Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud, keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn ,,tumedamat poolt" ehk sellist käitumisviisi, mis on perekonna suhtes düsfunktsionaalne vägivald, lapsepilastus jms. Tulu saavad sugulusgrupid ja perekonnapead ja mehed rohkem kui naised. Verepilastuskeeldu ja abielureegleid kasutatakse varanduse hoidmiseks suguvõsas.
laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn ,,tumedamat poolt" ehk sellist käitumisviisi, mis on perekonna suhtes düsfunktsionaalne vägivald, lapsepilastus jms. Tulu saavad sugulusgrupid ja perekonnapead ja mehed rohkem kui naised. Verepilastuskeeldu ja abielureegleid kasutatakse varanduse hoidmiseks suguvõsas
oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Vertikaalne mobiilsus: Struktuurse mobiilsuse andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmete alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset. Horisontaalne mobiilsus: Liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/ hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine. 90. Kuidas selgitavad/põhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid, konfliktiteoreetikud? Funktsionalistid - ühiskond koosneb omavahel seotud osadest, mis teevad koostööd stabiilsuse säilitamiseks. See stabiilsus on ohustatud ühiskonnas düsfunktsionaalsete tegevuste ja institutsioonide poolt. Konfliktiteoorikud - ühiskonda iseloomustab ebavõrdsus, sotsiaalne elu on võitlus ressursside pärast. Sotsiaalne korraldus soodustab ühtede gruppide heaolu teiste gruppide arvelt. 91. Milles seisneb vanuseline, sooline, rassiline ebavõrdsus
inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Nende andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmesuguste alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset. (Horisontaalne mobiilsus liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine) 90. Kuidas selgitavad/põhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid, konfliktiteoreetikud? Funktionalism õigustab ebavõrdsust, sest on olemas väärtused, mida kõik aktsepteerivad. Eksisteerib konsensus funktsioonide tähtsuse osas. 91. Milles seisneb vanuseline, sooline, rassiline ebavõrdsus? Kas ja kuidas ilmneb Eesti ühiskonnas? 92. Mis on perekond? Perekonna tunnused. Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus, abielu või adopteerimine. Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused:
Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud, keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn ,,tumedamat poolt" ehk sellist käitumisviisi, mis on perekonna suhtes düsfunktsionaalne vägivald, lapsepilastus jms.
üldaktsepteeritavamas definitsioonis luues eeldused mõistmiseks, reageeringuteks, kaasarääkimisteks, vastastikuseks mõjutamiseks. Kommunikatsioon katkeb võimuka JOKKiga Võimu üldkasutatav definitsioon pärineb saksa sotsioloogilt Max Weberilt, kes defineeris võimu kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata. Funktsionalistide hinnangul on aga võim ühiskonna tasandil võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. Konfliktiteoreetikud ütlevad aga jälle, et võim on konkreetse klassi võime saavutada endale seatud eesmärke. (Käär 2012:3) Hess, Markson ja Stein on väitnud, et võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks. (Käär 2012:4) Võim jaguneb sunduslikuks (mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole) ja autoriteetseks (võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt)
Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn ,,tumedamat poolt" ehk sellist käitumisviisi, mis on perekonna suhtes düsfunktsionaalne vägivald, lapsepilastus jms. Tulu saavad sugulusgrupid ja perekonnapead ja mehed rohkem kui naised.
