KOHTUVÕIM Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtuvõimu ülimuslikkuse rõhutamine aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. ANGLOAMEERIKA: * pole omaette konstitutsioonikohust * kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * kohtunikes nähakse kodanike kaitsjat, kohtunikel suur mõjuvõim * kohtunikkond moodustatakse valimiste teel * kohtunikul ei pea tingimata olema juriidilist haridust MANDRIEUROOPA: * mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal ja tsiviilkohtud, halduskohtud) * kõrgeim aste on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus
III astme kohtus (Riigikohus) vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus, misjärel otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Riigikohtu otsus on lõplik. 7. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi? ANGLO-AMEERIKA MANDRI-EUROOPA Kohtusüsteem ühtne Mitmeharuline süsteem (3-astme kohus) Pole konstitutsioonikohust Konstitutsioonikohus (riigikohus, mis kontrollib, kas otsus on põhiseadusega kooskõlas) Kohtunikud valitakse rahva poolt (kohtunik Valitsus nimetab kohtuniku ametisse töötab rahva ja kodanike heaks) (kohtunik töötab riigi heaks) Kohtuniku saab rahvas maha hääletada Kohtunik on eluaegne või ametiaega pikendada 8
Kaubandusõigus 2) Avalikõigus : Rahvusvaheline õigus, Riigiõigus, Kirikuõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Protsessiõigus, Kriminaalõigus. Eesti kohtusüsteem, erinevus USA omast : I astme kohtud : maakohus( tsiviilasjad, väärteod ja kriminaalasjad), halduskohtud (haldusasjad) Tallinn, Tartu II astme kohtud : ringkonnakohtud ( I astme apellatsioonid) Tallinn, Tartu , Jõhvi III astme kohus : riigikohus (põhiseaduslikud) USA's pole omaette konstitutsioonikohust. Kogu kohtusüsteem on ühtne,tipnedes ülemkohtuga. USA's võidakse kohtunik valida valimiste teel ka rahva poolt. USA's on vandekohus ja vandekohtunikud, kes võtavad otsuse vastu. Miks on kohut vaja : Õiguskorra tagamiseks ja kodanike õiguste kaitseks. Täidab konstitutsioonilisi e põhiseaduslikke funktsioone. Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. Erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustaja roll. Kehtiva valitsemisspsteemi toetamine ja stabiliseerimine.
3. Kohtuvõim 3.1 Mis on kohtusüsteemi ülesanne? Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse; seaduse põhiseaduslik järelvalve- konstitutsioonilised funktsioonid; kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. 3.2 Kuidas erineb Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa omast? Anglo-Ameerika: kohtunikkond moodustatakse valimiste teel; kohtunik ei pea omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik täidab ka uurija ülesannet; pole omaette konstitutsioonikohust; ühtne kohtusüsteem, tipneb ülemkohtuga. Mandri-Euroopa: kohtunikud nimetatakse ametisse valitsuse või presidendi poolt; kohtunik peab omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik on vaid otsustaja; mitmeastmeline spetsialiseeritud kohtusüsteem: tsiviilkohtud, halduskohtud, kriminaalkohtud. 3.3 Mis on tsiviilkohtu, halduskohtu ja kriminaalkohtu ülesanne? Tsiviilkohus peab tagama, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
peab jälgima maakohtude otususeid. MAAKOHTUS-arutatakse tsiviil-kirimaal-ja väärteoasju. Süüdistaja-prokuör.hageja-kes süüdistuse esitab kostja-kelle vastu süüdistus esitatakse. Maakohtute juurde kuuluvad-kinnistuosakonnad(maa, maja kinnisturaamat, abieluvararegister)-registriosakond (äriregister, MTÜ register, laevakinnisturaamat-kriminaalhooldusosakond-vangid(järelvalve) USA KOHUS-kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Kohtnikes nähakse kodanike kaitsjat. Pole konstitutsioonikohust. Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel. Kohtunikul ei pea tinigimata olema juriilidst haridust.EUROOPA KOHUS-kohutnikes nähakse valitseva režiimi kaitsjat.on konstitusioonikohus, mille ülesandeks on põhiseaduslikku järelvalve. Kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus.Kohtunikud nimetab ametisse valitsus.MITMEHARULINE SPETSIALISEERITUD KOHTUSÜSTEEM.kriminaal-tsiviilkohtud, halduskohtud.kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda.
