busido`ks, relvastatud meeste teeks. Au sees oli enesevalitsus, julgus ja askeetlik eluviis. Keiser oli valitseja vaid nime poolest ja kuni XIX sajandikeskpaigani elasidki keisrid eemaletõmbunult oma paleedes. XIX sajandi algul taaselustuv rahvusidee ja shintoism rõhutasid keisri jumalikku päritolu. Valitsev sõdurite klass kukutati ja võimu haaras Mutsuhito, kes keisrina võttis nimeks Meiji (1867- 1912). Tema poolt läbi viidud ühiskondlike uuenduste aluseks olid shintoistlikud ja konfutsianistlikud perekondliku riigi ideed. Samale teooriale rajati ka uus ja tõhus kasvatussüsteem, mis likvideerus alles pärast kaotust II maailmasõjas. Järgmised keisrid said päranduseks rahva jumaldava austuse. Keisri pildi kummardamine muudeti kõikjal kohustuslikuks. Areng pärast II maailmasõda. Keisrishinto ja riigishinto koos konfutsianistliku eetikaga moodustasid käesoleva sajandi alguses selle ideoloogilise jõu, mis toitis jaapanlaste sõjakust.
moraalse ja poliitilise õpetuse. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet. 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Ka austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga mitte ainult Hiinas, vaid ka Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taivanis, Hong Kongis ja Singapuris (viimases olid käsikäes majandus, autoritaarsus ja konfutsianism). Lisaks moraalile on inimestel kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale (head kombed), kohustus käituda õiglaselt. Konfutsiamistlik kuldreegel ütleb: ,,ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid".
surma tema nö jüngrite poolt. Sisaldab õpetlike jutustusi õpetaja elust, õpetusest ja vestlustest õpetajaga. ,,Mengzi" (Mencius) Meng Zi oli ilmselt kõige tuntum konfutsianist peale Konfutsiust ennast. Selles raamatus on kirjas tema õpetus. Meng Zi järgi on inimene loomu poolest hea, kõik voorused on sünnipärased. Neid tuleb ainult arendada ja hoida. ,,Suur õpetus" (Daxue) Raamat uurimise ja õppimise kohta, võtab kokku konfutsianistlikud põhitõed. ,,Tähenduse õpetus" (Zhongyong) Uusim raamat kaanonis. Sümbolismitihe teos õpetab perfektsuseni jõudmist, vankumatut tegutsemist enda ametis ja suhterollis. Jaguneb kolmeks: 1) Telg Konfutsianistlik metafüüsika 2) Protsess Poliitika 3) Perfektsus Eetika Kasutatud kirjandus: · ,,A ja O taskuteatmik filosoofia" Peter Kunzmann, Franz-Peter Burkard, Franz Wiedmann. · ,,Sada filossoofi" Perer J. King
küsimusi vaimudele, ilmastiku olude kohta, naabritega läbisaamist, valitsejate seisu, järeltulijaid. Küsimused olid peale kraabitud. Need olid esimesed hiina märgid, mida kasutati. Päris kirjandusest saame rääkida alates 6. sajandist eKr. Siis tekkisid inimesed, kes hakkasid tegelema riikliku tähtsuste dokumentide ja muusikapalade klassifitseerimise ja koostamisega. Hiina traditsioon jaotab kirjanduslikke teoseid nelja kategooriasse Konfutsianistlikud-kaanonilised teosed: Viisik kaanon Wujing - kuuluvad viis teksti; muutuste raamat Yijing, mis põhineb iidsel ennustamiskunstil, koosneb 64 heksagrammist, erinevad kombinatsioonid. Katkendjooned naiselikku energiat - ying. Nende kaudu ennustati tulevikku. Ei ole ilukirjandus, ebamäärases vormis tuleviku ennustamine. Oluline, kuna kasutati siis päris palju, nüüd klassikalise teosena, palju seletusi. Laulude kaanon Shijing. Koosneb ligi
(eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. · Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. · Austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on Kagu-Aasia riikide majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga ( Hiinas, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taivanis, Hong Kongis ja Singapuris). · Lisaks moraalile on inimestel kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale (head kombed), kohustus käituda õiglaselt. Konfutsianistlik kuldreegel ütleb: ,,ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid". · Maailmas on umbes 200 mln usujärgijat 24
