ning konkurentsiõigusega seotud juhtumitega. 3. Pädevus a. Piiratud pädevus- EL ei saa ise oma pädevust kindlaks määrata, vaid toimib talle antud volituste raames. Tuletatud pädevus- EL pädevust võib laiendada lepingutes ettenähtud eesmärkide saavutamiseks b. Ainupädevus + valdkonnad- EL saab üksi õigusakte vastu võtta, näiteks tolliliit, konkurentsieeskirjad, eurotsooni rahandus, ühine kaubanduspoliitika, mere bioloogiliste ressursside kaitse, rahvusvahelise lepingu sõlmimine c. Jagatud pädevus + valdkondade näited- liikmesriik saab võtta vastu õigusakte, kui liit juba sarnases valdkonnas õigusakte loonud ei ole, näiteks siseturg,mõned sotsiaalpoliitika valdkonnad, põllumajandus- ja kalandus, keskkond, tarbijakaitse, transport, energeetika, d
Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on sätestatud Konkurentsiseaduse 6. peatükis 1 Euroopa Komisjon; Peasekretariaat; Euroopa Liidu õiguse kohaldamine; Riigiabi 2 Rahandusministeerium; Tegevusvaldkonnad; Riigiabi 3 Konkurentsiseadus § 30¹ 3 Komisjon rakendab Euroopa Liidu konkurentsipoliitikat otse, kuna konkurentsi valdkond mõjutab ühisturu toimimist oluliselt. Seetõttu jälgitakse Euroopa Liidus, et konkurentsieeskirjad ei takistaks ühisturu toimimist ja parimaks lahenduseks riigiabi valdkonnas on peetud seda, et selle ühisturu oluliselt mõjutava valdkonna rakendamise eest vastutab sõltumatu institutsioon.4 1.2 Menetlus Euroopa Liidu liikmesriigid on kogustatud tegema komisjoniga koostööd ja esitama sellele kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks täita talle pandud kohustusi. Kui komisjon leiab esialgse uurimise tulemusel, et antav abi ei sobi ühisturuga kokku, tuleb alustada ametlikku
Leping sõlmiti 1985, leping jõustus 1987. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg PLUSS Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal. Lepingu eesmärgid: 1)Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted: Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade, inimeste, kapitali ja teenuste vaba liikumine. Seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad Loodi Tolliliit. 2)Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks Uued koostöövaldkonnad: keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika. 1.4. Maastrichi leping = Euroopa Liidu leping Leping sõlmiti aastal 1992, jõustus 1993. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg PLUSS Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal.
perekonnaõigust käsitlevates meetmetes ja ühise kaubanduspoliitika teatud aspektides (kultuuri- ja audiovisuaalteenused; sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused; teenused, intellektuaalne omand ja otsesed välisinvesteeringud, kusjuures viimaste puhul säilib päralleelsuse põhimõte – kui nende valdkondade suhtes on vajalik ühehääl-sus, siis on nii ka samade valdkondade välislepingute puhul). Põhiseaduse lepingu pädevused: Euroopa Liit otsustab: tolliliit, konkurentsieeskirjad, eurotsooni rahandus, ühine kaubanduspoliitika Jagatud pädevused: põllumajandus ja kalandus (v.a. mere bioloogiliste ressursside kaitse), keskkond, tarbijakaitse, transport, üleeuroopalised võrgud, energeetika, vabadusel, turvalisusel, ja õigusel rajanev ala Liikmesriik otsustab: 55 valdkonda, sh maksustamine, pensionipoliitika, kaitsepoliitika, finantsperspektiivi vastuvõtmine, perekonnaõigus, sotsiaalpoliitika 14. Riigikantselei.
