17 – õiguste kuritarvitamise keeldu ja artikklis 10 (lg 2) sätestatud piiranguid (konventsiooniga kaitstud väärtusi). [3] Vihakõne ehk vaenu õhutamine on mõiste, mida kasutatakse sageli, ent mitte alati ei saada sellest ühtemoodi aru. Tegemist on kontseptsiooniga, mille osas puudub ka rahvusvaheliselt ühene konsensus. Vihakõne on keeruline ja erinevaid arvamusi tekitav küsimus, mida erinevad õiguskultuurid ja jurisdisktsioonid käsitlevad erinevalt. Vihakõne on äärmiselt kontekstispetsiifiline nähtus, mis sõltub nii keskkonnast, kõnelejast kui auditooriumist. Vihakõne defineerimiseks on kasutatud erinevaid komponente, sealhulgas: • väljaöeldu sisu, • väljaöeldu (kirjalik või suuline) toon, • väljaöeldu olemus, • väljaöeldu (individuaalsed ja kollektiivsed) sihtmärgid, • väljaöeldu võimalikud tagajärjed või mõju. [1] Valdavas enamikus maailma riikides on mingil kujul vaenu õhutamise
Vahetu -> vahendatud Reguleeritus -> dereguleeritus Turukultuur Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad Erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turusegmente iseloomustav Vajalik sotsialiseerumine Nii formaliseeritud kui informaalsed reeglid Turuobjekt (millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb hind) Ajaloolis-kultuuriline kujunemine/kujundamine Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg Sõltub turu tüübist Struktuur Kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: ostja/tarbija, müüja/tootja Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus Konkurents: mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe; tehingute suhteline läbipaistvus Vahetusturud: Turutegutseja identiteet ja roll muutlik; vahendaja, maakler, kaupleja; neoklassikalise turumudeli aslus
Erinevaid turge ühendav (,,majanduskultuur") või spetsiifilisi turge ja/või turusegmente iseloomustav; Vajalik sotsialiseerumine; Nii formaliseeritud (seadus) kui informaalsed reeglid; 2) Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle hind / majanduslik vahetusväärtus (fikseeritud hinnad, läbirääkimised, oksjon, eksperthinnangud jne): Ajaloolis-kultuuriline kujunemine / kujundamine; Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg Sõltub turu tüübist 3) Spetsiifiline struktuur: kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: Ostja / tarbija Müüja / tootja Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg kauplemine) Konkurents: mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe: teritus gaudens (,,kolmas osapool võidab"); tehingute suhteline läbipaistvus.
o Turukultuur: osapooltele kehtivad interaktsiooni suunavad normid ja ootused ning tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad; erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turge ja/või turusegmente iseloomustav; vajalik sotsialiseerumine; nii formaliseeritud kui ka informaalsed reeglid. o Turuobjekt: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle hind/majanduslik vahetusväärtus. o Väärtuse kujunemine: ajaloolis-kultuuriline kujunemine; alati kontekstispetsiifiline (ühiskond, tööstusharu, turg); sõltub turu tüübist). o Struktuur: kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: 1) ostja/tarbija; 2) müüja/tootja; vaja 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus; konkurents. 3) Vahetus- ja rolliturg o Vahetusturg: turutegutseja identiteet ja roll(ostja/müüja) muutlik; vahendaja, maakler, kaupleja; neoklassikalise turumudeli aluseks.
jne): jne): Ajaloolis-kultuuriline kujunemine / kujundamine; Ajaloolis-kultuuriline kujunemine / kujundamine; Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg. Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg. Sõltub turu tüübist. Sõltub turu tüübist.
