Mis aastal ja kelle poolt loodi Zachmani tugiraamistik? Founded in 1990, Zachman International® is the education and consulting firm started by John A. Zachman, author of the Zachman® Framework Milleks (mis eesmärgil) kasutatakse ZACHMANi tugiraamistikku? It allows for multiple perspectives and categorization of business artifacts Kas Zachmani raamistik on mudel? Kui jah, siis millele (missugustele kontekstidele) me saame seda mudelit rakendada? Zachmani raamistik rakendub igale ärivaldkonnale Millistele põhiküsimustele vastavad ja mida kirjeldavad/modelleerivad Zachmani raamistiku veerud? Mis? Objektid, andmed Kuidas? Funktsioonid, protsessid, tegevused Kus? Asukohad, võrk Kes? Inimesed, rollid, vastutused Millal? Aeg, sündmused, stsenaariumid, elutsüklid Miks? Eesmärgid, strateegiad, nõuded - Motivatsioon
* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne. = "kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee" (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka "subkultuuridest/ allkultuuridest", mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale ,,väärtuslikust" vaimsest loomingust. (normatiivne def.)
filosoofilistele küsimustele, andmata otseselt juhiseid õigeks või heaks eluks: mida tähendavad eetikas kasutatavad mõisted „hea”, „halb”, „õige”, „väär”; kas moraal on, saab olla või peaks olema objektiivne; kas moraaliotsustused saavad üldse olla õiged või väärad; kuidas tuvastada, kas mingi tegu on õige või väär. Praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid üksikutele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Liide „praktiline” viitabki siin sellele, et teooriat, argumentatsiooni ja analüüsi kasutatakse ametite (professioonide), institutsioonide ja avaliku poliitika moraaliprobleemide ja -praktikate analüüsimiseks. Kutse- eetika mahub samuti rakenduseetika alla ja see piirdub kindla elukutse eetikaga. Sealjuures võivad professiooni eetikanormid minna vastuollu ühiskonnas laiemalt tuntud reeglitega (nt arst võib sooritada eutanaasiat)
Seega on moraalitõed praktikad, mis rahuldavad selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke tingimusi Kanti järgi on moraal "kalliskivi, mis särab omaenese valguses" tal on väärtus ka siis, kui keegi ei saa sellest otsest kasu. Moraalile panustades võite kaotada; kaotate aga kindlasti, kui teete panuse moraali vastu. RAKENDUSEETIKA PROBLEEME: Rakenduseetika ehk praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid konk- reetsetele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika. Moraal ja tavad on õiguse eelkäijad. Väidetakse, et õigus on eetiline miinimum, st õigusesse peaks eetikast üle võtma ainult kõige olulisema osa ehk miinimumi, mis vajab ühiskonnas õiguslikku kaitset. Eetika ja karistusõigus: Tänapäevane karistusõigus peab kehtestama eetilise miinimumi, ei rohkem ega vähem. Karistuse eesmärgid: 1
ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka “subkultuuridest/ allkultuuridest”, mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.)
