mille diameeter on kataloogi järgi 75 mm. Lahendus Vajaliku kinnitusjõu arvutamine: 3,8∙kx ∙M1∙(D2 −d2 ) 3,8 ∙ 2,5 ∙ 22 ∙ (0,0752 −0,052 ) Fw = Fr = = = 22 000 N μ∙(D3 −d3 ) 0,1 ∙ (0,0753 −0,053 ) Ml – lõikejõust tulenev pöördemoment μ – hõõrdekoefitsient kontaktpindadel kx – tagavara riskitegur, kx=2,5 d – torni läbimõõt Fw – kinnitusjõud 2Fh ∙ l 2Mh Fwk = = d2 ∙ tan(αG + p′ ) + K ots d2 ∙ tan(αG + p′ ) + K ots Fw.k – keermeliite poolt arendatav jõud, 4 Fh – käsijõud, rakendatud käepideme või võtmega, d2 – keerme keskmine läbimõõt,
mille diameeter on kataloogi järgi 75 mm. Lahendus Vajaliku kinnitusjõu arvutamine: 2 2 3,8 k x M 1 ( D -d ) 3,8 2,5 22 (0,0752-0,052) F w =Fr = =¿ = 22 000 N 3 (D -d ) 3 0,1( 0,0753-0,053 ) Ml lõikejõust tulenev pöördemoment hõõrdekoefitsient kontaktpindadel kx tagavara riskitegur, kx=2,5 d torni läbimõõt 4 Fw kinnitusjõud 2 Fh l 2 Mh F wk= ' = d 2 tan ( G + p ) + K ots d 2 tan ( G + p ' ) + K ots Fw.k keermeliite poolt arendatav jõud, Fh käsijõud, rakendatud käepideme või võtmega,
ülekanne ning detailide teljesihiline asend; 2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju 2. Hea tsentreeritus; täpsusele on kõrged; 3. Töökindlus (kui liide on konstrueeritud 3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele õigesti). koormustele väheneb: · istu ping tekitab pingekontsentratsiooni; · kontaktpindadel tekib hõõrdkorrosioon; 4. Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega. ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
Pressliite: Eelised 1. Konstruktsiooni lihtsus tagatud on pöördemomendi ülekanne ning detailide ülekanne ning detailide teljesihiline asend; 2. Hea tsentreeritus; 3. Töökindlus (kui liide on konstrueeritud õigesti). Puudused 1. Liite kvaliteedi kontrollimine montaazil on raske; 2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju täpsusele on kõrged; 3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele koormustele väheneb: · istu ping tekitab pingekontsentratsiooni; · kontaktpindadel tekib hoordkorrosioon; 4. Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega.
Kriitilise prao pikkus A = 10-12 m=3 = 201,4 MPa Y=1 a0 = 0,0001 m ac = 0,00011 m Kriitilise prao suurusest lähtuvalt arvutame materjali purunemissitkuse KIC = 3,74 MPa 7 9. Materjali esialgne valik 9.1. Pronkssulam CuZn30Al5Mn4Fe2 Kuna tiguratta pronksvöö vähendaks suuresti tekkivat hõõrdumist, oli esimene loogiline valik selle kasuks. Antud materjal sai valitud just tema suurele kõvadusele, mis takistab plastse deformatsiooni eest kontaktpindadel. Rm = 450 MPa HB = 238 Probleemiks aga võib saada materjali hind (3,445 ... 4,933 /kg), mis võib kaalukausi kallutada teiste lahenduste poole. 9.2 Hallmalm EN-GJL-200 Teisena jäi sõelale hallmalm BS EN-GJL-200, mille puhul paistab silma malmidele omane suur kõvadus. Rm = 210 MPa HB = 200 -1 = 100 MPa KIC = 20 MPa Nii tõmbetugevuse kui kõvaduse poolest sobiks antud materjal suurepäraselt,
F/2 bP F/3 kP = 2 bV kV = 3 C.V; C.P muljumispinge parempoolsete lülide ja sõrme ning vasakpoolsete lülide ja sõrme vahelises kontaktis (sõrme vasakpoolsetel ja parempoolsetel kontaktpindadel), [Pa]; kV; kP muljumispindade arv vasakpoolsete lülide ja sõrme ning parempoolsete lülide ja sõrme vahelises kontaktis (sõrmest vasakul ja paremal); b V; b P muljumispindade laiused sõrme vasakpoolses ja parempoolses kontaktis (lülide paksused), [m]; d sõrme (ja ka sõrmeava) läbimõõt, [m];
