Luterlus GRETE ALMRE Mis on luterlus? Kristlik konfessioon Alguse saanud Martin Luterist protestantliku reformatsiooni algataja Martin Luther (14831546) Kristlik teoloog Augustiini munk Protestant Evangeelne, kristlik, apostellik Ladina k. Lutherani Kolm peasuunda Luterlik Maailmaliit Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 12 praoskonda 166 kogudust 207 vaimulikku Peapiiskop Andres Põder Konsistoorium peapiiskop, piiskop, kantsler, assesorid Tarvastu kirik Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Luterlus http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther http://www.eelk.ee/
Absolutism Absolutism on valitsusvorm, mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See mõiste käib tavaliselt monarhide kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks monarhiaks. Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole omanud ükski valitseja. Absolutismi periodiseering: · Konfessionaalne absolutism seda eristas religiooni esile seadmine kõigest muust. Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks võib siia tuua Hispaania kuninga Felipe II, kelle juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk". Levinud 16. sajandil. · Õukondlik absolutism Jumala tahet enam ei rõhutata ning seda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda. Seda valitsemisviisi peetakse kõige
Absolutism Absolutism on valitsusvorm, mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See mõiste käib tavaliselt monarhide kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks monarhiaks. Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole omanud ükski valitseja. Absolutismi periodiseering: · Konfessionaalne absolutism seda eristas religiooni esile seadmine kõigest muust. Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks võib siia tuua Hispaania kuninga Felipe II, kelle juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk". Levinud 16. sajandil. · Õukondlik absolutism Jumala tahet enam ei rõhutata ning seda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda. Seda valitsemisviisi peetakse kõige
ka Põhja-Ameerikas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ülemaailmsed organisatsioonid Luterlik Maailmaliit asutati 1947, ühendab 147 kirikut umbes 66 miljoni liikmega. Alates 1963. aastast kuulub sinna ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu asutati 1993, ühendab 30 kirikut umbes 5 miljoni liikmega. Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents, asutati 1993, ühendab 21 kirikut Toitumistavad Nüüdisaegne Eesti Evangeelne Luterlik Kirik suhtub paastutraditsiooni leebemalt, säilitades vaid reedese kohustusliku täispaastu ning lihast ja piimatoodetest loobumise muudel paastupäevadel. menüüst olulisem on see, milleks paastutakse Paastutakse enne jõule ja lihavõtteid Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kuid kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite; ei kasutata toite
Luterlikel kirikutel on tänapäeval kolm peasuunda, mis on koondunud kolme ülemaailmsesse organisatsiooni: Luterlik Maailmaliit asutati 1947, ühendab 147 kirikut umbes 66 miljoni liikmega. Alates 1963. aastast kuulub sinna ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu asutati 1993, ühendab 30 kirikut umbes 5 miljoni liikmega. Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents, asutati 1993, ühendab 21 kirikut. · Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule. · Luterlus on kristluse üks harudest. · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal. Luterluse põhitõed: * Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust
Prantsusmaal Louis XIV ajal ning selle kõrghetk jäävatki 17.18. sajandi vahetusse. Samas on absolutismi arengus näha ka selgeid regionaalseid eripärasid, näiteks Skandinaaviamaades (eriti Rootsis) pole absolutismi ,,tipp" mitte 18. sajandi alguses, vaid hoopis selle lõpul. Et absolutismi iseloom on aja jooksul muutunud, siis on loodud ka sisemisi periodiseeringuid. Wilhelm Roscher (pildil) (18171894) on absolutismi jaganud kolmeks järguks. Esimene oli Roscheri järgi konfessionaalne absolutism, mis oli levinud 16. sajandil ja mida iseloomustas religiooni seadmine kõigest muust ettepoole, valitseja põhjendas oma võimutäiust puhta Jumala tahtega, mida ei tohtinud segada mitte miski inimese poolt loodu, sealhulgas ka kirik, aadelkond ja muud võimustruktuurid. Selle parimaks näiteks peab ta Hispaania kuningat Felipe II, kelle ajastu juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk" (cuius regio, eius religio).