kuulekus keisrile jne. 6. sajandi teisel poolel tõusis esile Soga klann, kes omandas suure mõju keisrikojas, eriti keisrinna Suiko ajal (1). 3.1. Jaapani budismi ajalooline ülevaade Budismi ajalugu on Jaapanis jälgitav alates 6. Sajandist, kui Koreast toodi sinna budistlikud suutrad (õpetustekstid) ja pühakujud. Esimene suur budismi soosija oli prints Shotoku, kes valitses aastail 593- 622. Ta tegi budismist riigiusundi, ühendades sellega konfutsianistlikud käsitused surematusest ja ideaalsest riigikorrast. Koos õpetatud munkadega tuli Koreast ja Hiinast uue religiooni kohta üha uusi teadmisi ja pealinna Narasse kujunenud usukeskuse asemele rajati 805. Aastal uue pealinna Kyõto kohal kõrguvale Hiei mäele palju suurem budismi keskus. See järgis Hiina tien tai koolkonna õpetuslikku pärimust, mida Jaapanis hakati nimetama tendai koolkonnaks (5). Koolkonna sees tekkis üpris ruttu mõneti Tiibeti- päraseid tavasid ja harjutusi viljelev
noorema venna austus; mehe õiglus naise kuulekus; vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Keskne eetika põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Konfutsianism muutus 2. saj eKr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani. Konfutsianistlikud tõekspidamised määravad hiinlaste ühiskonnakorraldust ka tänapäeval. Taoism usundi rajaja oli poollegendaarne õpetlane Lao-zi, kes elas ilmselt 6. saj eKr. Tema õpetus on kirja pandud teoses ,,Daodejjing" Kulgemise väe raamat. Keskne mõiste on dao `kulg, toimimisviis, maailmakord'. Inimese dao peab taeva daoga kooskõlas. Õpetuse keskmes ei ole maailm, teispoolsus, ühiskond ega eetika, vaid individuaalne harmoonia ja ka müstika
isa armastus pojalik austus vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus mehe õiglus naise kuulekus vanema sõbra ustavus noore sõbra usaldus Keskne eetika põhimõte: Ära tee teisele seda, mida endale ei soovi Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Konfutsianism muutus 2.saj. Ekr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani. Konfutsianistlikud tõekspidamised määravad hiinlaste ühiskonnakorraldust ka tänapäeval. Taoism Usundi rajaja oli poollegendaarne õpetlane Lao zi, kes elas ilmselt 6.saj ekr. Tema õpetus oli kirja pandud teoses ,,Daodejjing" - Kulgemise väe raamat. Keskne mõiste on dao 'kulg, toimimisviis, maailmakord'. Inimese dao peab olema taeva daoga kooskõlas. Õpetuse keskmes ei ole maailm, teispoolsus, ühiskond ega eetika, vaid individuaalne harmoonia ja ka müstika. Inimtegevus peab
Suurim erinevus vana-hiina kirjanduse ja kreeka kirjandusega on see, et Hiinas pole monumentaalseid eepilisi teoseid. Eepilist kirjandust pole. Esimesed kirjalikud tekstid olid rituaalse sisuga, mis kirjutati oraakliluudele. Kirjandus algas Zhou dünastia II poolel (u 6. saj e.m.a), mil inimesed valitseja õukonnas hakkasid tegelema klassifitseerimise ja koostamisega. Riikliku tähtsusega tekstid, laulud. Hiina traditsioon jaotab kirjanduse nelja kategooriasse, millest tähtsamad on konfutsianistlikud kanoonilised teosed. Konfutsianistlik kaanon on Hiinas ka tänapäeval äärmiselt tähtis. Viisikkaanon (Wujing), kuhu kuuluvad viis teksti: 1. ,,Muutuste raamat" e ,,Yijing", 2. ,,Laulude kaanon" e ,,Shijing", 3. ,,Dokumentide kaanon" e ,,Shujing", 4. ,,Riituste raamat" e ,,Lijing" ja 5. ,,Kevadete ja sügiste annaalid" e ,,Chunqiu". ,,Muutuste raamat" koosneb heksagrammidest, mille abil ennustati tulevikku. Tänapäeval
„kulgemise raamat“. Tao liikumised pole peale sunnitud, esineb palju kulgemist. Konfutsianism on Hiinast pärinev kaug-ida eetika, poliitika ja filosoofiasüsteem. Tuumaks on sügava inimlikkuse tunnetamine. Neil on kaanon (raamat).Hiina tsivilisatsioon on väga võimukuulekas, perekeskne. Seal pole kunagi olnud demokraatiat. Jaapani tsivilisatsioon asutati 1000 ekr. Levinud on budism, taoism jne. Osade uurijate meelest võiks pidada ühtses Ida-Aasia kultuuriks, sest konfutsianistlikud juured on sees. Aga jaapan oli pikka aega eraldatud, säilinud on traditsioonid võib lugeda täiesti eraldi seisvaks tsivilisatsiooniks. Aafrika tsivilisatsiooni puhul ei ole teadlased ühte meelt. Liiga eripalgeline ja heterogeenne nii reiligioosselt kui ka etniliselt. Jääb Sahaarast lõunasse. Euroopa kolonisaatorid lõhestasid tugevaid hõime piiridega. Islam on seal piirkonnas võõras ja ei ole senini omaks võetud. Uudo Pragi termin „ must aafrika“
annaabi.ee 
