Õhu ja mullasaste eest on ohustatud mägised piirkonnad ( happevihmad ) 5.Nimetada neli suuremat biootiliste tegurite rühma mis tekitavad taimehaiguseid, tuua näiteid kuidas neid haigusi omavahel eristada. 1. HMK. KOTTSEENED *Seeneniidistik suurema osa elutsüklist haploidne *Tüüpiline kottseente juures on pleomorfism ( mittesugulise ja sugulise põlvkonna vaheldumine) Paljunevad: Mittesuguliselt somaatiliste rakkude pooldumisega, pungumise teel või oiididega, koniididega e lülieostega( iseseisva liikumisvõimeta, tekivad koniidikandjatel, mittesugulise paljunemise eosed ). Suguliselt ( diploidsest hüüfist areneb eoskott e askus, 8 haploidse kotteose e askospooriga. Ilmneb kolm tuumafaasi: haploidne, kaksiktiimaline, diploidne. Viljakehade põhitüübid: peiteosla, sulgeosla,lehtereosla,askostrooma Viljakehad võivad areneda otse substraadil (peremeesorganismil) *Jahukastelised- perem. Taimel moodustub jahujas või viltjas kirme .
Biotroofid jagunevad parasiitideks, kes toitudes teevad peremehele kahju, ja sümbiontideks, seen+vetikas=samblik. 4 HÕIMKONDA. *Ikkesseened: paljunevad mittesugulisel. Toitumisviisilt on sakrotroofid (leidub puu- ja juurviljadel) ja biotroofid (mükoriisa). Paljuneb sprangiumite ehk eoslatega. Nt. musttäpphallik, mis levib toiduainetel, ja sõnnikuhallik. *Kottseened: suguline paljunemine eoslad paiknevad 8 kaupa kotis, need on haploidsed. Mittesuguline paljunemine paljunevad koniididega, nt. rohehallik. Kottseened on enamasti hallitus- või söögiseened, nt. kerahallik (toodab aflatoksiin), pintselhallik (pintseliin), mürkel, luudik ja tungaltera. *Kandseened: sakrotroofid, eosed arenevad rakuväliselt eoskandadel. Nt. riisikas (kõik on sümbioosis puudega), servik (surnud puidu lagundaja), sampinjon, tammseen, vamm (lagundab surnud puitu) ja väävlik (tammedel). *Viburseened: eosed viburitega, elavad ja kasvavad vees. SAMBLIKUD
Kottseened- eosed valmivad eoskottides. Kottseente hulka kuulub nii hallitusseeni kui söögiseeni(kevadkogrits). Vaheldub suguline ja suguta elutsükkel. Viljakehas paiknevad eoskotid, mille sees on eosed 8 kaupa. Mittesugulisel koniidid(pintselhallik). Sugulisel askused. Nt prk punaliudik, prk kerahallik. Askuses paiknevad eoskottidega, eostel on haploidne(ühekordne) kromosoomistik. Eostel arenevad seeneniidid, mis võivad areneda koniididega(mittesuguline paljunemine). Seeneniidid võivad omavahel ühineda, sellisel juhul arenevad viljakehad. NT: prk pintselhallik, prk mürkel, prk jahukaste, prk luudik, prk pärmkottseened(pungudes paljunevad ideaalsetel tingimustel; eostega paiknevad halvas KKs, paljunevad anaeroobsetes tingimustes), prk tungaltera(väga mürgine). · Viljakeha on askus. · Ka putukatel on seenhaigused. Igal putukal on oma seeneliik, kes tema peal elab.