Tekib ka nn reformatsiooni vasaktiib, spiritualistid, ristijad. III faas 1525. a kui talupoegade ülestõus Saksamaal. IV faas kuni 1530. a konsolideerumise faas – evangeelse maakiriku algus. V faas 1530-1546/47 reformatsioon levib eeskätt just Saksamaal ning hakkab levima ka Euroopa põhja- ja idaosas – reformatsioon linnadesse jõuab juba varem. VI faas kuni 1555. a, kui puhkeb Šmalkaldija sõda, lõpeb augsburgi usurahuga. AUgsburgi usutunnistus pärit juba 1530. aastast. Konfessionaalne ajastu 1555. a alates. Martin Luther sündis 1483. aastal. Talupoegadest esivanemate perre. Isa oli vasetööstuses ning liikus talupidamisest hoopis uude valdkonda, mis tähendas, et Lutheril oli võimalik omandada hea haridus. Erfurti kloostris õpib seitset vabat kunsti. Temast saab munk, sest elab läbi pöördumise, mis on lihtsalt šokielamus – ta liigub ühest linnast teise, satub äikesetormi kätte ning ühtäkki kardab oma elu eest
Erinev suhtumine absolutismi inglise, prantsuse, saksa ja vene ajalookirjutuses- Inglise- türannia, võrreldes vene absolutismiga oli Inglismaal ''vabariik''. Prantsusmaa- ei kannata. Saksa- ei saa öelda, et absolutism oleks idealiseeritud, pigem on see kättesaamatu, seega temas ei saa olla midagi väga negatiivset. Venemaa- igasugune keskvõimu tugevnemine on alati positiivne. 20 Wilhelm Roscheri absolutismi periodiseering 1) konfessionaalne absolutism: 16 sajand, Felipe II. Seotud usuliste probleemidega 2) õukondlik absolutism: 17. sajand, Louis XIV 3) Valgustatud absolutism, 18. sajand, Friedrich II (despotisme) Absolutismi absoluutsuse probleem- tänapäeval ei taheta nimetust kasutada, kuna absolutismi päris absoluutselt ei saavutatud mitte kuskil. Monarhid jäävad seisustest eriti sõltuvusse maksude kohaealt. Saksa ajalookirjutses on kasutatud nim. ''valitsemise tihendamine''
Viimase asemel pidi tulema üldine vaeste hoolekanne. Luther asetab diakoonia esikohale. Oluline oli ka haridussüsteemi reform, kuna haridus on see, mis pakub väljapääsu senisest sotsiaalsest olukorrast. Luther tähtsustab jumalateenistuse jutluse osa, teine oluline osa on ka armulaud kui kristliku osaduse näitaja. Iga inimene peab lugema piiblit ja peab olema suuteline lugema piiblit oma emakeeles. 3. Reformatsioon Saksamaal ja mujal Euroopas. Zwingli, Calvin. Konfessionaalne ajastu. Luterlus hakkas jagunema juba mõned aastad pärast seda, kui Luther oli oma seisukohad kõigile teatavaks teinud. Pärast talupoegade rahutusi Saksamaal 1524 1525. aastal loodi Münsteri linnas omalaadne Ristijate riik, mis lähtus põhimõttest, et inimesed on vaja uuesti ristida. See liikumine oli radikaalne, esines ka tapmisi. Kõrvalharuks olevad anabaptistid olid rahumeelsemad inimene peab ise usu juurde tulema ja ristida tuleb täiskasvanult.
despotism- valitsusvorm, mille puhul üksainus autoriteet - kas üksikisik (vaata. autokraatia) või omavahel seotud rühm inimesi (vaata oligarhia) - omab riigis absoluutset poliitilist võimu. türannia- valitseja, kes kasutab hirmu oma ainuvalitsemise abinõuna. Absolutismi periodiseering Wilhelm Roscheri järgi. Wilhelm Roscher (1817–1894) on absolutismi jaganud kolmeks järguks. ● Esimene oli Roscheri järgi konfessionaalne absolutism, mis oli levinud 16. sajandil ja mida iseloomustas religiooni seadmine kõigest muust ettepoole. Valitseja põhjendas oma võimutäiust pelgalt Jumala tahtega, mida ei tohtinud segada mitte miski inimese poolt loodu, sealhulgas kirik, aadelkond ega muud võimustruktuurid. Selle parimaks näiteks peab ta Hispaania kuningat Felipe II, kelle ajastu juhtlauseks oli: "kelle võim, selle usk" (cuius regio, eius religio).
alusel. Sama oli ka Itaalias. 19saj Saksamaa rahvusaate mõjul hakkavad ka teised riigid rahvuslikult ärkama Rahvuslik ärkamisaeg, seejärel keeleideoloogia ja alles siis rahvusriik. Ühinenud Saksamaa, Itaalia ja ka Eesti jne (kõik 20saj Ida- Euroopa riigid) esindavad rahvusriikide teist, nn hilinenud lainet. See on ka üheks põhjuseks et Lääne ja Ida Euroopa vahest üksteist nii hästi ei mõista. Ühinenud Saksamaa Keisririik (1871-1914) Ajaloopärand: konfessionaalne ja riiklik killustatus. Ca 60% protestandid ja lõunapoolsetel aladel oli katoliku kirik. Lisaks usulisele oli seal ka riiklik killustatus. Tsentraliseeritud Saksamaa on reaalselt olnud vaid Natsi Saksamaa ajal. 19saj avastati sakslasi ühendav tegur saksakeel. Pärast seda avastust tekkiski idee, et kõik Saksa alad peaks moodustama ühise Saksa riigi. See, et Saksamaal on tugev keeleline, kultuuriline aluspõhi võib rääkida tugevast kultuurirahvuslusest
Eeskätt oli see Richelieu teene, et Louis XIII valitsusaeg avas absolutismi ajastu Prantsusmaal, mille tipuks kujunes Louis XIII poja ,,päikesekuningaks" nimetatud Louis XIV valitsusaeg. Louis XIII eelistas riigiasjade korraldamisel toetuda oma kardinalile. Tema isiklik panus kuningavõimu tugevdamisesse jäi üpris tagasihoidlikuks. Louis XIII armastas jahilkäike, harrastas laulmist ja joonistamist ning pidas lugu heast söögist. Prantsusmaa konfessionaalne lõhestatus ning hugenottide ,,riik riigis" oli tõsisemaid takistusi absolutismi kehtestamise teel. Ka kodusõjas olid hugenotid asunud kuningavõimu vastaste poolele. 1627. aastal alustasid kuningaväed hugenottide tähtsaima kindluslinna La Rochelli piiramist. Ketserluse bastioniks (la bastion de l'hérésie) kuulutatud linn ümbritseti valli ning mere poolt poolteise kilomeetri pikkuse tammiga, mis takistas inglasi hugenotte abistamast. Pea pooled linna 40 tuhandest
annaabi.ee 
