestel teatud kin energia. Osakesed, mille energia ületab piirväärtuse (omavaheline kokkutõmme), lähevad vedeliku pinnalt gaasilisse olekusse. Kui aurude kontsentrats gaasi faasis on konst, siis aurude osarõhku nim küllastunud aururõhuks (Pküll). N: H2O 20°C, siis Pküll = 17.5mmHg. Benseen 26.1 °C, Pküll = 100mmHg. Keemine: Protsess, kus vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse olekusse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka vedeliku seest. Vedelik keeb, kui Pküll vedeliku pinnal saab võrdseks välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1atm 100°C, kui rõhk on kõrgem, siis kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks
Vedelate lahuste klassifikats küllastamata: kui vedelasse lahusesse viidud väike kogus ainet selles veel lahustub. Kui aine enam ei lahustu, siis on lahus küllastunud; küllastunud: sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel (kindel rõhk ja temp) võib maksimaalselt lahustuda; sel juhul tekib tasakaal lahusesse läinud aine ja eraldi faasi jäänud aine vahel. Aine lahustuvuse määrab ära küllastunud aine kontsentrats. Küllastatuse astme väljendamine: (tegelik kons-küllastunud kons)/küllastunud kons. Üleküllastatud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Temp sõltuvus soolad: temp tõuseb, siis lahustuvus suureneb (KCl); erandid: tseeriumsulfaat (temp tõuseb, lahustuvus langeb). Temp tõstm kiirendab lahustuvust ja seega ka küllastunud lahuse saamist. Keemine vedelik keeb, kui küllastatud auru rõhk saab võrdseks väliskeskkonna rõhuga st
segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Vedelate lahuste klassifikats küllastamata: kui vedelasse lahusesse viidud väike kogus ainet selles veel lahustub. Kui aine enam ei lahustu, siis on lahus küllastunud; küllastunud: sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel (kindel rõhk ja temp) võib maksimaalselt lahustuda; sel juhul tekib tasakaal lahusesse läinud aine ja eraldi faasi jäänud aine vahel. Aine lahustuvuse määrab ära küllastunud aine kontsentrats. Küllastatuse astme väljendamine: (tegelik kons-küllastunud kons)/küllastunud kons. Üleküllastatud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Temp sõltuvus soolad: temp tõuseb, siis lahustuvus suureneb (KCl); erandid: tseeriumsulfaat (temp tõuseb, lahustuvus langeb). Temp tõstm kiirendab lahustuvust ja seega ka küllastunud lahuse saamist. Keemine vedelik keeb, kui küllastatud auru rõhk saab võrdseks väliskeskkonna rõhuga
Kilehoonetes reguleeritakse: ● Temperatuuri (kasvuhooned on köetavad) ● Valgust (kasutatakse lisavalgustust, samuti on puude alune pind kaetud heleda liivaga) ● Õhuniiskust ● CO2 sisaldust – kiirekasvuline arukask (2-3 m kõrguskasvu aastas) seob suurel hulgal CO2-te ja et tagada maksimaalne kasvukiirus, on vaja CO2-te juurde lisada. Kõrgendatud süsihappegaasi sisaldus soodustab ka õiepungade paremat moodustumist. Kui atmosfääris on keskm. CO2 kontsentrats. 0,04%, siis isegi selle sisalduse 10 kordne suurendamine ei mõju arukasele negatiivselt. Reeglina siiski kasutatakse 3 kordset doosi so ca 0,1%. Soomes kasut CO2 taseme tõstmiseks peamiselt propaani põletamist. Töötlemist alustatakse ca 15. mai paiku ja lõpetatakse juuli esimesel nädalal. Põhimõtteliselt võib CO2te lasta ka balloonist, kuid see on oluliselt kallim ● Toitainete sisaldust mullas (väetamine) – kui puud on väga suure produktsioonivõimega,
pealekandmiseks (puhastamise meetodid, fosfatiseerimine, aktiveerimine ) ? Galvaanilisel katmisel (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) on kaetav element katoodiks ja kattematerjal anoodiks. Elektrolüüdi lahus, kus katmisi läbi viiakse, peab sisaldama kattematerjali ioone. N: Fe katmine Cr-ga: Fe puhastatakse H 2SO4-ga ja destilleeritud veega, kaetakse seejärel Cu-ga, Ni-ga ja Cr-ga. Saadava galvaanilise katte omadused sõltuvad elektrolüüdi omadustest (koostisest, temp-st, pH- st, ja kontsentrats), voolutihedusest (A/m 2) ja ajast. Parameetrid: U = 1030 V ja 400 600 A/m2. Skeem?? Sama tehnoloogiat kasutatakse ka katete valikuliseks eemaldamiseks, ainult et anoodiks on detail ja katoodiks puhas eemaldatav metall. Erinevuseks on veelgi suurema pingega vool. Puudused: kate on ebaühtlane - teravikele ja pinnast väljaulatuvatele osadele tekib paksem kiht. Lagunemispinge (Elag) elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs
elektrolüüdilahus. Anoodiks on harilikult kattematerjalist plaat. Kui elektrolüüti läheb vool, sadestub esemele metallikiht Elektrolüüdi lahus, kus katmisi läbi viiakse, peab sisaldama kattematerjali ioone. N: Fe katmine Cr-ga: Fe puhastatakse H2SO4-ga ja destilleeritud veega, kaetakse seejärel Cu-ga, Ni-ga ja Cr-ga. Saadava galvaanilise katte omadused sõltuvad elektrolüüdi omadustest (koostisest, temp-st, pH-st, ja kontsentrats), voolutihedusest (A/m2) ja ajast. Parameetrid: U = 1030 V ja 400 600 A/m2. Sama tehnoloogiat kasutatakse ka katete valikuliseks eemaldamiseks, ainult et anoodiks on detail ja katoodiks puhas eemaldatav metall. Erinevuseks on veelgi suurema pingega vool. Puudused: kate on ebaühtlane - teravikele ja pinnast väljaulatuvatele osadele tekib paksem kiht. Lagunemispinge (Elag) elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs
w the answers, I don't n need to und derstand Kontsenntratsioonituundlik detekktor annab ssignaali vasstavalt kontsentratsioonnile ja signaaali tugevuss jääb püsim ma, sest polee destruktiivvne analüüssiviis. Massituundlik reageeeri samuti kontsentrats k sioonile, an nnab signaalli, kuid päraast seda signnaal kaob ja analüüt hävvib - destrukktiivne 134. Detektorid d gaasikrom matograafiaas, tööpõhimõte, eeliseed ja puuddused. Levinummad detekktorid: leek k-ionisatsiooonidetektor (FID), ellektronhaarddedetektor (ECD), massisppektromeetrriline detekttor (MS). Omaduss FID (leeekionis.) ECD (elektrohaard
annaabi.ee 
