Võimuletulek Nikita Hrustsov Leonid Breznev Pärast Stalini surma 1953. aastal suutis ta Ta osales Hrustsovi kukutamises ning koos Malenkoviga üle mängida oma valiti 1964 Hrustsovi asemele põhirivaali Lavrenti Beria ning esialgu peasekretäriks ja järk-järgult hakkas ta valitsesid Malenkov ja Hrustsov ühiselt valitsema konservatiivset ja NSV Liitu. konsensuslikku koalitsiooni. Kommunistliku partei sisese võimuvõitluse käigus asus Hrustsov koos liitlastega 1956. aastal konkurente kõrvaldama, kasutades ära nonde Stalini- aegseid kuritegusid. Valitsusaeg Nikita Hrustsov Leonid Breznev 14. september 1954 14. oktoober 1964 10. oktoober 1964 10. november 1982 Hrustsovile olid omased lihtne, kuid tihti Välispoliitikas oli see aeg Nõukogude
Konstruktiivne umbusaldushääletus vähelevinud, vaid Saksamaal ja Ungaris Saksa näide - kui uus valitsus ei astu ametisse 40 päeva jooksul, saadetakse Bundestag laiali. Konstruktiivset umbusaldushääletust üritatud kahel korral (1972 Brandt, 1982 Schmidt). Tihti ei vii valitsused asja umbusaldushääletuseni, vaid astuvad ise tagasi (skandaal, toetuse kaotus parlamendis) Vana valitsus formaalselt ametis, kuni uus astub ametisse Mis iseloomustab konsensuslikku tüüpi ja millistes riikides see levinud on? · Konsensuslik tüüp (konsensuslik demokr - Skandinaavia) Valitsused enamasti koalitsioonivalitsused, kus esindatud mitmed parteid või siis tegemist ühe partei vähemusvalitsustega Püüd pigem saada toetust väga erinevatelt jõududelt parlamendis ja ka opositsiooniga läbi rääkida Puhtaim näide Skandinaavia · Neid tüüpe võib tõlgendada ka poliitika tegemise stiilidena. Enamik riike langeb kahe vahele (Eesti, Prants)
aastani NLKP KK sekretärina (aastatel 19561957 oli ta NLKP KK Presiidiumi liikmekandidaat ning 1957. aastast liige). Kui Hrustsovi arvustamine tugevnes, siirdus Breznev 1960 tseremoniaalsele Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale ja hakkas avalikult kritiseerima Hrustsovi poliitikat. Aastal 1963 lahkus ta oma seniselt kohalt ning naasis poliitbüroosse ja sekretariaati. Ta valiti 1964 Hrustsovi asemele NLKP KK peasekretäriks ja järk-järgult hakkas ta valitsema konservatiivset ja konsensuslikku koalitsiooni. Välispoliitikas oli see aeg Nõukogude Liidule suhteliselt edukas, kui mainida 1968. aasta Praha kevade mahasurumist, 1975. aasta Helsingi protokolli allakirjutamist ja sõjavägede viimine Afganistani 1979 algas Nõukogude Liidule edukalt. 1980 korraldas Nõukogude Liit XXII olümpiamängud. Seevastu Nõukogude Liidu majandus muutus järjest vähem konkurentsivõimeliseks. Breznev armastas väga autasusid. Paljude riikide medaleid ja ordeneid anti talle kokku 114
vahel, mis annab neile küll rohkem tasuta eksperte, informatsiooni ja tuge, kuid teisest küljest ka rohkem vabadust otsustada, kuid ta saab nö ,,teha toitu vaid kliendi poolt antud koostisosadega". Demokraatliku otsustustegevuse meetodid olenevad samuti survegruppide kohalolust. survegrupid eelsitavad ebanushääletuse meetodit ainult siis kui see annab neile soovitud tulemuse. Teades, et ametlikud kehad kontrollivad seda meetodit, eelistavad nad siiski konsensuslikku valikut enamushääletusele. Nad eelistavad suurt tõenäosust võita väike osa(konsensus) viisile, kus on väike tõenäosus võita kogu osa. Mida rohkem survegrupid omavahel võistlevad, seda rohkem panustavad nad polüarhilisse otsustusmeetodisse. Paljud survegrupid võimendavad demokraatlikke väärtusi, mis on läbilaskevõime mõjude osaks. Üksik survegrupp ise küll primaarselt legitiimset autoriteeti, diskursiivsust ja läbipaistvust ei nõua, see-eest tahab ta eelkõige võita
11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati tollal konsensuslikku otsustamisstiili, kutsus prantslaste taktika esile tõsise poliitilise kriisi. Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste tegevuse üle. Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust Euroopa poliitilisest keskkonnast ja liikmesriikide sisepoliitikast, külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee propageerijatesse. 12
11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati tollal konsensuslikku otsustamisstiili, kutsus prantslaste taktika esile tõsise poliitilise kriisi. Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste tegevuse üle. Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust Euroopa poliitilisest keskkonnast ja liikmesriikide sisepoliitikast, külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee propageerijatesse. 12
11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati tollal konsensuslikku otsustamisstiili, kutsus prantslaste taktika esile tõsise poliitilise kriisi. Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste tegevuse üle. Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust Euroopa poliitilisest keskkonnast ja liikmesriikide sisepoliitikast, külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee propageerijatesse. 12