antibiootikumide ja mükotoksiinide tootjad (Eurotiales: Aspergillus, Penicillium) KANDSEENED Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened (riisikad, puravikud, pilvikud), aga ka torikseened, roosteseened jm. Kandseened on ökoloogiliselt väga erineva elustrateegiaga organismid. Nad on ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Nagu eelmistes seenerühmades esineb ka siin, ehkki harvem, liike, mis paljunevad mittesuguliselt koniididega või pungumisega (pärmid). Kandseente kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise organid, seen ise elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, mida nimetatakse eoskandadeks ehk basiidideks. Kui kottseente puhul arenevad eosed rakusiseselt eoskottides, siis selles rühmas rakuväliselt. Tavaliselt areneb igal basiidil eostugedel ehk sterigmadel neli kandeost ehk basidiospoori
suunas). Pauna lõhkedes pilluvad laiali seemned. Ikkeseened on kas saprotroofid või biotroofid ja mükoriisa kooseisus. Parasiitseid ikkeseeni ei leidu. Kottseened (hallitusseeni ja söögiseeni): Kõikidel on olemas rakuvaheseinad. Sugulise ja mittesugulise paljunemise tsükli vaheldumine. Sugulise paljunemise viljakeha on askus. Viljakehas paiknevad eoskotid 8-kaupa. Nt : liudikud Mittesuguliselt paljunevad nad koniididega ehk lülieostega. Kerahallikud toodavad aflatoksiini, mis on mürgisematest maailmas. Kerahallikut kasutatakse pesupulbrite ensüümide tootmisel, tegemist on transgeensete seentega ehk nende sisse on viidud kuumaveeallikate bakterite bioensüüme. Pintselhallikud on hallitus seened, askust pole. Esimene antibiootikum töötati välja pintselhallikutest (penitsiliin). Mürkel, korrel, kogrits: sobivad süüa ainult noortena. Perekond jahukaste: leidub ntx tikrite peal pruuni kattena
esindajad): Mucoromycotina (saprotroofid) - Ei moodusta haustoreid. Viburitega liikuvad staadiumid puuduvad täielikult. Mittesuguline paljunemine sporangiumidega või harva klamüdospooridega. Suguline paljunemine ümarate. Must täpphallik. Entomophthoromycotina (parasiidid või saprotroofid) - Protoplast kas hüüfina või amöboidne, võimeline oma kuju muutma. Võib moodustada tsüstiide või risoide. Koniidikandjad tõeliste koniididega. Emupsa Muscae. Zoopagomycotina (ektoparasiidid) - Vegetatiivne keha koosneb lihtsast tallusest või harunevast mütseelist. Ektoparasiit moodustab haustoreid peremehes. Suguta paljunemine -klamüdospoorid. Suguline paljunemine sügospooridega. Amoebophilus simplex. Kickxellomycotina (seeneparasiidid) - Parasiitsest tallusest siirduvad haustorid peremees seende. Mütseel alati vaheseintega, läätsega suletav poor. Suguta staadium. Suguline staadium sügospooridega. Kickxella alabastrina.
Seeeen talvitub eostena varisenud lehtedel. Suvel levib lülieostega. Tõrje: sügisel eemaldada puude alla varisenud lehed ja viljad ja need maha matta. Haiguskindlad sordid, fungitsiidid. o Kirsipuu-lehevarisemistõbi talvitub eostena varisenud lehtedel. Puude esmane nakkus toimub kevadel pärast esimest sooja vihma. Haigusõrnemad noored lehed. Tõrje: pritisimine, varisenud lehtede põletus. o Luuviljaliste lehepõletik seen levib koniididega, talvitub mütseelina ja eostena koores ja pungades. Tõrje: ploomipuude pritsimine. o Hõbelehisus kandeostega tuule abil teistele puudele. Peamiselt nakatuvad kahjustustega puud. Tõrje: vältida puude vigastusi hooldamisel. Nakatunud puu võik oks tuleb põletada. o Karusmarja-jahukaste talvitub varisenud marjadel, nakatunud võrsetel. Seen talvitub seeneniidistikuna. Tõrje: haiguskindlad sordid, varisenud lehed ja marjad hävitada, fungitsiidid.
o Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened o `spoorid' (koniidid) taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas o Tungivad kasvades mullaosakeste vahele ja eritavad sinna eksoensüüme lagundamiseks o Suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas o Kiirikbakterid paljunevad rakkude jagunemisega, mütseeliga vormid ka hüüfitükikeste ja õhumütseelil moodustuvate koniididega Müksobakterid on bakterid, kellel on omapärane elutsükkel, mille üheks osaks on makroskoopiline viljakeha o Gram negatiivsed, liiguvad pinnal libisedes, painduva kestaga o Bakteriolüütilised toituvad bakteritest o Tsellulolüütilised lagundavad kristallilist tselluloosi ja toituvad taimejäänustest Klamüüdiad on rakusisesed parasiidid, 2-tsüklilise eluvormiga o kasutavad peremeesraku ATPd
Tiina pinna sees Alamäe substraadismütseel. Tüsilikematel aktinomütseetidel on mütseel püsiv. Just nemad on morfoloogiliselt vägagi seente moodi. Tüsilikemate aktinomütseetide koloonia koosneb pinnas hargnevast substraadimütseelist ja selle kohal kõrguvast õhumütseelist. Õhumütseeli moodustavad spoori (koniidi) kandjad hüüfid koos neist nöörduvate spooridega (koniididega). Mõnedel aktinomütseetidel ümbritseb spoore kate esineb sporangium. Mõnede aktinomütseetide spooridel on viburid ja nad saavad vees liikuda. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Streptomyces coelicolor'i elutsükkel Koniid (spoor) idaneb ja sellest kasvab välja hüüf, mis pikeneb otsast. Moodustub substraadimütseel. Kui toitainete sisaldus keskkonnas langeb, siis aktiveeruvad signaalirajad, mis algatavad õhumütseeli moodustumise
Must täpphallik -Rhizopus stolonifer, Mucor plasmaticus, Mucor hiemalis, Pilobolus kleinii Entomophthoromycotina (parasiidid või saprotroofid); Loomade ja taimede obligatoorsed parasiidid või saprotroofid hästi arenenud vegetatiivne mütseel tsüanotsüütne või vaheseintega Protoplast kas hüüfina või amöboidne, võimeline oma kuju muutma Võib moodustada tsüstiide või risoide Koniidikandjad tõeliste koniididega Sügospoorid kui paksuseinalised puhkeeosed Toakärbse-putukahallik - Entomophtora muscae Zoopagomycotina (mikroorganismide ja seente endo- ja ektoparasiidid); Mikroorganismide ja seente endo-ja ektoparasiidid Vegetatiivne keha koosneb lihtsast tallusest või harunevast mütseelist Ektoparasiit moodustab haustoreid peremehes Suguta paljunemine -klamüdospoorid, sporangiospoorid Suguline paljunemine sügospooridega e seigeostega
enam kui 130 perekonnast. Hõimkonna suurim selts on Actinomycetales. Kiirikbakterite rakud on ebakorrapäraste pulkade kujulised ning võivad ka V-kujuliselt hargneda, meenutades hieroglüüfe. Kuna mõned kiirikbakterid, nt perekonna Streptomyces liikmed, moodustavad seentele sarnaselt mütseeli, nimetati neid varem kiirikseenteks e aktinomütseetideks. Kiirikbakterid paljunevad rakkude jagunemisega, mütseeliga vormid ka hüüfitükikeste ja õhumütseelil moodustuvate koniididega. Elavad peamiselt mullas, on väga Mikrobioloogia I 2017 olulised looduse aineringes, lagundades Kiirikbakterid (järg). Biotehnoloogias kasutatakse neid antibiootikumide (streptomütsiin, tetratsükliin, nüstatiin, erütromütsiin jt) mikrobioloogilises sünteesis. Kiirikbakterite hõimkonda kuuluvad haigusetekitajad Mycobacterium tuberculosis (tuberkuloos), M. leprae (pidalitõbi), Corynebacterium diptheriae (difteeria), Actinomyces israelii ja A. naeslundii