F/2 bP F/3 kP = 2 bV kV = 3 C.V; C.P muljumispinge parempoolsete lülide ja sõrme ning vasakpoolsete lülide ja sõrme vahelises kontaktis (sõrme vasakpoolsetel ja parempoolsetel kontaktpindadel), [Pa]; kV; kP muljumispindade arv vasakpoolsete lülide ja sõrme ning parempoolsete lülide ja sõrme vahelises kontaktis (sõrmest vasakul ja paremal); b V; b P muljumispindade laiused sõrme vasakpoolses ja parempoolses kontaktis (lülide paksused), [m]; d sõrme (ja ka sõrmeava) läbimõõt, [m];
ülekanne ning detailide 21. 2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju teljesihiline asend; täpsusele on kõrged; 18. 2. Hea tsentreeritus; 22. 3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele 19. 3. Töökindlus (kui liide on koormustele väheneb: konstrueeritud õigesti). 23. · istu ping tekitab pingekontsentratsiooni; 24. · kontaktpindadel tekib hõõrdkorrosioon; 25. 4. Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega. 26. Kuidas arvutatakse telgjõuga koormatud pressliidet (valemid +seletus)? 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. Kuidas arvutatakse pöördemomendiga koormatud pressliidet (valemid +seletus)? 37. 38. 39
42. 1. Keermesliite suurem telgjõud suuremad hõõrdejõud keermesliites takistavad liite 43. lõdvenemist; 44. 2. Pinnakatted ja pinnatöötlused, mis suurendavad hõõrdumist keermesliites ning suurendavad hõõrdumist keermesliites ning selle elementide ja kinnitatavate detailide 45. pindade vahel. 27. Nimetada tänapäeval enamkasutatavad keermesliidete lukustamise meetodid. 46. 1. Hõõrdejõudude suurendamine liite detailide kontaktpindadel keermepaaris, poldi pea tugipinnal ja mutri aluspinnal selleks deformeeritakse kontaktpindu elastselt või plastselt; 47. 2. Piiraja kasutamine, mis takistab liite detailide suhtelist pöördumist; 48. 3. Keermeliimi (laki) kasutamine keermepaaris. 28. Mis asjaolud põhjustavad keermesliite tõrkumist? 1) Keermses liide lõdveneb tsüklilistel koormustel 2) Keermesliite mõni element deformeerub või puruneb 29
Kuulub plastsusteooria valdkonda. 44. Mida takistab teriku tagapind? Teriku liikumisel plastselt deformeeritud ala kohale, mis lõikeprotsessis pidevalt uueneb, takistab teriku tagapind A selle elastset taastumist, põhjustades lõikeprotsessi seisukohast parasiitjõude teriku tagapinnal. 45. Kirjeldada laastutekketsoonis toimuvaid deformatsioone? 46. Mis tingimustel tekivad adhesiooni nähted? Kõrgete temperatuuride ja survete tõttu teriku kontaktpindadel kokkupuutuvad pinnad on kohati juveniilsed. Liikuv laast teriku esipinnal ja lõikepind tagapinnal "puhastavad" neid hapendite ja õhu molekulide adsorbtsiooni kiledest. Esipinnaga kokku puutuv laastu osa ei jõua kokkupuute aja jooksul oksüdeeruda. Tänu ülalloetletud tingimustele tekivad kokkupuutuvate pindade vahel üksikutes punktides adhesiooni nähted (erinevate materjalide molekulidevaheline haardumine), 47. Miks teadus teriklõikamisest põhineb kaasajal suures osas empiirikal?
