...................................................................................8 5.1.Abielu................................................................................................................................8 5.1.1.Abielu cum manu.......................................................................................................8 5.1.2.Abielu sine manu.......................................................................................................8 5.2.Konkubinaat......................................................................................................................9 5.3.Lahutus............................................................................................................................10 6.Kokkuvõte..............................................................................................................................11 7.Kasutatud kirjandus.............................................................................
Naisel on mehe surma puhul lastega võrdne pärimisõigus. Sine manu puhul naine on isik, kes ei ole teise isiku võimu alla, võrdõiguslikkuse põhimõte, varad on omaette, naine võib oma varaga vabalt talitada. Dos kaasavara, mille naine abielludes kaasa toob, naise surmaga jääb mehele, mehe surmaga naisele, mehe süül lahutus naisele. Donatio mehe kingitus abiellumise puhul. Lahutamine sine manu kummagi vabal tahtel. Cum manu ainult mehe otsusega, sama toiminguga. Konkubinaat senaatori seisust + vabakslastud. Laste puhul isavõimu piirid algul absoluutne. Tekib lapse sünniga, vallaslapse seadustamisega, lapsendamisega (ka võõra inimese perekonda võtmine). Isa võib poja vabastada emancipatio. Isa andis pojale teatud vara iseseisvaks majandamiseks, nagu orjade pekuuliumid. Hooldus ja eestkoste. Eestkoste tasuta, eestkoste alaealise üle, naise üle, hooldus hullumeelse üle, hooldus pillajate üle. Asjaõigus
edasikandumist. Lapsi hüljati(бросали) üsna kergelt, eriti vaesemates kihtides. Selle otsustab isa, kuna on lapse valdaja. Lapse hülgamine oli tavaline nähtus, mitte ainult vaestes elanikkonna kihtides. Orjakaupmehed käisid lapsi korjamas templitest ja avalikelt prügimägedelt. Väga vaesed müüsid lapsi juba sünnituse hetkel, et ema lapsesse kiinduda ei jõuaks 5) Vabaabielu e. Konkubinaat Perekond on abieluline. Tihti abiellutakse finants- või poliitilistel põhjustel. Üldiselt kisub perepoegi välja, kuigi nad pole veel iseseisvad.Sõltuvad isast. Isa hoiab neid lõa otsas(держит их на привязи) pärandilootuse kaudu. Abielulahutus muutub järjest tavalisemaks Mehel piisas öelda: tuas res tibi agito/habeto. Abielulahutust saab hiljem algatada ka ühepoolselt, ka naise poolt
testament oli juba tehtud ja selleks et mitte enam segi lüüa loobuti lastest.Vaesed, selle tõttu et olid vaesed ja oli lootus et äkki mõni hea inimene korjab üles ja lapsendab. On juhuseid kus naine kohe loobub lapsest aga ta loobub vormiliselt (teab inimest kes seda lapsendab) ja naine finantseerib lapse kasvatust. Hüljatul lapsel puudus staatus. Tema staatus olenes sellest mida teda üles korjanud inimene otsustab. Võis taotleda vabaks saamist. 5) Vabaabielu e. konkubinaat Algul oli mitteabielulise kooselu käsitlus ka Rooma õiguses, kus samuti ei olnud abielu mitte formaalne õigussuhe, vaid sotsiaalne tõsiasi ja otsustavaks oli partnerite teadlik soov kestvalt abikaasadena koos elada, miska tekkisid õiguslikud tagajärjed. Abielu tekkis, kui naine läks oma perekonnapea võimu (ld k manus) alt mehe võimu alla. Samas ei olnud kõigil võimalik abielluda ja seetõttu eksisteerisi ka kooselud, mida nimetati concubinatus
(hiljem muutus põhiliseks liigiks) Abielu vormid 1. Abielu cum manu- mehele kuulus täielik võim naise ning tema vara üle, abiellumisel muutub naine endisele perekonnale võõraks 2. Sine manu- tekiis vabariigi ajal, naine jäi juriidilsielt seotuks oma endise perkeonnaga ja sageli jäi iseseisvaks isikuks(persona sui iuris), omaenda valitsetava varaga 1. Lisaks abielule eksisteeris ka konkubinaat-selline kooselu, mis polnud õiguslikult abielu, millele kehtis monogaamia reegel, abielu ei olnud nt seisuslikel põhjustel võimalik MEHE VÕIMU TEKKIMINE NAISE ÜLE: Mehel tekkis naise üle manus kolmel viisil- usus'e, confarreatio, coemptio teel 1. Usus- abiellumine 1 aastase faktilise kooselu järel, kavariant et naine ei läinud mehe võimu alla kui ta 3 päeva jooksul aastas ei ööbinud kodus, siis sai abielu