11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati tollal konsensuslikku otsustamisstiili, kutsus prantslaste taktika esile tõsise poliitilise kriisi. Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste tegevuse üle. Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust Euroopa poliitilisest keskkonnast ja liikmesriikide sisepoliitikast, külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee propageerijatesse. 12
11. Luxembourgi kompromiss · EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. · Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati tollal konsensuslikku otsustamisstiili, kutsus prantslaste taktika esile tõsise poliitilise kriisi. · Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste tegevuse üle. · Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust Euroopa poliitilisest keskkonnast ja
liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 võimatuks. aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks Euroopa tööstuslikku arengut. loodud nõukogus rakendati tollal konsensuslikku otsustamisstiili, 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid kutsus prantslaste taktika esile tõsise poliitilise kriisi. Prantsusmaa Lepingu eesmärk tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad
ja seda saanuks arukama tegutsemise korral ka teha. Siit peamine küsimus: kas Liidu lagunemine oli möödapääsmatu või oli võimalus seda säilitada? Sellega on seotud veel teinegi küsimus: kas Liit langes sisemise haiguse ja separatismi taga- järjel või väliste tegurite, lääne poliitika, võidurelvastumise, nafta hindade languse jms tõttu? Nõukogude-järgses vene historiograafias ei leia me nendele küsimustele ühest vastust. Mingit konsensuslikku vaatepunkti impeeriumi lagunemisele pole. Juba 1990. aastate algul kujunes kirev spekter lähimöödaniku interpretatsioo- nidest, kus “revolutsionääride-purustajate” ja “fundamentalistide-säilitajate” (охранители) vahel ei saanud olla mingit kompromissi. Küll aga mahtus nende äärmuste vahele kirju diapasoon eri žanrites kirjapandud seisukohti. 1990. aastail avaldasid oma memuaarid paljud perestroikaaja juhtivad tegelased, kes nagu
olenevalt vajadusest ja olukorrast tuleb tasakaalustatult kasutada mõlemat. Kui esimene juhtimisstiil tekitab enamikus inimestes vastuseisu, siis demokraatliku juhtimise liialdamine võib kaasa tuua kaose. Parima tulemuse annab erinevate juhtimisvõtete ning konkreetsest töötajast ja olukorrast lähtuv tasakaalustatud kasutamine. Z teooria: William G.Ouchi Z-teooria on eraldi teooria, mitte XY edasiarendus. Sageli nimetatakse seda jaapani juhtimisstiiliks. Tähistab konsensuslikku otsustamist, individuaalset vastutust, informaalset kontrolli ja holistlikku huvi töötaja vastu. Töötajaile garanteeritakse pikaajaline töö + suhteliselt aeglane edasiliikumine karjääriredelil. See peegeldab osalusjuhtimise teooriat, kus osalevatel meeskondadel on kindlad rollid. Rõhk on vastastikusel sõltuvusel. Töötajaid usaldatakse, eeldatakse, et nad on lojaalsed, huvitatud meeskonnatööst. Need on tüüpilised Jaapani
eksperte, informatsiooni ja tuge, kuid teisest küljest ka rohkem vabadust otsustada, kuid ta saab nö „teha toitu vaid kliendi poolt antud koostisosadega“. Demokraatliku otsustustegevuse meetodid olenevad samuti survegruppide kohalolust. survegrupid eelsitavad ebanushääletuse meetodit ainult siis kui see annab neile soovitud tulemuse. Teades, et ametlikud kehad kontrollivad seda meetodit, eelistavad nad siiski konsensuslikku valikut enamushääletusele. Nad eelistavad suurt tõenäosust võita väike osa(konsensus) viisile, kus on väike tõenäosus võita kogu osa. Mida rohkem survegrupid omavahel võistlevad, seda rohkem panustavad nad polüarhilisse otsustusmeetodisse. Paljud survegrupid võimendavad demokraatlikke väärtusi, mis on läbilaskevõime mõjude osaks. Üksik survegrupp ise küll primaarselt legitiimset autoriteeti, diskursiivsust ja läbipaistvust ei nõua, see-eest tahab ta eelkõige võita
arutamise käigus. Kuna kriminaalmenetlusõiguses ei sisaldu analoogilist kokkuleppest lahtiütlemise regulatsiooni kohtueelses menetluses, siis tuleb asuda seisukohale, et kohtueelses menetluses pole juba sõlmitud kokkuleppest võimalik loobuda. Viimane on põhjendatav ka asjaoluga, et kuigi kriminaalasja lahendamine kokkuleppemenetluses on menetlusosalistele vabatahtlik, eeldades kõigi sellega hõlmatud poolte konsensuslikku otsustust, on juba sõlmitud kokkuleppe näol tegemist poolte ühise taotlusega arutada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kokkuleppe sõlmimise järel on menetlusosalistel õigus eeldada, et asja kohtulik arutamine toimub kokkuleppemenetluses. 3-1-1-44-12 (prokuratuuri kohustused kokkuleppemenetluse läbirääkimistel) 7. Kolleegium ei nõustu käesoleva otsuse punktis 4.1 viidatud kassaatori arvamusega, nagu oleks kokkuleppemenetluses R. Lindenbergi õigusi rikutud