Seega tegelikult toimub kontakt mitte kahe keha vahel, vaid neid katvate kilede vahel. 32 Libisemisel kahe keha eralduspinnal tekkivad molekulaarjõudude toimel nihkepinged n Need pinged korrutades faktilise kontaktpinnaga Ar määravad hõõrdejõu, mida nimetakse hõõrdejõu molekulaarseks komponendiks Tm Tm = n A r (3.2) Normaaljõud kontaktpindadel võivad ületada materjali voolavuspiiri ja põhjustada materjalis plastilise deformatsiooni. Seejuures kõvema materjali mikrokonarused võivad tungida pehmema materjali sisse. Selle tulemusena libisemisel tekivad pehmema materjali pinnal liikumissuunalised vaod. Vastupanu vagude tekkele moodustab hõõrdejõu teise komponendi , mida nimetakse deformatsiooniks Td Seega molekulaar-mehaanilise teooria järgi hõõrdejõud T on arvutatav summaga T = Tm + Td (3
- töökindluse kontrollimise raskus liite koostamisel; - kontaktpindade vigastumine liidete lahtivõtmisel. Liite moodustamise viis: - telgjõu rakendamisega nihutatakse üks detail teise suhtes vajaliku suuruse võrra (pressimise kiirus 5 m/s); - võlli kuumutamine või rummu jahutamine temperatuurini, mil üks detail vabalt läheb teise sisse (on 2,5 korda tugevam). 13.3.1. Pressliidete tugevusarvutus Pressliite koostamisel tekib kontaktpindadel radiaalsurve p, mille intensiivsust loetakse ühtlaseks. Kuip konstruktsioonile mõjub ptelgjõud F ja pöördemoment p M, siis F/2 F /2 kontaktpindadel tekib hõõrdejõud Fh mis väldib liitedetailide omavahelist nihet. F M M F Fh Mh Fh
Jõuülekandeõlid valmistatakse jääkõlidest või destillaat- ja jääkõlide segust, milledele lisatakse juurde veel erimanuseid. Jõuülekandeõlide tihedus on 910...940 kg/m³ ning viskoossus 100°C juures vahemikus 10...30 cSt. Nõuded jõuülekandeõlidele Õlide töötingimused jõuülekande agregaatides on võrreldes mootoritega märgatavalt erinevad. Nende õlide töötemperatuur ei tõuse kunagi nii kõrgeks kui mootoris, kuid survejõud detailide kontaktpindadel võivad olla väga suured. Samuti segatakse ja pihustatakse õlisid seal vähem. Selle tõttu on nõuded jõuülekandeõlidele mootoriõlidest erinevad.. Selleks, et kindlustada jõuülekannete pikaajaline häireteta töö, peavad jõuülekandeõlid vastama järgmistele nõuetele: · vähendama hõõrdepindade kulumist ja vältima sööbimist; · vähendama energiakulu hõõrdumise ületamiseks; · kaitsma detaile korrosiooni eest;
Jõuülekandeõlid valmistatakse jääkõlidest või destillaat- ja jääkõlide segust, milledele lisatakse juurde veel erimanuseid. Jõuülekandeõlide tihedus on 910...940 kg/m³ ning viskoossus 100°C juures vahemikus 10...30 cSt. Nõuded jõuülekandeõlidele Õlide töötingimused jõuülekande agregaatides on võrreldes mootoritega märgatavalt erinevad. Nende õlide töötemperatuur ei tõuse kunagi nii kõrgeks kui mootoris, kuid survejõud detailide kontaktpindadel võivad olla väga suured. Samuti segatakse ja pihustatakse õlisid seal vähem. Selle tõttu on nõuded jõuülekandeõlidele mootoriõlidest erinevad.. Selleks, et kindlustada jõuülekannete pikaajaline häireteta töö, peavad jõuülekandeõlid vastama järgmistele nõuetele: · vähendama hõõrdepindade kulumist ja vältima sööbimist; · vähendama energiakulu hõõrdumise ületamiseks; · kaitsma detaile korrosiooni eest;
annaabi.ee 
