Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb ta enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Meeleolu võib inimest iseloomustada (nt on inimene pessimistlik, optimistlik) ent ta sõltub ka olukorrast. Afekti peetakse emotsionaalseks plahvatuseks, sest ta tekib kiiresti, on väga tugev ja kestab lühikest aega. Afektina võidakse üleelada nii positiivsed kui ka negatiivseid emotsioone. Tihti tekib afekt konfliktisituatsioonis, eriti siis, kui puututakse kokku millegagi, mida ei suudeta või pole võimalik tõrjuda (nt katastroofi sattumisel). Kirg on väga tugev ja suhteliselt pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teated eesmärgile. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib, kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Siiski ei järgne frustratsioon mitte igal niisugusel juhtumil, vaid
kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. 14) Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest - Põhimõte, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud lõülikult süüdi või õigeks (ne bis in idem), on seotud õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõttega: õiguskindluse põhimõttega; põhimõttega, et konfliktisituatsioonis on esmatähtis materiaalne õigus. 15) Kriminaalseaduse tagasiulatava jõu piiramine - Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. 16) Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele - Igaühel on oma tsiviilõiguste ja kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud
erinevaid meetmeid, näiteks vahetada töökohta, kui konflikt tekkis seal. Aga kui puudub kogemus seda lahendada, siis tekkib uus konflikt. Konfliktide tekkimine on loomulik nähtus, kuna kõik inimesed on erinevad. (Konflikt kui väljakutse, 2011) Ka kõige paremas töökollektiivis võivad tekkida konfliktid. Konflikti lahendus sõltub inimese kogemusest konflit situatsioonides olles, intelligentsusest ja suhtlemisoskusest. (Kuidas lahendada konflikte, 2012) Kõige tähtsam konfliktisituatsioonis säilitada mõistus ja emotsioonid kõrvale lükkata, kuna ainus asi võib konflikti lahendada, on ühiste joonte otsimine. Kui aga emotsioonid võtavad võidu, siis ei suudeta ratsionaalset võidelda ja vestlus läheb kontrolli alt välja. (Ibid) Konflikti lahendamise strateegiad: Domineerimine/võitlus – sellisel juhul kas üks või mõlemad osapooled kasutavad võitlevat strateegiat. Kui mõlemad pooled on agressiivsed ja
PS § 23 lõige 3: Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Põhimõte, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud lõülikult süüdi või õigeks (ne bis in idem), on seotud õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõttega: 1) õiguskindluse põhimõttega 2) põhimõttega, et konfliktisituatsioonis on esmatähtis materiaalne õigus. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest Ne bus ub idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu legiteeritav põhimõte. Kohtuotsuse formaalne seadusjõud tähendab seda, et: 1) seadusjõustunud kohtuotsus ei ole sama kriminaalmenetluse raames enam vaidlustatav; 2) see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma); 3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks.
anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Põhimõte, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks (ne bis in idem), on seotud õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõttega: 1) õiguskindluse põhimõttega 2) põhimõttega, et konfliktisituatsioonis on esmatähtis materiaalne õigus Ne bis in idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu legiteeriv põhimõte. Kohtuotsuse formaalne seadusjõud tähendab seda, et: 1) seadusjõustunud kohtuotsus ei ole sama kriminaalmenetluse raames enam vaidlustatav; 2) see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma); 3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks 15
tegelikkuse eest põgenemiseks ja konflikti lahendamine tähendab ka oma eelarvamuste selgeksrääkimist. 3.3 Rollikäitumine Seda psühholoogilist osa, mida inimene täidab grupis mingi eesmärgi saavutamisel, nimetatakse inimese rolliks. Nii nagu suhtlemises üldse, täidavad inimesed ka konfliktis kindlaid rolle. Rollikonflikt tähendab olukorda, kus inimene peab täitma kaht vastandlikku rolli või tal ei ole võimalik vajalikke rolle enda jaoks ühitada. Rollikäitumist konfliktisituatsioonis on võimalik kirjeldada kolme märksõna kaudu: · taaskogemine tähendab seda, et konfliktis õpivad inimesed kasutama nii osapoole sees kui ka osapoolte vahel kindlaid rolle 16 · klammerdumine tähendab kõigis konfliktides ühe käitumise omaksvõtmist · konfliktirollid see tähendab, et konfliti käigus võivad esineda erinevad
