..90%). Hästituntud mükoriisa-moodustajad on männi- ja kuuseriisikas, mõnede taimede seemned ei suuda ilma seene osaluseta idanedagi (käpalised, kanarbikulised). Samblikud on organismid, kes on moodustunud seeneniitide ja vetikarakkude vastastiku kasuliku kooselu baasil. Suguline paljunemine: Vegetatiivne - hüüfi jagunemine; pungumine; Eoseline - on seente paljunemise peamine viis. Viburitega eoseid nimetatakse rändeosteks, hüüfi tipul valminud eoseid aga lülieosteks ehk koniidideks. Eosed tekivad eoslates ehk sporangiumides; Suguline paljunemine: seisneb sugurakkude- või hüüfi (+ ja - hüüfid) rakuplasmade liitumises 8. Seente roll looduses ja kasutamine biotehnoloogias (mitmesugused näited). Mükotoksiin. Seened, mis saavad toitaineid surnud organismidest, on looduses olulised lagundajad. Kasulik kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite. Neid kasutatakse biotehnoloogia objektidena. Kasutatakse:
Peamine osa toitainetest imendub seenehüüfi tipu piirkonnas. Sel viisil toituvad saprotroofid. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas suguliselt või mittesuguliselt. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Sellisel juhul nimetatakse mittesugulist staadiumi anamorfiks ja tekkivaid eoseid koniidideks. Näiteks perekondade kerahallik (Aspergillus) ja pintselhallik (Penicillium) kõik liigid on anamorfid, mis moodustavad miljoneid koniide. Iga idanev koniid annab alguse uuele organismile. Nende perekondade liikidel esineb ka suguline arengustaadium, mida nimetatakse teleomorfiks. Sellisel juhul peab eosest või koniidist arenenud haploidne mütseel viljakeha ja seal eoste moodustamiseks kohtuma teise sama liigi haploidse mütseeliga. Mittesuguline ehk anamorfi staadium on seene leviku
kinnitusvahend sitikaseentel. ( Hein: 2000) 4 2. PALJUNEMINE Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustada kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nimetatakse koniidideks. Koniidid võivad olla kas diploidsed, ning iga koniid võib iseanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viimastes arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi haploidse eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus diploidne organism. Mittesuhuline staadium on seente paljunemise ja leviku seisukohalt väga efektiivne, sest igast koniidist võib alguse saada uus indiviid
Haustoriks nimetatakse imijätket, mis lisaks toitainete hankimisele võib täita ka teisi ülesandeid: näiteks toitainete kahepoolne transport sümbiontidel või siis kinnitusvahend sitikaseentel. Seente paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nimetatakse koniidideks. Viimased võivad olla kas haploidsed või diploidsed. Iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise aengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viimastes arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi haploidse eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus diploidne organism. Mitttesuguline staadium on seente paljunemise ja leviku seisukohalt väga efektiivne, sest igast koniidist võib alguse saada uus indiviid
anamorf+ teleomorf). Pleomorfism - sugulise ja mittesugulise paljunemise vaheldumine seene elutsüklis. Levinud kottseente hõimkonnas (kandseentel palju harvem). Seente paljunemine: Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nim. koniidideks. Need võivad olla nii diploidsed kui ka haploidsed, ning iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viljakehades arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma sama liigi eosest arenenud hüüfi. Sobivuse korral kasvavad hüüfid kokku, moodustuvad dikarüoossed (e paaristuumsed e kaksiktuumsed) hüüfid ning uued viljakehad. Anamorfi staadium on seene leviku seisukohalt tõhusam, sest iga koniid võib anda alguse
Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad: 1) endogeenseteks ( sisemisteks ), 2) eksogeenseteks ( välimisteks ). Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda. Mõnedel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore, nimetatakse koniidideks. Tekivad koniidikandjatel. Koniidid asetsevad koniidikandjatel, kas üksikult, mitmekesi või ahelana. Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda. Sugulise paljunemise puhul ühinevad kaks rakku, mis kattub paksu kestaga ja muutub eoseks 4. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus. Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks
Kõige sageda mini paljunevad seened e oste abil. Mõnedel seentel m o odustavad e osed sporangiumides ehk e osepesades, mis asuvad püstistel varretaolistel sporangiumikandjatel. Eoste val mi misel sporangiumid lõhkevad ja e osed langevad neist välja. Kui val minud e osed satuvad soodsasse toitekeskkonda, hakkavad nad kasvama ning arenevad uuteks hallitusseenteks. Mõnedel seentel m o odustuvad hüüfid e oste otsas. Niisuguseid väliseid e oseid ni m etatakse koniidideks, hüüfe, millel nad asuvad aga koniidikandjateks. Koniidid asetsevad koniidikandjatel üksikult, rüh miti või ahelatena. Valminud koniidid varisevad ja soodsate tingi must puhul arenevad m ütseelideks. Eosed ja koniidid on mitm esuguse kuju ja värvuse ga ning neid m o odustub tohutul hulgal. Et hallituse e osed on väga väikesed ja kerged, siis v õivad nad õhuvooluga väga kaugele kanduda. Suguline paljune mine toimub eri seentel erineval viisil, m õnikord väga ke eruliselt
püstistel varretaolistel sporangiumikandjatel. Eoste ehk spooride valmimisel sporangiumid lõhkevad ja spoorid langevad neist välja. Joonisel on näha erinevates staadiumites sporangiumid. Kui valminud spoorid satuvad soodsasse keskkonda, hakkavad nad kasvama ning arenevad uuteks hallitusseenteks. Osadel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore nimetatakse koniidideks (lülieosteks). Nad tekivad vahetult õhumütseelil või koniidikandjatel. Koniidikandja ots eraldub vaheseinaga, muutub ümmarguseks ja kukub ära koniidina. Sageli formeerub ta esimese koniidi alla seni kui see veel paigal püsib, samal viisil teine teise alla jne. Nii tekib koniidide ahel, kus kõige noorem koniid on aluse juures, kõige vanem aga tipus. Koniidid asetsevad koniidikandjatel üksikult, rühmiti või ahelatena. Valminud koniidid varisevad ja kanduvad edasi õhuvooluga
Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad: 1) endogeenseteks ( sisemisteks ), 2) eksogeenseteks ( välimisteks ). Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda. Mõnedel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore, nimetatakse koniidideks. Tekivad koniidikandjatel. Koniidid asetsevad koniidikandjatel, kas üksikult, mitmekesi või ahelana. Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda. Sugulise paljunemise puhul ühinevad kaks rakku, mis kattub paksu kestaga ja muutub eoseks ( sügoodiks ). Kui eoseid pole veel tekkinud, pole mütseeli järgi hallitusseeni võimalik määrata. 5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus 6
Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad: 1) endogeenseteks ( sisemisteks ), 2) eksogeenseteks ( välimisteks ). Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda. Mõnedel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore, nimetatakse koniidideks. Tekivad koniidikandjatel. Koniidid asetsevad koniidikandjatel, kas üksikult, mitmekesi või ahelana. Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda. Sugulise paljunemise puhul ühinevad kaks rakku, mis kattub paksu kestaga ja muutub eoseks ( sügoodiks ). Kui eoseid pole veel tekkinud, pole mütseeli järgi hallitusseeni võimalik määrata. 5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus 6
Seeneniidi nöördudes ja lagunedes tekivad üksikud korrapärase kujuga vegetatiivse paljunemise organid oiidid. Soodsates tingimustes nad idanevad ja moodustavad uue seenniidistiku. *suguta (spooride e. eoste abil). Suguta paljunemine toimub eoste abil, mis tekivad siseselt (endogeenselt) või väliselt (eksogeenselt). Arenenumatel seentel (kottseened, teisseened) tekivad eosed lülieoskandjatel e. koniidikandjatel. Eoseid nimetatakse siis lülieosteks e. koniidideks. Parasiitseentel võivad tekkida erineva kujuga eoste mahutid, mida nimetatakse pükniidideks. Tavaliselt asuvad nad peremeestaime sees, välja ulatuvad vaid suudmed. *suguline (eoste abil). See on igal seenerühmal erinevalt kulgev keeruline protsess. Kott- ja kandseentel moodustuvad sugulisel paljunemisel viljakehad. Kottseentel tekivad kotteosed (askospoorid), mis asuvad lahtiselt seeneniidistikul või vastavates viljakehades (kleistoteetsium, periteetsium, apoteetsium). Kandseentel tekivad
annaabi.ee 
