Parteid: 1)Kristlik-Demok Liit. 2) Kristlik-Sotsiaalne Liit. 3) Saksamaa-Sotsiaaldemokraatlik Partei. Isel: SLV oli parlamentaarne vabariik.Varem kutsuti Saksamaa Föderatiivseks Vabariigiks. Riigipea->president, 5.a. Valitsuse juht,riigi liider oli tglt kantsler. SLV parlamenti nim Bundestagiks. 8. SLV majandus. V: *Pärast II MS valitses kaardisüsteem toiduainetele. Uute ideedega tuli välja K.Andenauer- sots.turumajandus:1) valitses täielik tootmis-ja kauplemisvabadus,konkurentsivabadus.2) riik sekkus maj. Kaudselt. 3)riik tagab sots turvalisuse(abirahad jne..). Maj.ime põhjused:1)väiksed sõjalised kulutused.2)tootmine eraomandile,vabale turumajandusele. 3)vaba tööjõud. 4)USA laenud,investeeringud.5)SLV-le kuulus tööstuspiirkond Ruhe. 9. Suurbritannia (sisepoliitika, majandus, välispoliitika). V: Sisepoliitika:*alates 1830.a kaheparteisüsteem:1)Konservatiivne Partei- maj.pooldavad vaba turumajandust,välispoliitiliselt aktiivsed.2)Tööerakond. *
o Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz. Eesmärgiks tarbijate heaolu, olulisimaks mõõdupuuks efektiivsuskriteerium. Konkurents tugevamate ellujäämine, efektiivselt suudavad toota vaid suured ettevõtted, aktiivne konkurentsipoliitika ebaefektiivne. o Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Hayek, Mises, Kizner. ,,Loova hävitamise protsess" Konkurentsipoliitika põhiobjektisks konkurentsivabadus. 14. Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid ja põhivaldkonnad: Keelustatakse kahe või enama ettevõtte vahelised kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutavad liikmesriikide vahelist kaubandust ja piiravad konkurentsi ühisturul. Keelustatud on ka turu jaotamine, hindade fikseerimine, kogustealased kokkulepped, pakkumise piiramine ning diskrimineeriv turustamine. o Konkurentsi piiravate kokkulepete kõrvaldamine ja turguvalitseva seisundi kuritarvitamise lõpetamine
20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: Linna purustatud Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee riigis likvideeriti surve- ja keelumajandus peaprintsiibid: tootmis-, kauplemis- ja konkurentsivabadus valitsus mõjutas majandust krediidi, maksusoodustuste ja ekspordi preemiatega Tulemuseks ülikiire majanduskasv(Saksamaa majandusime) poed täitusid kaupadega, kadus tööpuudus, töötustoodangult esikohal Euroopas. 1950 Peale turumajanduse abi vajasid ühiskonna nõrgemad ja vaesemad, SEST sotsiaalse turumajandus tähendab heaolu kõigile parandati vastuvõetud seadustega sõjas kannatanute, invaliidide ja vanurite olukorda maksude ja hüvitiste abil püüti raskusi
SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: Linna purustatud Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee → riigis likvideeriti surve- ja keelumajandus → peaprintsiibid: tootmis-, kauplemis- ja konkurentsivabadus → valitsus mõjutas majandust krediidi, maksusoodustuste ja ekspordi preemiatega Tulemuseks ülikiire majanduskasv(Saksamaa majandusime) → poed täitusid kaupadega, kadus tööpuudus, töötustoodangult esikohal Euroopas. 1950 Peale turumajanduse → abi vajasid ühiskonna nõrgemad ja vaesemad, SEST sotsiaalse turumajandus tähendab heaolu kõigile → parandati vastuvõetud seadustega sõjas kannatanute, invaliidide ja vanurite olukorda → maksude ja hüvitiste abil püüti raskusi