.....................................................3 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Konfliktid on meie elu paratamatu osa. Olenemata sellest, kas tüli on suur või väike, mõjutab see osalisi igal juhul, tekitades ärritumist ning sageli ka verbaalset või isegi füüsilist vägivalda. Palju oleneb konfliktisituatsioonis osalevate inimeste iseloomust, kultuurilisest taustast ning kasvatusest, kuidas tüli laheneb. Oma töö otsustasin teha sellel teemal, kuna olles ise suhteliselt emotsionaalne inimene, satun aeg-ajalt konfliktsituatsioonidesse ning sageli on mul jäänud tunne, et vastased ei oska või ei taha suhelda probleemide lahendamiseks. Oma emotsionaalsuses vihastun ma kergesti kuid sama kiirelt ka kaob mu ärrituvus. Kui mina olen valmis oma probleeme või
toimuvad sisemised seaduspärasused. Oluline pole niivõrd üksikute inimeste käitumiseviisid, vaid nende käitumisviiside seosed. Ühe inimese käitumine mõjutab teise inimese käitumist, öeldud sõnad kutsuvad esile vastusõnad, muutus ühe inimese käitumises põhjustab muutusi teise inimese käitumises. Psühhodünaamilised teooriad, mille kõige ilmekamaks näiteks on psühhoanalüüs, on seisukohal, et inimeste käitumine konfliktisituatsioonis on määratud ennekõike nende psühholoogilise loomuse ja mõtteviisiga. Sellise käsitluse puhul kasutatakse psühhoanalüüsi kategooriaid, nagu alateadvus, internaliseerimine, kaitsemehhanismid ja ego tugevus. Lahendamata siseprobleemid mõjutavad suhtlemiskonfliktide kujunemist kolmel tasandil. 1. Suhtumine välismaailma on ebaselge ja vastuoluline. 2. Lähisuhete eemalepeletamine tähendab seda, et lahendamata sisekonfliktiga
maripuu.eu/kompromiss-kui-ajupesu-erivorm/ Salk A. (2002) Konflikt peab alati lahenduse leidma. Kasutamise kuupäev:01.11.2014; allikas: http://www.elamuskoolitus.ee/konflikt-peab-alati-lahenduse-leidma/ 14 Kasutamise kuupäev: 08.11.2014; allikas: http://eek-toojapere.weebly.com/toumlouml--ja-pereelu-konflikt.html Kasutamise kuupäev: 09.11.2014, allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Konflikt Randmann L Käitumine konfliktisituatsioonis. Kasutamise kuupäev: 17.11.2014, allikas: http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3540%20- %209.%20seminar%20-%20Konfliktide%20lahendamine.pdf LISAD 15 Lisa 1. Kuidas lahendada konflikte Meie panemegi sinu meeskonna tööle! meeskonnakoolitused, juhtimiskoolitused, väärtuskasvatus, suhtlemisõpetus, uudne lähenemine tiimitööle Kuidas lahendada konflikte? 7. sept 2007 - 0 Comments
Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Põhimõte, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks (ne bis in idem), on seotud õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõttega: 1) õiguskindluse põhimõttega; 2) põhimõttega, et konfliktisituatsioonis on esmatähtis materiaalne õigus. Ne bis in idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu reguleeriv põhimõte. Kohtuotsuse formaalne seadusjõud tähendab seda, et: 1) seadus jõustunud kohtuotsus ei ole sama kriminaalmenetluse raames enam vaidlustatav; 2) see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma); 3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine PS § 23 lg 1
tule vaidlusest võitjana välja) - konflikti raugemine (annab tunnistust osapoolte väsimusest ja tüdimusest ja mõlemad mõistavad, et tuleks üritada mingi kompromissi valmidusele minna ja mitte nii radikaalne olla) - konflikti lahendus (saabub tavaliselt kui mõlemad konflikti osapooled teevad teatud järeleandmisi) - rahusobitamine ja lepitus (rahumeelse konflikti lõpp) Käitumisalternatiivid konfliktisituatsioonis: - domineerimine (üks konflikti osapool rõhub ainult iseenda huvidele, tavaliselt on see isik ka koflikti tekitajaks, ei taha teha ühtegi järeleandmist, kasutab oma võimu teise osapoole mõjutamiseks) - vältimine (üritatakse konflikti teist osapoolt kohata nii vähe kui võimalik, eesmärgiks järgimõtlemise aja võtmise soov) - allumine (kujutab enda positsioonide surumist tahaplaanile targem annab järele)
annaabi.ee 