töötluse sügavus info seostamisega, materjali organiseerimine. o Säilitamine info muutumine ja selle unustamine, kuna peale tuleb uut infot. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 4 o Taastamine info kättesaamine: äratundmine, meenumine, meenutamine. Meenutusajendid infotükid keskkonnast, mis aktiveerivad mälu. Meenutamine sõltub sellest, kuidas meelde jäeti, õppimine on kontekstispetsiifiline. Meenutusajendeid muutes saab laste puhul muuta meelde tuletamist (nt pilte näidata, helisid tekitada jms, mis aktiveerib mälupilte). Mõtlemine o Kogemuse organiseerimine on objektiivse reaalsuse vahendatud tunnetamine; võimaldab mõista varjatud seoseid, sõltuvusi, põhjusi ja tagajärgi, üldisi printsiipe; võimaldab korrastada ja organiseerida psüühikas kajastatud infot maailma kohta;
· Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste jaoks tähendus. · Lapsed püüavad avastada, mida täiskasvanu küsimusega tegelikult mõtleb ja millist vastust ta ootab. Jäävusprobleemidest Erinevad leiud viitavad, et eelkooliealiste laste mõtlemine on pigem kontekstispetsiifiline ja arusaam objektide omadustest tekib kogemuse käigus erinevalt Egotsenrilisusest Hugesi katse peitva nuku ja 1 või 2 politseinikuga · Cox (1991) - lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega saavad ka väiksemad lapsed hakkama. · Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad vaatepunktid, samas ei pruugi nad olla teadlikud kõigist ruumis liikumisega kaasnevatest muutustest.
raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste jaoks tähendus. ! Lapsed püüavad avastada, mida täiskasvanu küsimusega tegelikult mõtleb ja millist vastust ta ootab Jäävusprobleemidest o Erinevad leiud viitavad, et eelkooliealiste laste mõtlemine on pigem kontekstispetsiifiline ja arusaam objektide omadustest tekib kogemuse käigus erinevalt Egotsenrilisusest o Hugesi katse peitva nuku ja 1 või 2 politseinikuga o Cox (1991) - lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega saavad ka väiksemad lapsed hakkama. o Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad vaatepunktid, samas ei pruugi nad olla teadlikud kõigist ruumis liikumisega kaasnevatest muutustest.
- Vestlusteema muutmine - Hinnangulisus (Nii ei tohi teha! Nii peab tegema!) Kriitiline tegur, mis mõjutab suhtlemist väga palju! Hinnangud enamasti ei innusta ega paranda suhet! Tuleks jälgida kuidas ja millal nendega toimetada. -moraliseerimine - Võltsrahustamine (küll kõik saab korda) - Tähelepanu kõrvalejuhtimine, probleemi kõrvaleheitmine - Tõrjumine (sellest me ei räägi) - Kaitselisus - Topeltteated - Nõuandmine - Iroonia; naljakspööramine (NB! Kultuuri- ja kontekstispetsiifiline! Teatud vanuses lapsed ei pruugi irooniast aru saada) - Stereotüüpsed vastused (Selline on elu. Kõigil on raske. Aeg parandab haavad) Kasulikud, kuna markeerivad teatud tähendusi. Omavahelise suhtluse kergendamine, kuna enamus inimesi teab, mida ”aeg parandab haavad” tähendab. Probleemid tekivad, kui selline vastus ei vasta individuaalsetele vajadustele. Thomas Gordon: kuulamise barjäärid: käskimine, hoiatamine, ähvardamine, moraliseerimine, nõu andmine, lahenduste pakkumine ,
Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste jaoks tähendus. Lapsed püüavad avastada (üritavad ära arvata), mida täiskasvanu küsimusega tegelikult mõtleb ja millist vastust ta ootab. Jäävusprobleemidest. Erinevad leiud viitavad, et eelkooliealiste laste mõtlemine on pigem kontekstispetsiifiline ja arusaam objektide omadustest tekib kogemuse käigus erinevalt. EGOTSENTRISM: Huges katse - peida nukk politseiniku eest ära. Cox (1991) lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega saavad ka väiksemad lapsed hakkama. Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad vaatepunktid, samas ei pruugi nad olla teadlikud kõigist ruumis liikumisega kaasnevatest muutustest. Teetähised
annaabi.ee 