omavahel sugulasteks (vanem) 2) Cognatio – veresugulus; isikud on üksteisega ühendatud põlvnemise kaudu Abielu vormid: 1) Cum manu – mehele kuulus täielik võim naise ning tema vara üle. Abiellumisel muutub naine endisele perekonnale võõraks. 2) Sine manu – tekkis vabariigi ajal; naine jäi juriidiliselt seotuks oma endise perekonnaga, oli sageli iseseisev isik omaenda valitsetava varaga Lisaks abielule eksisteeris ka konkubinaat – kooselu, kui abielu ei olnud, nt seisuslikel põhjustel võimalik. Mehel tekkis naise üle manus (võim) kolmel viisil: 1) Usus – abiellumine 1 aastase faktilise kooselu järel 2) Confarreatio – religioosne akt 10 tunnistaja ja preestrite kaasabil, Jupiterile ohverdatakse okasnisust leiba 3) Coemptio – naise näiline ostmistehing mancipatio teel Eestkoste ja hooldus Teatud isikutele oli võimalik määrata eestkostjad või hooldajad: 1
sugulasteks (vanem) 2. Cognatio - veresugulus; isikud on üksteisega ühendatud põlvnemise kaudu ROOMA ABIELUÕIGUS Abieluvormid: 1. Cum manu - mehele kuulus täielik võim naise ning tema vara üle. Abiellumisel muutub naine endisele perekonnale võõraks 2. Sine manu - tekkis vabariigi ajal; naine jäi juriidiliselt seotuks oma endise perekonnaga, oli sageli iseseisev riik (persona sui iuris) omaenda valitsetava varaga Lisaks abielule eksisteeris ka konkubinaat - kooselu, kui abielu ei olnud nt seisuslikel põhjustel võimalik Mehel tekkis naise üle manus kolmel viisil - usus'e, confarreatio ja coemptio teel: 1. Usus abiellumine 1 aastase faktilise kooselu järel 2. Confarreatio religioosne akt 10 tunnistaja ja preestrite kaasabil, Jupiterile ohverdatakse okasnisust leiba 3. Coemptio naise näiline ostmistehing mancipatio teel EESTKOSTE JA HOOLDUS
Abielu sine manu- perekonnaõiguslikud suhted, abikaasade vahel on nn varalahususe süsteem, mehe ja naise varad on kaks omaette varamassi. Võidakse lõpetada kummagi abikaasa vabal tahtel. Dos- kaasavara on vara, mille naine abielludes kaasa toob. Donatio propter nuptias- mehe poolt naisele tehtud kink, vastas suuruselt umbes dos'ile. Augustus määras erilise abielulahutamise korra. Tuli teatada 7 tunnistaja juuresolekul ja toimus lahutuskirja kätteandmise teel. Konkubinaat- mehe ja naise kooseluvorm,kellel oli seadusega keelatud abielluda (senaatorite seisusest isikud pluss vabakslastud) Augustuse ajal pidid mehed ja naised olema abielus ning omama lapsi, muidu ei saanud pärida testamendi järgi. Meestel väh üks laps, naistel kolm. Laste ja vanemate õiguslikud vahekorrad- ainult isavõim, laste ja vanemate õiguste aluseks on üldreeglina ainult seaduslik abielu ja seaduslik perekond. Isa võis oma
· Confarreatio - religioosne akt + 10 tunnistajat ja preestri kaasabi, kuid see ei pea olema puhas kiriklik laulatus · Coemptio - naise ostmine selle isalt või eestkostjalt mancipatio teel 5 tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul · Usus - igamine (1 aasta pidi mehe juures olema ja ei tohtinud 3 ööd järjest puududa) Abielu sõlmimise võimalused: · kiriklikult laulatatud · ametniku laulatatud · koos elamine (konkubinaat kristluse mõjul kaob hiljem ära) Nende kolme võimaluse vahel valitses vastuolu: kiriklik laulatus ühelt poolt ning ametniku laulatus + konkubinaat teiselt poolt. Kiriku meelest oli kiriklik laulatus ainuke viis. (konkubinaat = vabaabielu) Juutide monogaamia nõue Euroopas tuli kanoonilise õiguse mõjul. Nüüd tuli ka naiselt nõusolekust küsida. Ei olnud enam selline täiesti vägivaldne paaripanek. Naise kaasavara oli küll naise oma, kuid mees võis seda kasutada
kuritegu. Juba Ecloga sätestas oma eesmärgina üldpreventsiooni, karistused ja nende avalik täideviimine pidid hoiatama kuritegusid sooritamast. Sarnaselt tsiviilõigusega ilmnes kriminaalõiguses kristliku kiriku kasvav mõju. Karistatavaks muutus mitte ainult abielu rikkumine, vaid igasugune abieluväline suguline suhtlemine. Eraldi karistus oli ette nähtud nunna võrgutamise või vägistamise eest. Konkubinaat muutus mõeldamatuks. Alates Basilicast oli kriminaalkorras karistatav igasugune abort, sõltumata selle sooritamise motiividest ja vaatamata naise seisusele ja staatusele. Väga range karistus oli ette nähtud vaimuliku tapmise eest, riik jälitas nii paganaid kui ketsereid (tabel 5). Kiriku suurt rolli näitas asjaolu, et kirikuõigus kujunes üheks osaks üldisest riiklikust õigussüsteemist. Võrreldes lääne kiriku kanoonilise õigusega oli Bütsantsi kirikuõiguses
annaabi.ee 