Vajadustemudel oleks seega printsipiaalselt lihtne, seletav ja õigustav. Rakenduseetika põhiprobleemid. Eetika jaguneb teoreetiliseks ja rakendus- (praktiliseks) eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Rakenduseetika ehk praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid üksikutele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Nii näiteks tegeleb meditsiinieetika meditsiini valdkonnas kerkivate moraaliküsimustega (abordi lubatavus, patsiendi autonoomia jne), keskkonnaeetika tegeleb aga suuresti loodushoiu vajaduse põhjendamisega, olles ajendatud looduse reostamisega kaasnevate ohtude märkamisest. Liide "praktiline" viitabki siin sellele, et teooriat, argumentatsiooni ja analüüsi kasutatakse ametite (professioonide), institutsioonide ja avaliku poliitika moraaliprobleemide ja
Metodoloogilise teerajamise traditsiooni puhul võib olla vajalik täiesti uue meetodi või vahendi leiutamine ja väljatöötamine. (lk 101) Kokkuvõttes võib öelda, et iga uurimismeetodi rakendamisel peab kriitiliselt arvestama, et meetod peaks: * vastama uurimiskontekstile ning sobima selles kasutamiseks * olema kehtiv vastuvõetav teistele uurijatele, kasutatav reaalsuses, antud kontekstis kasutajate jaoks tähendust omav, võimalusel üldistatav laiematele kontekstidele ning võimalikult usaldusväärne * olema kasutatud äärmise rangusega * olema põhjalikult ning selgelt uurimuse igas raportis kirjeldatud ja dokumenteeritud. (lk 102) Praktika mõistel võib olla erinevaid tõlgendusi: praktika kui individuaalne loominguline tegevus; praktika kui vahendamine ja levitamine; praktika kui koostööl põhinev tegevus. Praktikast tulenevad visuaalsed / loomingulised meetodid: jälgimine, visualiseerimine, fotograafia, video, visandiraamat, 3D-mudeli / maketid
· Vooruseetika keskmes on inimese iseloom. Ei küsi, mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Moraalidilemma on olukord, kus igal teol on kas halb tagajärg (tuleb valida kahe halva variandi vahel) või leiab aset kahe tunnustatud moraaliprintsiibi sisuline kokkupõrge (tuleb valida kahe hea variandi vahel). RAKENDUSEETIKA e PRAKTILINE EETIKA Rakenduseetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid konkreetsetele tegevusvaldkondadele, kontekstidele v probleemidele. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika. Sotsiaaleetika tegeleb sotsiaalsete probleemidega, mis puudutavad ühiskonna tervikut, nt vaesus, tööpuudus, inimkaubandus jne Moraal ja tavad on õiguse eelkäijad. Karistusõigus on õigusharu, mis loetleb teod, mille eest on ette nähtud karistused. Tänapäevane karistusõigus peab kehtestama eetilise miinimumi, ei rohkem ega vähem. Kui karistusõigus kehtestab vähem, jäävad inimeste kooselusk vajalikud olulised
ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka “subkultuuridest/ allkultuuridest”, mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.)
ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= "kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee" (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka "subkultuuridest/ allkultuuridest", mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale ,,väärtuslikust" vaimsest loomingust. (normatiivne def.)
ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka “subkultuuridest/ allkultuuridest”, mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.)
– Empiirilised andmed on korrektselt ja täies mahus ära toodud, nii et on võimalik kontrollida järelduste paikapidavust • Valiidsus – uurija tõlgendab tulemusi valesti ja näeb seoseid seal, kus neid pole. Valiidsuse liike: – Usaldusväärsus (credibility – kvant. sisemine valiidsus) – Uurija mõistab konteksti, uuritavat teemat ja kontsepte – Ülekantavus (transferability – kvant. väline valiidsus) – kas saab laiendada ka teistele kontekstidele? Kas teised sarnased uuringud on andnud ligilähedasi tulemusi? – Kinnitatavus (confirmability) – uurija objektiivsuse küsimus - kuivõrd tulemused on mõjutatud uurija enda väärtustest ja subjektiivsusest? Kvalitatiivse uurimistöö kriitika ja üldistamise võimalusi • Kriitika: – Subjektiivne – mis on oluline, mis mitte, uurija enda otsustada – Raske korrata – Vähene läbipaistvus – kuidas tulemusteni jõuti, valim koostati
vahend (keskendub olulisele, peidab ebaolulisi detaile, vähendab keerukust, sageli abstraheerib). Mudel esitab reaalse maailma (= objektsüsteemi, semantikavaldkonna) vaate (interpretatsiooni). o Väljendab (kellegi) teadmist selle maailma (mudeli kontekst) kohta Ühest ja samast reaalsusest eksisteerib N erinevat võimalikku vaadet/interpretatsiooni/mudelit. [Sama mudelit saab põhimõtteliselt rakendada erinevatele reaalsustele/kontekstidele (sama mudeli erinevad interpretatsioonid)] M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 MUDEL 1 MUDEL 2 VAADE 1 VAADE 2 MAAILM MUDEL 3 VAADE 5 VAADE 3
* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne. = "kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee" (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka "subkultuuridest/ allkultuuridest", mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale ,,väärtuslikust" vaimsest loomingust. (normatiivne def.)
annaabi.ee 