efektiivsuskriteerium. Konkurents tugevamate ellujäämine, efektiivselt suudavad toota vaid suured ettevõtted, aktiivne konkurentsipoliitika ebaefektiivne. Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Hayek, Mises, Kizner. „Loova hävitamise protsess” (innovatsiooni ja imitatsiooni faas). Heuss’i neljafaasiline turu arengumudel (innovaatorid e pioneerid, spontaalselt reageerivad, konservatiivsed ettevõtjad). Konkurentsipoliitika põhipbjektisks konkurentsivabadus. 16. Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid ja põhivaldkonnad Keelustatakse kahe või enama ettevõtte vahelised kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutavad liikmesriikide vahelist kaubandust ja piiravad konkurentsi ühisturul. Keelustatud on ka turu jaotamine, hindade fikseerimine, kogustealased kokkulepped, pakkumise piiramine ning diskrimineeriv turustamine. Konkurentsi piiravate kokkulepete kõrvaldamine ja turguvalitseva seisundi kuritarvitamise
kõrge kaitsetaseme saavutamise, sätestades, et tervishoidu, ohutust, keskkonnakaitset ja tarbijakaitset käsitletavates ettepanekutes võtab komisjon aluseks kaitstuse kõrge taseme, eriti võttes arvesse kõiki uusi teadlikel faktidel põhinevaid suundumusi. EL ühtne siseturg ja tarbijakaitse Vastavalt EÜ asutamislepingule kujutab Euroopa Liidu siseturg endast sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Konkurentsivabadus võimaldab ettevõtjatel pakkuda oma kaupu ja teenuseid laiale tarbijate ringile võrdsetel tingimustel kõigis Ühenduse liikmesmaades. Suurem konkurents võimaldab tarbijatele suurema valikuvõimaluse ja soodsamaid hindu. Ühtse siseturu piirides toimib vabakaubandus, mille korral kaupade ja teenuste vaba liikumist liikmesriikide vahel ei takistata. Teoreetiliselt peaks vabakaubandusreziim olema tarbijale kasulik, sest see soodustab kaupade ja teenuste pakkumist laias valikus.
linnad olid purustatud, nappis toitu, riideid ja kõige esmaseid tarbeesemeid. lisandunud olid veel miljonid Ida- Euroopast põgenenud sakslased, kes samuti vajasid eluaset, toitu, riiet. käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem. Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee, s.t. et riigis likvideeriti igasugune surve-ja keelumajandus ning peaprintsiipideks said tootmis-, kauplemis- ja konkurentsivabadus. Valitsus mõjutas majandust eeskätt krediidi, maksusoodustuste ja ekspordi preemiatega. Tulemuseks oli ülikiire majanduskasv. 1950. a. lõpetati SLV-s toiduainete jaotamine kaartide alusel - varem kui Suurbritannias, poed täitusid kaupadega, kadus tööpuudus. 1959. a. tõusis SLV tööstustoodangult esikohale Euroopas. Kuid turumajandus oli vaid asja üks pool. Abi vajasid ka ühiskonna nõrgemad ja vaesemad kihid, sest sotsiaalse turumajanduse eesmärk oli heaolu kõigile
linnad olid purustatud, nappis toitu, riideid ja kõige esmaseid tarbeesemeid. Lisandunud olid veel miljonid Ida-Euroopst põgenenud sakslased, kes samuti vajasid eluaset, toitu, riiet. Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem. Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee, s.t. et riigis likvideeriti igasugune surve-ja keelumajandus ning peaprintsiipideks said tootmis-, kauplemis- ja konkurentsivabadus. Valitsus mõjutas majandust eeskätt krediidi, maksusoodustuste ja ekspordi preemiatega. Tulemuseks oli ülikiire majanduskasv. 1950. a. lõpetati SLV-s toiduainete jaotamine kaartide alusel - varem kui Suurbritannias, poed täitusid kaupadega, kadus tööpuudus. 1959. a. tõusis SLV tööstustoodangult esikohale Euroopas ja teisele kohale maailmas, kui NSV Liit välja arvata. Kuid turumajandus oli vaid asja üks pool. Abi vajasid ka ühiskonna nõrgemad ja vaesemad