Goniidiga paljunevad: - Thiothrix - Leucothrix - Sphaerotilus - Caryphanon Osad niitjad tsüanobakterid paljunevad lühikeste ümardunud otstega niiditükikeste ehk hormogoonide abil. need on lühikesed rakkude ahelad, mis tekivad samuti niidi apikaalsete rakkude paljukordse jagunemise teel. Need liiguvad libisevalt. (NT: Oscillatoria; Leucothrix) Aktinomütseedid saavad paljuneda nii hüüfitükikestega kui ka õhumütseelil moodustuvate arvukate koniididega (spooridega). Koniidid on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlpsasti tuulega. Koniidid idanedes moodustub hüüf, sellest areneb esmalt substraadimütseel. Selle pinnale hakkab moodustuma õhumütseel, mille hüüfitippude fragmenteerudes moodustuvad spoorid ehk koniidid. Koniidid on paljunemisvahenditeks. (NT: Penicillium- hallitusseen) Omapäraselt paljuneb üks suurimaid baktereid Epulopiscium fischelsonii, kelle
Jagunemise alustamiseks on vajalik valk FtsZ ta moodustab rõnga jagunemiskoha ümber ja see rõngas tõmbub hiljem kokku, aidates tütarrakkudel eralduda. Niitjad bakterid saavad paljuneda niitide jagunemisel osadeks. Nad paljunevad goniidide abil. Goniidid moodustuvad niidi tipmiste rakkude jagunemisel ja omavad vibureid. Aktinomütseedid saavad paljuneda nii hüüfitükikeste kui ka õhumütseelil moodustuvate arvukate koniididega (spooridega). Koniidid on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlpsasti tuulega. Paljud bakterid paljunevad ka pungumise teel. Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pung eraldub emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. Huvitavalt paljuneb Epulopiscium fischelsonii , kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. Seega on tegu ,,sünnitajabakteriga". 96. Kui kiiresti bakterid paljunevad
veetilka, kaetakse katteklaasiga ning vaadatakse kuiv või immersioonsüsteemil suurte suurendustega. Eoste loomulik asend mikroskoopimisel on rikutud, kuid tavaliselt õnnestub preparaadis leida kohti, kus on näha koniidikandja ehitus, koniidi kuju jms. Tuntumateks hallitusseenteks on Aspergillus`e ja Penicillium`i perekonda kuuluvad liigid, kes kuuluvad kottseente hõimkonda. Aspergillusè liigid paljunevad mittesuguliselt koniididega. Nendel on vaheseintega mütseel ja vaheseinteta koniidikandja, mille tipp on kergelt puhetunud. Koniidikandja laiendit katavad radiaalselt paiknevad sõrmjad kandjad ehk eostoed (sterigmad), millel arenevad ahelatena paiknevad lülieosed (koniidid). Eosed on peaaegu kerajad karedapinnalise kestaga. Rohkelt leidub Aspergillusé liike mullas, kus nad lagundavad orgaanilisi aineid ja võtavad osa teiste mikroorganismidega huumuse moodustamisest
paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mõnel bakterirühmal esineb ka pungumist (Hyphomicrobium, Rhodomicrobium, Ancalomicrobium, Planctomyces). Ka pärmid paljunevad pungumisega. Osa niitjaid tsüanobaktereid paljuneb niiditükikeste e. hormogoonide abil (nt. Thiothrix, Leucothrix, Sphaerotilus ja Caryophanon). Aktinomütseedid saavad paljuneda nii hüüfitükikestega kui ka õhumütseelil moodustuvate arvukate koniididega (spooridega). Omapäraselt paljuneb suurim bakter Epulopiscium fischelsonii, kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. Seega on tegu "sünnitajabakteriga". Generatsiooniaeg on aeg, mis kulub rakkude arvu kahekordistumisele populatsioonis. Mida lühem g, seda kiiremini rakud jagunevad. 88. Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit. Müksobakterite arengutsükkel
annaabi.ee 