Võimutasandite tasakaalustamine: kui osariigi või liidumaa otsus läheb vastuollu riigi kui terviku huvidega, siis peab kohus taastama võimuhierarhia Valitsemise stabiilsuse tagamine: suudab seista vastu hetkelise aktuaalsuse või erakondliku huvi ajel loodud õigusakti kehtestamisele 17. Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi eristav tunnus: Anglo-Ameerika: Kohtusüsteem ühtne- pole astmeline. Pole konstitutsioonikohust Kohtunikud valitakse (Nn Missouri plaan) Kohtunik kodanike kaitsja Euroopa: Mitmeharuline süsteem Konstitutsioonikohus Kohtunikud nimetab valitsus Kohtunik eluaegne Riigikogu nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja riigikohtu liikmed Muud kohtunikud president Riigikohtu ettepanekul Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena 18
Õiguse harud - Avalik õigus - Eraõigus Jaotatakse harudesse: • Huviteooria alusel – riigi huvid vs üksikisiku kasu • Subordinatsiooniteooria alusel – avalik õigus ja alluvussuhted, eraõigus ja võrdsusel põhinevad suhted Kohtusüsteemid Anglo-Ameerika (NT: USA) • Kohtusüsteem on ühtne (pole kohtute liigitamist erinevatesse harudesse) • Pole konstitutsioonikohust (pole kohust, mille ülesandeks oleks kontrollida seaduste vastavust põhiseadusele) • Kohtunikud valitakse (nn Missouri plaan) • Kohtunik on kodanike huvide kaitsja Mandri-Euroopa (NT: Eesti) • Mitmeharuline süsteem
Obligatoorsus – kohtutel on kohustus mõista õigust, millest ei tohi subjektiivsetel kaalutlustel loobuda. Sõltumatus – kohus peab olema vabastatud igasugustest välismõjudest. Sellest tulenevad kohtuniku ametikohaga seotud garantiid (ametikoha eluaegsus, ameti ühitamatus teise ametikohaga jne). 28. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi? (vana õpik lk 122-125) USA kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Anglo-Ameerika süsteemis ei ole konstitutsioonikohust. (Konstitutsioonikohtu ülesanne on põhiseaduslik järelvalve) Kohtunikel palju suurem võim, kui Mandri- Euroopa kohtunikel. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem. Kõige kõrgemaks astmeks konstitutsioonikohus. Ntx tugeva konstitutsioonikohtuga on Saksamaa. 29. Milliseid kohtuid eksisteerib Eestis? (Põhiseaduse 13. peatükk) 1. astme kohtud on maakohtud ((4tk- Harju, Viru,Pärnu, Tartu)kõik tsiviil-kriminaal- ja väärteod) ja
Nüüdisaegses riigivalitsemises on kohtuvõimu aktiivsus poliitika vormimisel olulisem kui valgustusajal või tööstusühiskonnas. Kohtusüsteemid Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. Allpool keskendume vaid kõrgemaile kohtuastmele, mis tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalvega. Kõige üldisemalt eristatakse kohtuliku konstitutsioonilise järelvalve korralduses kahte mudelit Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa oma. USA-s pole omaette konstitutsioonikohust, mille ülesandeks oleks põhiseaduslikkuse järelvalve. Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Kohtunikkond moodustatakse USA-s valimiste teel. Näiteks valib mõnedes osariikides rahvas kohtunikke samamoodi nagu rahvasaadikuid. Ameerika Ühendriikides ei pea kohtunikul olema ilmtingimata juriidilist haridust.. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal- ja tsiviilkohtuteks, sageli veel ka halduskohtuteks. Mandri-
niiviisi oma panuse kogu Euroopa Liidu poliitkasse. 6.2 Kohtusüsteemid Kohtuvõimu korraldust mõjutab riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. Seetõttu pole see igal pool ühesugune. Allpool keskendume vaid kõrgeimale kohtuastmele, mis tegeleb põhiseaduslikkuse järelevalvega. Kõige üldisemalt eristatakse kohtuliku konstitutsioonilise järelevalve korralduses kahte mudelit – angloameerika ja mandri-euroopa oma. USA-s pole omaette konstitutsioonikohust, mille ülesandeks oleks põhiseaduslikkuse järelevalve. Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Iga kohtunik võib tõstatada kohtuprotsessi käigus küsimuse konkreetse seaduse konstitutsioonivastasusest. Kohtunik omab Ühendriikide poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, erinevalt Euroopast nähakse kohtunikus just kodanike, mitte niivõrd valitseva režiimi kaitsjat. USA kohtunikud on ajaloos mitmeid kordi põhjustanud oma otsustega riigi poliitikas tõsiseid uuendusi