prioriteetsed. Kõige olulisem põhimõte, mis Euroopa Liidu õiguskorda iseloomustab, on ühenduse õiguse ülimuslikkus siseriikliku õiguse suhtes. See tähendab, et liikmesriikide siseriiklik seadusandlus ei tohi olla vastuolus ühenduse õigussüsteemiga. 3) Liikmesriikide õigussüsteemidest tuletatud põhimõtted. • Põhiõigused ja vabadused – Inimõigused, poliitilised õigused ja majanduslikud vabadused (isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumine ja konkurentsivabadus). Määratletud riikide põhiseadustes, EÜ lepingus neid pole. Lähtutakse 1950 Euroopa Nõukogus vastu võetud “Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist”. • Administratiivne ja seadusandlik õiguslikkus – mõisted `õiguskindlus` ja `protseduuriline õigus`. Kodanike õiglase ja võrdse kohtlemise tagamiseks sätestatud protseduurid. Liikmesriigid tagavad kohaldamise. • Läbipaistvuse põhimõte – kodanikel on õigus omada juurdepääsu
läheb vastuollu Euroopa Ühenduse lepingus sätestatuga; valdkonna reguleerimine ühenduse tasandil toob selget tulu. EUROOPA KOHTU OTSUSTEST TULENEVAD PÕHIMÕTTED LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSSÜSTEEMIDEST TULETATUD PÕHIMÕTTED PÕHIÕIGUSED JA VABADUSED inimõigused, poliitilised õigused; majanduslikud vabadused. Vaba liikumise põhimõtted EL ning nende järgimine 4 VABADUST Isikute; Teenuste; Kaupade ja kapitali vaba liikumine; Konkurentsivabadus. EUROOPA PIIRID ? Euroopa kujutab endast ühtedel ja samadel alustaladel põhinevat kultuuriruumi, mis on seotud ühise ajalooga. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) Euroopa Ühenduse neli vaba liikumist - kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine - on omavahel seotud. Isikute vaba liikumise acquis Isikute vaba liikumise peatüki all reguleeritakse alljärgnevaid valdkondi:
kõrge kaitsetaseme saavutamise, sätestades, et tervishoidu, ohutust, keskkonnakaitset ja tarbijakaitset käsitletavates ettepanekutes võtab komisjon aluseks kaitstuse kõrge taseme, eriti võttes arvesse kõiki uusi teadlikel faktidel põhinevaid suundumusi. EL ühtne siseturg ja tarbijakaitse Vastavalt EÜ asutamislepingule kujutab Euroopa Liidu siseturg endast sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Konkurentsivabadus võimaldab ettevõtjatel pakkuda oma kaupu ja teenuseid laiale tarbijate ringile võrdsetel tingimustel kõigis Ühenduse liikmesmaades. Suurem konkurents võimaldab tarbijatele suurema valikuvõimaluse ja soodsamaid hindu. Ühtse siseturu piirides toimib vabakaubandus, mille korral kaupade ja teenuste vaba liikumist liikmesriikide vahel ei takistata. Teoreetiliselt peaks vabakaubandusreziim olema tarbijale kasulik, sest see soodustab kaupade ja teenuste pakkumist laias valikus.
tulevaste valimistega) Riigikogus, 2005: Riigikogu liige teostab vaba mandaadiga mitte oma valijate huve, vaid kogu rahva huve ning on vaba tegema otsuseid lähtuvalt oma südametunnistusest. - Erakonnademokraatia: (mitmeparteilisuse nõue; mitmel erakonnal võrdsed võimalused saada sisuliselt võimule) Asutamisvabadus + sellega kaasnevad tegevusvabadus, programmivabadus, konkurentsivabadus (vabadus teistega konkureerida), rahastamisvabadus (Saksamaal saab erakond täpselt nii suure limiidi raha, kui tal õnnestub saada annetusi see sunnib erakonda käituma rahvale meelepäraselt) Erakonna võrdsus = võrdsed võimalused kandideerida, seada üles kandidaate - Formaalne võrdsus kõigile täpselt ühepalju
annaabi.ee 