2 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust)
* Neljas laienemisvoor : Ida laienemine 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine – 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud “kolme samba” süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) • Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust)
2 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust)
2 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust)
· III laienemisvoor 1995: Austria, Soome, Rootsi · IV laienemisvoor 2004: Ida laienemine (Est, Läti, Led, Pol, Slovak, Slove, Tse, Ung, Küp, Malta) · V laienemisvoor 2007: Bulgaaria, Rumeenia · VI laienemisvoor 2013: Horvaatia 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid · Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine · 4 vabadust (kauade vaba liikumine; isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine); Seaduste ühtlustamine; Konkurentsieeskirjad; Tolliliit 14. EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem · Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust): senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus- ja siseküsimustes 15. Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt) · Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e 2 koostöövaldkonna
põhimõte Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted · ombudsmani institutsiooni loomine Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste · Kaasotsustamise menetluse loomine ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions). koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika * Eesmärgid 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide · Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks
· Komisjoni Valge Raamat `Completing the Internal Market'; aprill 1985 sisaldas 300 abinõu siseturu efektiivsemaks muutmisel Siseturu 4 alustala · 4 vabadust (kaupade vaba liikumine - I jaotis, art. 23 ja 24; isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine - III jaotis, art. 39-60) · Seaduste ühtlustamine (VI jaotis, art. 94-97)- siseturu reguleerimine · Konkurentsieeskirjad (VI jaotis, art. 81-89) · Tolliliit (Common Customs Tariff, CCT; I jaotis, art. 25-27)- täpsustamine Lepingu olulisemad sätted: · Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika Euroopa Poliitiline Koostöö ja Euroopa Ülemkogu Parlamendi pädevuse oluline suurendamine otsustusprotsessis: koostöömenetlus; nõusolekumenetlus
Euroopa Komisjoni esindajat. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt. Põhiülesandeks oli EL-i konstitutsiooni e põhiseadusliku leppe vastuvõtmine. Seni EL-il põhiseadus puudus. Pädevuste jaotus EL-i ja liikmesriikide vahel on ära toodud järgmiselt. 23 EL-i pädevuses on tolliliit, konkurentsieeskirjad. eurot kasutavate liikmesriikide rahapoliitika, kaubanduspoliitika ja mereressursside kaitse; 2) politsei- ja kohtuasjade, põllumajanduse, kalanduse, transpordi, energeetika, sotsiaal-, tervise-, tarbijakaitse ja keskkonnapoliitika ning siseturu valdkonnas otsustatakse osa küsimusi ühiselt EL-is, mõned liikmesriikides; 3) EL võib toetada või täiendada liikmesriikide tegevusi tööhõive, tööstuse, hariduse,
Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt. Põhiülesandeks oli EL-i konstitutsiooni e põhiseadusliku leppe vastuvõtmine. Seni EL-il põhiseadus puudus. Pädevuste jaotus EL-i ja liikmesriikide vahel on ära toodud järgmiselt. 1) EL-i pädevuses on tolliliit, konkurentsieeskirjad. eurot kasutavate liikmesriikide rahapoliitika, kaubanduspoliitika ja mereressursside kaitse; 2) politsei- ja kohtuasjade, põllumajanduse, kalanduse, transpordi, energeetika, sotsiaal-, tervise-, tarbijakaitse ja keskkonnapoliitika ning siseturu valdkonnas otsustatakse osa küsimusi ühiselt EL-is, mõned liikmesriikides; 3) EL võib toetada või täiendada liikmesriikide tegevusi tööhõive, tööstuse, hariduse, koolituse, kultuuri-
Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid isamaaliitlane Tunne Kelam ja keskerakondlane Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt. Põhiülesandeks oli EL-i konstitutsiooni e põhiseadusliku leppe vastuvõtmine. Seni EL-il põhiseadus puudus. Pädevuste jaotus EL-i ja liikmesriikide vahel on ära toodud järgmiselt. 1) EL-i pädevuses on tolliliit, konkurentsieeskirjad. eurot kasutavate liikmesriikide rahapoliitika, kaubanduspoliitika ja mereressursside kaitse; 2) politsei- ja kohtuasjade, põllumajanduse, kalanduse, transpordi, energeetika, sotsiaal-, tervise-, tarbijakaitse ja keskkonnapoliitika ning siseturu valdkonnas otsustatakse osa küsimusi ühiselt EL-is, mõned liikmesriikides; 3) EL võib toetada või täiendada liikmesriikide tegevusi tööhõive, tööstuse, hariduse, koolituse,
annaabi.ee 