jaoks sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale ja kujunevale isiksusele. Nendeks on perekond sotsiaalne kord oli alati problemaatiline, kuna see rajanes ekspluateerimisel ja konfliktil. (vanemad, vanavanemad, lähisugulased, õed-vennad), sõbrad (eakaaslased, omataolised), Konfliktiteoreetikud näevad ühiskonda kui sotsiaalsete struktuuride ja suhete süsteemi, mis kool (õpetaja), massimeedia, sport (treener, treeningkaaslased). on vormitud lõpptulemusena majanduslike jõudude poolt. Nad oletavad, et raha, rikkus ja Sotsialiseerimise tegurid on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, majanduslik võim vormivad seda, kuidas ühiskond on organiseeritud ning kuidas see toimib. käitumist ja tegevust
anta jätkuvalt süstemaatilisi õigusjärgseid võimalusi eesmärkide saavutamiseks Nii kuritegelik kui seaduskuulekas käitumine saavad alguse sotsiaasetest suhetest ja inimese sotsiaalsest kultuurilisest keskkonnast Konfliktiteoreetiline käsitlus hälbelisusest (lk 95-96) · Konfliktiteooriast lähtuvalt on sotsiaalne harmoonia võimatu enamikes kaasaegsetes ühiskondades. Konflikti juured peituvad võimu omavate ja võimuta kodanike vahel. · Konfliktiteoreetikud keskenduvad hälbekäitumise makrosotsiaalsetele seletustele · Õiguskaisesüsteemist arvasid konfliktiteoreetikud, et haldusaparaat on suunatud süsteemile potentsiaalselt probleeme tekitavate inimeste vastu, kelleks on üldjuhul vaesed, vähemuste liikmed ja kõik teised, kes on vastu status quo legitiimsusele Sildistamise teooria milles see seisneb? Keskendub sotsiaalsete määratluste kujundamisele ja rakendamisele, sildistamise teooria määratleb
majanduslikkus süsteemis tomuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest VERTIKAALNE MOBIILSUS ALAGRUPPIDE LIIKUMINE ÜLES VÕI ALLA. HORISONTAALNE MOBIILSUS LIIKUMINE NENDE GRUPPIDE PINNAL, MIS ON STAATUSELT/HIERARHIALT SAMAL TASAPINNAL, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine 92. Kuidas selgitavad/põhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid, konfliktiteoreetikud? KONFLIKTITEOREETIKUD: SARNASELT MARXILE NÄGI WEBER ÜHISKONNA EBAVÕRDSUSE ÜHEKS OSAKS KONFLIKTI VÕIMU JA RESSURSSIDE PÄRAST, KUID LISAKS SELLELE NÄGI TA ÜHISKONNA EBAVÕRDSUST MULTIDIMENSIONAALSEMALT. SOTSIAALNE KIHISTUMINE EI SEISNE AINULT KLASSIS JA MATERIAALSEL ALUSEL, VAID SEAL ON OLULINE ROLL KA STAATUSEL JA PARTEIL. KUI MARXIL TULENEVAD ERISUSED TOOTMISVAHENDITEST, SIIS WEBER VÄIDAB, ET
Hariduse varjatud funktsioonid- varjatud õppekava( etnotsentrism, vanemate austamine)kriitikute arust varjatud funktsioonid tegelikult koolituse süda. Funktsionalstlike ja konfliktiteoreetiliste hariduslike vaatenurkade erinevused funktsion vaatenurk- koolid soodustavad konkurentsi sellega, et eraldavad parimad õpilased vähem võimekatest ja loovad nii intelligentsihierarhia, mis põhineb indiviidi talendil. Konfliktiteoreetikud väidavad, et koolid sorteeriva õpilasi võitjateks ja kaotajateks mitteakadeemiliste muutujate põhjal nagu rass, sugu, sotsiaalne klass, haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust ja paneb edutud inimesed süüdistama iseennast, heakskiidetud kultuur tunnistab ebaseaduslikuks kõik teised tunnetusviisid. 16. Uskumuste süsteemid Durkheim, Weber usust. Durkheim arusaamad elu tõelisest tähendusest ja tseremonniad, mis neid arusaamu väljendavad, tekivad grupi kollektiivsest kogemusest
Konfliktiteoreetikute kriitika: · Usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseennast. · Heakskiidetud ,,kultuur", nagu see peegeldub õppekavades ja õpikutes, teeb kõik selleks, et tunnistada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid. · Vastupidiselt alamkihtide suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege. Erinevad lähenemised: Nii funktsionalistid kui konfliktiteoreetikud näevad haridussüsteemis filtreerimisprotsessi, mis suunavad õpilased kindlate programmide ja akadeemilise karjääri juurde. Funktsionaliste ja konfliktiteoreetikuid eristavad kaks aspekti: · Seletused, mille põhjal tehakse hariduslikud otsustused (kas talendi või sotsiaalse tagapõhja alusel) · Mis eesmärgil need otsused tehakse (kas talendi arendamiseks või sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi säilitamiseks)
annaabi.ee 
